Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist
3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata) 2
S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse
MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS. MILLISED ON UNUSTAMISE PÕHJUSED? INTERFRERENTS (KAHE VÕI ENAMA PSÜÜHILISE PROTSESSI VASTASTIKUNE MÕJU, MILLE TAGAJÄRJEL KAHJUSTUB VÄHEMALT ÜKS NEIST); ARUSAAMATUTE FAKTIDE VÄÄRSELETUS; MÕJUTAMINE JUHUSLIKEST DETAILIDEST; MOTIVEERITUD UNUSTAMINE; TÄHELEPANU PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA
teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust
........................................................................................... 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine.................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
· ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Maailma juhtivaid mälu-uurijaid on Endel Tulving (sünd 1927). 5 Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: · unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata); · kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamise põhjus on peamiselt interferents. Interferents on kahe või enama psüühilise protsessi
......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Sotsiaalne õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi.
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus.
Mäletada saab seda, mida oled kunagi omandanud, näinud, kuulnud, tundnud. Mälu protsessid 1. Meeldejätmine ehk omandamine ehk õppimine (sellest saab mälu alguse) Tahtlik : · süsteemne · nõuab pingutust · nõuab tähelepanu suunamist Tahtmatu : · juhuslik · sageli ebatäpne Meeldejätmine võib olla : · mehaaniline (tuupimine) · mõtestatud Tähtis on kordamine (ajaline jaotamine) ja materjali korrastus. 2. Meelespidamine ehk säilitamine · info muutub lühemaks ja lihtsamaks · tekivad teatud lüngad · loogikavastane info ununeb · mõni teema muutub valdavaks 3. Meeldetuletamine ehk info väljastamine · äratundmine · meenumine · meenutamine Mälu liigid Lühiajaline ehk primaarne mälu ikoonimälu kõlamälu Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu
c) sotsiaalne õppimine Koolis esineb peamiselt 2 tüüpi õppimist: esiteks õppimine, mille käigus lisatakse uusi teadmisi (st õppimine kui teadmiste lisamine) ja teiseks õppimine, mille käigus muudetakse algteadmisi ja/või nende struktuuri. 23.04.2013. Mälu: organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni Mälu protsessid: e salved 1) meeldejätmine, mis sõltub kordamisest ja materjali korrastatusest 2) meelespidamine e. info säilitamine, mille käigus toimuvad infoga teatud muutused, nt info lüheneb, kaovad detailid, info muutub isikupärasemaks, seostub varasema kogemusega ja moondub jne 3) unustamine e. info kadumine mälust. On kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist (mistõttu on kasulik õpitut kohe korrata). Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Arvatakse, et unustamine on põhjustatud interferentsist, st üks psüühiline protsess kahjustab teist
sobivateks juppideks jaotamine) - Bioloogiliselt jõuab mälu omandamise protsess inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku. - Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. - Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti on parem meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. - Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. 2. Meelespidamine (info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: - info muutub lühemaks ja lihtsamaks; - kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"; - tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub); - ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; - loogikavastane info ununeb; - juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; - mõni teema muutub valdavaks;
erinev tähendus. · Intiimne distants. Suhtlemispartnerid on teineteisele väga lähedal ( kuni otsese kehalise kontaktini). Suhtlemine toimub kõigi sensoorsete kanalite (puudutused, teineteise lõhna tundmine jne.) kaudu. Intiimsel distantsil suhtlevad tavaliselt vaid väga lähedased inimesed. Võõra inimese sisenemist "intiimsesse" sfääri tajutakse ebameeldivana. · Personaalne distants. Suheldes oma sõprade või kaaslastega hoiab iga inimene enda ja vestluspartneri vahel teatud vahemaad, nn. personaalset distantsi. eespool vaadeldud suhtlemisraskused põhja- ja lõunaameeriklaste vahel tulenesidki eelkõige personaalse distantsi erinevustest. · Sotsiaalset distantsi kasutatakse suhtlemisel võõraste inimestega. Sellisel distantsil on näiteks asetatud istmed kabinetis ( jutuajamiseks ametniku ja
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Klassikaline= passiivne, kuid operantne=aktiivne. 22. Mis on mälu? Mälu on organismi võime omandada , säilitada ja väljastada informatsiooni. 23. Mälu protsessid ja lühikirjeldused. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne(ümbersõnastamine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Meeldetuletamine tähendba talletatud materjali uuesti esiletoomist
Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tipp. Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ – kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda tervikuna. Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus, spontaansus, mina-pilt, eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on kordumatu ja unikaalne. Esindajad: Rogers – eneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia, vastutus – kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4. Tunnustus, 5. Eneseteotus)
info seostamine varem omandatud infoga. Lihtsamalt omandatakse see, mille kohta inimesel on juba varasemast mingi teadmine või kogemus, mis asetub lahedasti juba olemasolevasse konteksti. Ajus tekivad assossatsioonid, mis tähendab, et ühe nähtuse aktiviseerimine ajus kutsub esile ka teise nähtuse aktiviseerumise. Üks asi toob meelde teise. 77. Mis on meelde jätmist soodustavad tegurid? Vajadus või valmidus omandamiseks Kordamiste arv ja omandamise metoodika 8. Kuidas toimub unustamine? unustamine ei toimu ühtlase kiirusega, vaid on alguses kiire ja seejärel aeglustub. Kõige rohkem unustatakse esimese üheksa tunni jooksul peale omandamist (unustatakse umbes kolmveerand materjalist), eriti intensiivne on unustamine esimese tunni jooksul (umbes pool materjalist). Aastate möödudes jääb õpitust meelde ainult ligikaudu 10%. Veel on leitud, et mõtestamata materjal ununeb kiiremini kui mõtestatud materjal.Seega, selleks, et meelde jääva
võimalus, sõltub oodatatvatest tagajärgedest ( karistust kaasatoovaid käitumisi välditakse) 1. etapp:märkamine-märgatakse neid mis on huvitavad 2.etapp: meeldejätmine 3.etapp:taastamine- praktiseerimine 4.etapp:motivatsioon- siis kui kaasneb ka tasu jäljendamise eest. Perekriiside- ja konfliktide põhjused, nende ületamise võimalused. 21.Mäluprotsessid, mnemotehnilised võtted, mälu liigid, mäluhäired Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine, meeldetuletus. Meeldejätmine on info omandamine, see sõltub paljustki. Näiteks tahtlikust meeldejätmisest(mateljal jääb ise meelde, nii omandatakse palju infot ning pikaks ajaks) ja tahtmatust( materjal on juhuslikku laadi, süsteemne, nõuab pinguutust ja tähelepanu, KORDAMIST) Kordamine- jääb meelde siis kui tehakse pause(luuletus mitme päeva peale) Materjali korrastus- luua süteeme, ümbersõnastus(jääb paremini meelde) Meelespidamine on aktiivne infotöötlus protsess
episoodilisi mälestusi ehk isiklikult kogetud seiku, semantilisi mälestusi ehk üldisi faktilisi teadmisi, protseduurilisi mälestusi ehk oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid: Salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles. Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Unustamine Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub seaduspära järgi, kõige kiiremini unustatakse 1,5 tunni jooksul. Protsessi käigus ühed epigrammid
Piltlikult kirjeldades on lühimälu nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Kui organiseerida/korrastada tähed sõnadeks ja sõnad lauseteks, siis moodustab iga korrastatud nähtus (sõna, lause jne.) omaette terviku/ühiku. Materjali püsimist mõjutab ka pidev uue materjali pealetung. Materjali salvestamine lühimällu toimub ajalises järjekorras) Lühiajaline mälu on tahtlikult juhitav. Kõige lihtsam aeg info püsimust lühimälus pikendada on kordamine inimesed teevad seda sageli spontaanselt. Pikaajalist (sekundaarne) mälu iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur mahti. Väidetavalt isegi piiramatu. Iformatsioon säilib kaua, võib olla kogu eluaja. Arvatakse, et kõik, mida inimene õpib on säilib pikaajalises mälus, kuigi osa sellest informatsioonist võib olla raskesti kättesaadav
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
seotud isiklike mälestusega (otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas). Episoodiline mälu - paiknevad mälestused isikliku kogetud sündmuse kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa). Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. - Amneesia - ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus (puudub protseduuriline mälusüsteem). 22 Mäluprotsessid: 1) salvestamine ehk kodeerimine (процесс или система запоминания) 2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari;
- Mmn ei ole vastus sensoorsele adaptsioonile vaid mälujälje võrdlus (ennustus) - Tekib väga erinevate tunnuste erinevuse peale - Tekib ka stiimuli ärajäämisele, kuulmises 150ms aja sees - Tekib ka abstraktsete joonte erinevuse peale - Eeldatavad generaatorid (kuulmises): frontaalne ja supratemporaalne piirkond vastavalt tahtmatu tähelepanu suunamise ja helianalüüsi ülesandega - Varane (jooned) ja hilisem (sisu) MMN - MMN on primitiivne intelligentsus - Omab kliinilise korrelaate, seotud NMDAR-süsteemiga Tähelepanust sõltuvumatust saab kontrollida eksperimentaalselt - RT ülesanne – reageerida keskosa liikumisele kas ignoreerides või jälgides tausta - Tähelepanu kontrollimine post-hoc andmete pealt – kas esinev tunnuseid mis viitavad tähelepanulistele protsessidele - Sõltumatust töötlusressursside olemasolust saab demonstreerida selle ressursi hõivamisega
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
(Wikipedia) 25 26 Praiming- Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Mäluprotsessid Salvestamine e kodeerimine Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver;
11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus
mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima. See arv on 7 +- 2 ( u 5ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises) Komp psühholoogiline infosisaldusühik Säilitamine - kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine Organisatsioon,skeem uus info ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub organiseeritud skeemi Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses
Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada. Organisatsioon, skeem uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritud skeemi. Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul 39 Proaktiivne pidurdus vastupidine protsess eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
