panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Näärmetetegevus - Pisarad, higistamine Väljendusliigutused - miimika, kehahoiak, kehakeel.11
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada. Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seej...
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub,
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenilised ehk...? Steenilised e
..................... 13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt
Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte.
Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu Positiivse emotsiooni korral reageerib inimene keskkonna signaalidele kiiremini, tähelepanu on fookustunum, taju on sisukam, mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed emotsioonid kammitsevad,
sihipäraseid liigutusi Iternaal isik, kes arvab, et inimene kujundab ise enda elusaatust, tavaliselt suurema tahtega Ekstrenaal inimene, kes tunneb, et tema aktiivsust kontrollivad välised jõud Tahtluse liigid: 1) Kavatsetus isik kujutab ette, et tegu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik 2) Otsene tahtlus isik teab, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule 3) Kaudne tahtlus isik peab võimalikuks, et tema tegu vastab süüteokoosseisule 3.3. Tundmused ja emotsioonid Tundmused tekivad vajaduste rahuldamisest/rahuldamata jätmisest või tekinvad spontaanselt tundeelamusena. Emotsioon tundmuse läbielamise konreetne vorm, see on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, emotsioon
Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsemad, stiimulile järgneb reaktsioon. Psüühilised seisundid kestavad võrreldes protsessidega kauem. Psüühilised omadused on elu ajal omandatud või kaasa sündinud. Psüühilised nähtused protsessid seisundid omadused aisting tundmused temperament taju emotsioonid (kaasasündinud) mälu iseloom kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid
PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting
kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus. Kõikumine e fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. 8. Tahe. Emotsioonid ja tundmused. Emotsioonide liigid? Mis on emotsioonide esmane bioloogiline roll? Emotsioonide funktsioonid? Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Aktiivsed tundmused meeleolu jõuline, virgas. Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus.
Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. ( Juhan Sõerd. 1992
Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmused alguse (mingi aju osa) ning mis neid esile toob. Tundmused annavad värvigu kogu meie elule. Nad on mitmetahulised, läbivad tervet meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor)
Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo
Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda huvitamast, nõuab nokitsemist pisiasjade kallal ja kannatust. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused, igasugune oma jõudude mõõtmise teistega. Liigutused on kiired, kõneleb kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti. Reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Toome näite : Kui sangviinik jääb teatrisse hiljaks mõistab ta kohe, et saali ei lasta, kuid ülemisele rõdule on võimalik pääseda ning ta jookseb kohe trepist ülesse. Flegmaatilise temperamendiga inimene on on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees
frustratsioon, afekt, kirg; Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete põhisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt Ülevus, ahastus, viha hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali) Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid/taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond jne. Kõrgemad tundmused: Armastus, empaatio, patriootilised elamused, katarsis, jm. Kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised. + Isiksuslikud väärtused ja normid. Alaväärsus(kompleks). PS muusika annab kustiliikidest kõige vahetumalt emotsioone edasi. Kui inimene on üksi, isegi söödetud ja puhanud, siis 9 juhul 10'st tekib tal ärevus ja norg. Emotsioonid: steenilised, asteenilised (efekt on küllaltki individuaalne) Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine
Emotsiooni prototüüpiline määratlus. Emotsioonil kolm omadust. 1. Tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsiooniga kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu (nt kurbus, rõõm, viha). 29. Tundmuste toime inimesel. 1. Aktiivsed tundmused annavad jõudu, inimene ettevõtlik, reibas. Need on steenilised tundmused. 2. Passiivsed e. asteenilised tundmused vähendavad energiat. Järgnevad konfliktidele, haigustele jne. Meeleolu halb ja maailm tundub tumedates toonides. · Sama tundmus mõjub inimesele erinevates olukordades erinevalt 30. Emotsioonide liigid 1. Meeleolu. Isiksuse üldine emotsionaalne foon. Konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. 2. Ärevus
Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. TEMPERAMENDI TÜÜBID: 1
13. meditatsioon- süvakeskendumist taotlev vaimne tegevus 14. autosugesstioon- enesesisendus, iseenese mõjutamine mõttes või häälega lausutud sõnade abil 15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8. amputeerima-jäset või elundit lõikuse teel eemaldama 9. kooma- raske teadvusetus 10. koordinatsioon- kooskõla 11. impotentsus- meeste suguvõimetus 12. frigiidsus- naiste sugukülmus 13
köster-koolmeistri ametis. Massu vallakooli õpetajaks asunud sai temast ka kohaliku seltsielu algataja ja innustaja. Massus veedetud aeg oli Oksa elu helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust. Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused". Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920 novelli "Neljapäev". Jaan Oksast on kirjutatud ka monodraama "Mees, kes ei mahu kivile". Selle kirjutas Vaino Vahing. Aastal 1914 mobiliseeriti ta sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25-dal veebruaril aastal 1918. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
1. Miks nimetavad teksti autorid romaanivõistlust inimtundmise võistluseks? 2. Kuidas väljendub romaanivõistluses autori surma idee? 3. Mis sina arvad, miks ei kirjutata enam mahukaid proosateoseid, vaid romaani nime all üllitatakse pigem jutukesi? 4. Seleta lahti lause "Kirjandus saab ilma piltideta palju paremini hakkama kui näiteks kinokunst ja teater ilma kirjasõnata." 1. Kirjanik analüüsib läbi raamatu tegelaste iseennast - raamatus kajastuvad tema mõtted, maailmapildid, tundmused kõige täpsemini (kuigi need ei pruugi otseselt kajastuda). Seetõttu on raamatute kaudu inimest lihtsam tundma õppida, kui reaalses elus (sest reaalses elus ei saa öeldut mitu korda üle vaadata, parandada, selgitada ning seetõttu võib inimesest vale mulje jääda). Romaanivõistluse võidab teos, milles olevad tegelased on nii mõjusad, et tunduvad lugejale lihast ja luust olenditena. Seega võidab see, kes kõige paremini tunneb inimloomust (ehk ennast) ja kes oskab seda sõnadesse
kergelt ning me ei tunne aluse surumist, millel me magame, jne. Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja". Unenägu suurest loomast jne., kes on magaja rinnal, on harilikult tingitud takistustest hingamisprotsessis. Und luupainajast näevad harilikult ainult need, kes temasse usuvad. Teiste juures võtab unenägu samades tingimustes mingi teise sisu. Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise tooniga" värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus
100 150 150 250 200 300 Juhi tööd mõjutavad tegurid Püsivad (mõtlemisvõime , reageerimisvõime , tähelepanuvõime , kohanemisvõime). Muutuvad (sõiduoskus , sõidukogemus , tervislik seisund , koolitus , positsioon , vanus). Kiiresti muutuvad (väsimus , emotsioonid , lühiaegsed haigused , alkohol, narkootikum). Psüühiline protsess (meeleorganitele mõjuvad ärritajad , aistingud , taju). Psüühiline seisund (tundmused , meeleolu , tähelepanu - selle konsentratsioon või hajuvus). Psüühilised omadused (isiksuse iseärasused , mõistuse omadused , iseloom , temperament, võimed ). Adaptatsioon - kohanemine .
Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse
jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu Positiivse emotsiooni korral reageerib inimene keskkonna signaalidele kiiremini, tähelepanu on fookustunum, taju on sisukam, mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed tundmused, mis väljendavad negatiivset suhtumist: põlgus, vastumeelsus viha, trots
Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil
René Descartes Descartes sündis 1596. aastal Kesk-Prantsusmaal. Ta ema suri, kui ta oli üheaastane. Isa otsustas saata René elama vanaema ja vanaonuga. Tegemist on matemaatiku, filosoofi ja loodusteadlasega. Teda peetakse kaasaegse filosoofia rajajaks ehk filosoofia isaks. Samuti ka ratsionialismi isaks. Ta kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest. 1618. aastal liitus ta Hollandi riigiarmeega, et saada sõjaväeohvitseriks. Tal oli krooniline köha ning seda peeti tuberkuloosiks, mida ta põdes juba noorest peast saati. Kui teised pidid kell 5 hommikul ärkama, et kooli minna, siis tema sai vabalt kella 11ni magada. Samuti oli ta väga kahvatu ning tal olid pikad tumedad juuksed. Ta ei abiellunud kunagi, aga tal oli tütar. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Reisis väga palju läbi Euroopa. Filosoofilised ideed: Tema arvates sarnaneb filosoofia puuga: juured on met...
Olles hakanud Basilile silma, tekkisid Basilil Doriani vastu sügavad tunded, ning siis ta sooviski Doriani ilu ja nooruse õlivärvidega maalile jäädvustada. Doriani enesehinnang hakkas üha enam maalimise käigus kunstniku meelituste pärast tõusma. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree, vastutasuks lubas noormees anda oma hinge. Üsna pea tutvub Dorian Sibyliga, kes etendast räpasese teatris Shakespear`i. Dorian sattus näitlejannast lummusesse ja soovis temaga koheselt tutvuda. Peale tutvumist teeb peagi Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema oli abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubas Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja
motoorne aktiivsus või agiteeritud käitumine2 Depressiooni põhilised sümptomid · Alanenud meeleolu · Huvitus, rõõmutus · Energiapuudus Depressiooni lisatunnused · Alanenud keskendumisvõime · Alanenud enesehinnang · Süü- ja väärtusetusetunne · Pessimistlik suhtumine tuleviku · Elutüdimus- või suitsiidimõtted · Unehäired · Isumuutused Alanenud meeleolu/rõõmutus - Alanenud meeleolu näol on tegemist tundeelu häirega. Tundmused e emotsioonid on subjektiivne hinnang tegelikkusele. Emotsioonid ei ole teadliku kaalutlemise tulemus, vaid tahtest sõltumatud elamused. Seega võib alanenud meeleolu lugeda tundeelu häireks.3 Huvitus - Tahte väljenduseks on motoorne tegevus. Tegevus on inimese aktiivne moodus tegelikkusega kohanemiseks. Tegevuse eesmärgiks on kas muuta tingimusi enesele soodsamaks või kohandada ennast muutunud tingimustele vastavalt. Huvi millegi vastu on tahtega tihedalt seotud
Näidendid: · "Leedi Windermere'i lehvik" · "Salome" · "Tähtsusetu naine" · "Kui tähtis on olla tõsine" Oscar Wilde kuulsaim teos on romaan "Dorian Gray portree" "Dorian Gray portree" Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on lummatud tema ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudne. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatesse ta sügavalt kiindub. Lord Henry arvab, et ainsad, mille poole elus püüeldab tasub on ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes on aguli teatris näitleja. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Naise ema ei ole abielu poolt ja ta vend lubab Doriani tappa, kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli
enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud olla päevastest üleelamistest või sageli puudustest mille all inimesed kannatavad. Samuti nagu meie tundmused, võivad meie unenägude tekkimisel etendada teatavat rolli ka meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kui inimesel on soov olla rikas, näeb ta tihti unes raha ja kõike sellega seonduvat.
Eriti silma torkav on see ,,Talvises õhtus", kus viimases stroofis iga järgnev rida libiseb eelnevast kaugemale ,,Mööda lõpmata teed lähevad reed kuu kahvatul kumal eha punal, kaugele..." Samuti on iseloomulik kujutada õhtuhämarust, värvivarjundeid väga hoolega tähistada, luuletustes kasutada oma kodukoha murdelisi väljendeid nagu näiteks sinilill on külmõlane ja linnud vesivärvud. Enno luules on tähtsal kohal meeleolu ning tundmused, mida seda luulet lugedes saad. Sellel aitas kaasa värsside kordus, mida Enno kasutas ohtrasti. Samuti meeldis talle kasutada sümbolismi, mis oli tol ajal eestis haruldane nähtus. Neid luuletajaid ei mõistetud omaajal, kuna nad tõid luulesse uuendusi, millega ei olnud harjutud ning mida ei mõistetud. Kuid aja jooksul on hakatu arusaama nende meeste loome tähtsusest eesti luulele.
Oscar Wilde'i vastu 1895. aasta kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Seda hoolimata otseste viidete puudumisele homoseksuaalsusele teoses. Sisu Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et
aegamööda. Ta armastab rutiini, süsteemsust ja hoiab kinni väljakujunenud harjumustest. Ta on sihipärane töömees. Tal on kindlad seisukohad ja ta täidab korralikult tööks vajalikud ettekirjutused. Uues olukorras kohanemine võtab aega. Kaaslastega tutvumine käib tal pikkamööda. Ta vajab pidevat ergutamist ja hoovõtuks aega, kuid viib alustatu alati lõpule. Ta on soliidne, ei raiska asjata jõudu, on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Tundmused avalduvad vaoshoitult, kuid sõbrana on truu ja ustav. MELANHOOLIK Melanhoolik on tagasihoidlik, endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline, tujutu, kartlik, jäik, kaine, pessimistlik, vaoshoitud ja seltsimatu. Tal on aistingute madal lävi, mille tõttu ta tundlikkus (muusikataju, empaatiavõime, reageerimine kriitikale jm) on suur. Ta on vähese töövõimega, kuid tööd teeb ta väga hoolikalt. Alustamiseks vajab ta nn sisseelamisaega. Ta ei
aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Diagnoosimine küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Selleks küsitakse, mida inimene parajasti tegi, kui hoog algas; millised olid hoo eelsümptomid ja tundmused (nt. iiveldus, peapööritus); kas inimene oli hoo ajal teadvusel; milline oli hoojärgne toibumine; kas esines uriini- ja roojapidamatust jne. Oluline on ka hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Põhjalik küsitlus aitab välja selgitada , kas tegemist oli epilepsiahooga või mõne muu tervisehäirega. Lisauuringutena tehakse tavaliselt aju elektriline uuring - EEG, millega registreeritakse provotseeritud (tehislikult esilekutsustud) hoo ajal tekkivat epileptilist aktiivsust ajus.
Pilt iseendast omandab juba üsna kindlad piirjooned ja hakkab selguma, mil määral see kattub ideaalkujutlusega enda kohta. Lisanduvad intiimsuhted, avastatakse ennast veel ühest küljest. (http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k) Noorukiiga pole selgesti eristatav mürsikueast ehk murdeeast. Murde- ja noorukiiga kokku nimetatakse teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Tihti on see aeg langetada tähtsamaid otsuseid edaspidiseks eluks. Eristuvad välja täielikult tundmused oma soo ja orientatsiooni kohta. Inimesele on omaks saanud teatud käitumine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte
psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uurib, kuidas psüühilised seaduspärasused avalduvad ja kuidas neid kasutada (töö- ja inseneri, spordi, kunsti, sotsiaal, pedagoogiline, meditsiini, kohtu, sõja, reklaami, looma, arengu) Millest koosneb psüühika? psüühilised protsessid (aistingud, fantaasia, taju, tundmused, mälu, tahe, mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid (tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on
Kivirähk eesti kultuuri hoidja väi lõhkuja ,,Usside keeles kõneldes ma polnud veel vahetanud nahka, mida ma hiljem elu jooksul mitu korda tegin, pugedes aina karedamasse kesta, kuni vaid vähesed tundmused suutsid sellest läbi tungida. Praegu vist ei suuda enam miski. Ma kannan kivist kasukat" ja kuidas võinukski minna teisiti, kui enda lapse, sõbrad, naise, pere kaotanud mees leidis oma rahva päästja kuid kedagi polnud enam päästa. Kas meie kaunis esivanemate keel pole samuti määratud hääbumisele, kui me kõik meretagust kummardame ning võõrsõnu liiga kergelt kohe omaks võtame? Kas eesti rahvas pole kaotamas
(kohv, avalikud esinemised) Psüühika ontogenees isendi areng, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani. Kiire ehk paradoksaalne uni algab u pärast tunniajalist und, kordub 90minuti tagant 5- 6korda öö vältelt u 5-20minutiliste perioodidena. REM (rapid eye movements) kiired sakaadilised silmaliigutused. Nähakse peamiselt siis unenägusid Unenägu võib ilmneda inimese soovid, mured, tundmused, allasurutud tungid (tavaliselt moonutatud kujul). Kuna see võib olla tingitud tulevikumuredest ja tugevast motivatsioonist , võib nö hiljem unenäost midagi täide minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Hüpnoos unetaoline seisun ,,osaline uni", mille hüpnotiseerija kutsub hüpnotiseeritavas esile vastavat metoodikat kasutades (nt metallkuulike jne) Teema 5 Vajadused ja motiivid Vajadused panevad inimese liiikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema
Autor ei mõistnud peategelast abielurikkumise pärast hukka. ,,Arvatakse, et olen kiindunud tegelikusesse, kuigi tegelikult ma pigem peldan teda, vaid vastikusest realismi vastu ma üldse kirjutasin selle romaani." ,,Madame bovary on tegelikult süzeelt väga lihtne: provintsiarst Charles Bovart noor naine Emma petab oma tavalist ja igavat meest. Romantilisi romaane lugedes üleskasvanud Emma unistab tõelistest tunnetest, suurest armastusest ja kaugetest maadest. Kõik need tundmused võtab ta kaasa oma abiellu. Tegelikult istub Emma aga igavas kolkas, peab hoolitsema abikaasa eest , keda ta e iarmasta. Sünnitab tütre aga ikka tundub kõik tühi ja argipäev hall. Emma elab korraga kahte elu. Tema unelmaid kutsub esile banaalne argipäev. Unelmad aga sunnivad teda leidma väljapääsu- armukese seotamist. Vilunud Rodolphe'iga kogeb ta suuri tundeid, kuid mees jätab ta õigepea maha. Seda ei suutnud Emma aga üleelada, nii varastabki ta apteekri tagant arseeni ja
Retsensioon Neljapäeval, 1. oktoobril käisin ma vaatamas Arvo Pärdi filmi „Isegi kui ma kõik kaotan“. Arvo Pärdi film oli tema isiklikust elust, tema kogemustest, läbielamistest, õnnehetkedest ja avastustest. Film on ülesehitatud tema loomingule ja vihikule või märkmikule mida tema nimetas töövihikuks. Seal oli kirjas tema päeva läbielamised ja tundmused. See film oli kohati väga mõtlik ja tundlik. Ma ei ole kunagi varem sellist filmi vaadanud, ehk siis sellist filmi, mis räägib kellegi eluloost. Ma olen draamafilmide fanaatiline austaja ja võin öelda, et kohati oli film väga dramaatiline. Olles sellel ajal, kui filmi lasti Kose Kultuurikeskuses, vaimselt ja emotsiooniliselt väga räsitud, ei suutnud mu keha sellele enam vastu panna. Ma vabandan sellepärast. Ma räägiks mõnest seigast selles filmis ja
juhtiv tegevus eelkoolieas. Psühhoanalüütilised teooriad S. Freud-mäng võimaldab vabaneda hirmust L. Peller-rollimängud-vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson-3 sfääri-(arendas edasi Freudi ideid)*Autosfäär-keha, nägu, suunanäitaja lapse ego*mikrosfäär-mänguasjad,*makrosfäär-mängukaaslased-poiste ja tüdrukute erinevus tulenebnende seksuaalsuse erinevusest. Innovatsiooniteooria Sutton- Smith-mäng ei ole alati vabatahtlik, võivad esineda ka negatiivsed tundmused ja füüsilise jõu kasutamine, võimu ja alluvussuhted, mängus on võimalik lahendada konflikte, mis igapäevaelus oleks võimatu. 4 Faktorit-*mäng kui progresss*mäng kui kohanemine,*mäng kui jõud,*mäng kui niisugune- mäng on tegevus milles on oluline vabatahtlikkuse moment, mängul ohud-õnnemängud ja spordifanaatikud. Kommunikatsiooniteooria ja teised nüüdisaegsed teooriad Bateson-mäng, kui sellest osavõtjad on võimelised ühel ja samal tasemel metakommunikatsiooniks
reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga. Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike. Ekstravert-vljapoole elav inimene, seltsiv, kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine, spru vhe-ustav, ettevaatlik, avab ainult spradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesktt enesest sltuvaks,nad arvestavad oma vimeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. Vlise e
mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad
eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.
........lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..............................
suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi Kasutatakse nii meditsiinis kui ka kohtus (ja ka omatarbeks) 12. MOTIVATSIOON vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab eesmärgi poole. 13. EMOTSIOONID e tundmused on psüühilised seisundid, mis on tingitud teatud sündmustets või mälestustest. EMOTSIOONIDE AHEL: 1) eelnenud sündmus või mälestus -> 2) sündmuse/mõtte kodeerimine -> 3) organismi reageering -> 4) väline reageering -> 5) tegevus. PÕHIEMOTSIOONID: rõõm, kurbus, viha, hirm (ärevus, üllatus) 14. VAJADUS on kindlas suunas tegutsemise e motiivi teadvustamine LIIGITUS MASLOW' JÄRGI: 1) füsioloogilised põhivajadused (nälg janu) 2)
· Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud · Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne Ekstravertne · Pöördunud välismaailma poole · Suhtleja · Seltsiv · Palju sõpru · Teda ei saa alati usaldada sest võib kogemata välja rääkida Emotsionaalselt stabiilne · Püsivad tunded · Muretud · Kindlad · Usaldusväärsed Neurootiline · Tundlik · Rahutu · Kartlik · Tundmused vahelduvad kiiresti NEUROOTILISUS Tujutu Tundlik Kartlik Agressiivne Jäik Rahutu Kaine Ärrituv Pessimistlik Tujukas Reserveeritud Impulsiivne
" ,,Kuid abielukütkest kenam Näis olla enda peremees ja Lenski päevast päeva enam Oneginile lähenes. Nad olid aga kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid. Nad kohtusid, nad pettusid, siis hakkad meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Siis tuli suur sümpaatia. Nii sõprust sõlmitakse vahel Seepärast vaid (mu põlispatt!) et pole teha targemat." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja tundmused on iganend, ja pilgus lõkendav ekstaas, sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas. kaastrügijate leegionid Ta naeratas vaid endamisi: on meile instrumente ei muud. miks pilgata? Eks tasapisi Nii külmalt küll ei kohelnud aeg temale kõik selgeks teeb ; Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb
surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele, lisaks pühakirjale. Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine). Moraalinormid on universaalsed (ei ole piiratud riigipiiri või mingi grupiga) või vähemalt pretendeerivad universaalsusele. Moraalinormide kohustuslikkust põhjendatakse inimese mõistuslikkusega või kasulikkusega. MORAALIPRINTSIIBID Need on põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami
annaabi.ee 
