Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Psühholoogia klassiruumis"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõrjutud, ellips, võimust, loova, populaarne, toetama, kognitiivne, tunnevad, õppes, öelge, arvate, vastuste, psühholoogia, klassiruumis, kaaslane, liidrid, hüljatud, vastuoluline, eelistus, ajuti, ettearvamatu, autoriteetne, vajak, liidriks, saavutatakse, rekleksioon, konstruktivistlik, õpetamine, reflekteerimine, õpitava, viitab, ebakõladEtteheited loengule: pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks; lähtub vildakast kujutlusest, nagu sobiks kõigile õpilastele esitada üht ja sama õppematerjali; ei arvesta õpilaste tähelepanu kestusega, ületades seda peaaegu alati; edastab põhiliselt informatsiooni ega paku võimalusi oskuste ja hoiakute arendamiseks; asetab õpilased sundseisu, kus nad õpivad faktilist materjali, mida võiksid ka iseseisvalt omandada. 9. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine. Küsitlusel neli etappi: 1. õpetaja struktureerib situatsiooni, edastades lühidalt arutletava sisu või probleemi. 2. õpetaja esitab küsimuse ühele või mitmele õpilasele ja laseb vastata. 3. õpilane vastab küsimusele. 4. õpetaja reageerib õpilase vastusele. Kasutatakse enamasti õppematerjali kinnistamiseks või õpitu kontrollimiseks. Küsimuste raskusaste on
Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õp-pimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Kolm õppimisoskuste kujundamise taset e sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamine v täiendamine. Otseselt õpetatavaid konkreetsed oskused (vaimsete taktikate kogum, mida inimene kasutab konkreetses õppimissituatsioonis, et hõlbustada teadmiste v oskuste omandamist); metakognitiivne sekkumine selle ülesandeks on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas
Õpilaste sisemine huvi ja sellest lähtuv aktiivsus.(õppurite kohanemine keskkonnas). Inimese intellekti kujunemine põhineb tema enda sisemisest aktiivsusest tingitud toimingutest pärinevate tegevust- ja mõtteskeemide talletumisel mälus. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Huvist lähtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord milles inimene tunneb ebamugavust välismaailmast tajutava (nähtuse, objekti) erinevuse tõttu. Olemasolevat kujutlust võrreldakse tajautavaga, ebakõla ilmnemisel modifitseeritakse v reorganiseeritakse varasemat kujutlust ja kasutatakse seejärel töödeldavas informatsioonis orienteerumiseks, kuid nüüd juba uudel kujul. Inimese teadvuses toimub lõputu teadmis-ja
õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on sageli vaja arvestada lapse vaimsete võimete mõjuga katsetulemustele jm, kus on vaja aidata erandlikke õpilasi. Parim on õpetajatele õpetada piiblipõhimõtteid, mis ütleb, et inimene saab alati alata valge lehena algusest. 4. Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel. Mõned reageerivad kiiresti, teised on järelemõtlikumad, isegi kui on võrdsel määral ettevalmistatud ülesannete lahendamiseks. Erinevused kognitiivses stiilis (endas?) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega
Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots
Kognitiivne areg ei seisne mitte ainult uute skeemide arendamises, vaid ka juba olemasolevate diferenseerimises ja interegeerimises. Piage´t järgi toimub skeemide kujunemine kindlas järjekorras. Motoorsed, tunnetusliku ja verbaalsed skeemid on meie edasise tegevuse kogemuslikuks baasiks. Mida suurem see on, seda paremad väljavaated on toimetulekuks erinevates situatsioonides. Huvist johtuva sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, milles inimene tunneb ebamugavust tal olemasoleva välismaailma peegelduse, skeemi või ka mudeli ja välismaailmast tajutava (nähtuse või objekti) erinevuse tõttu. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Kohanemine on protsess, mille käigus indiviid õpib keskkonna sündmusi ette nägema ja kontrollima
ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt konfliktsituatsioone
Sotsiaalset konstruktivismi. 9. Kas sotsiaalkonstruktivism ja sotsioloogiline konstruktsionism on (1) sünonüümid või (2) erinevad mõisted? Erinevad mõisted. SotsiaalkoNSTRUKTIVISTid näevad õppimist, kui inimeste suutlikkuse täiustumist osalemisena teistega ühistegevustes, millel on (oluline) tähendus konkreetses kultuuris. Sotsioloogilised koNSTRUKTSIONistid tunnevad huvi, kuidas konstrueeritakse avalik teamine sellistest distsipliinidest nagu loodusteadused, matemaatika, majandus või ajalugu. 10. Kas sotsiaalkonstruktivistlikelt positsioonidelt, võrreldes õppimise nägemisega individuaalkonstruktivismi positsioonidelt, on kujunev teadmine ( ) valdavalt situatiivne või ( ) valdavalt üldine? 11. Millised õppemeetodid soodustatavad õpilastel teadmiste konstrueerimist individuaalkonstruktivistlike protsesside vahendusel?
C. Weinstein ja R. Mayer (1986) on määratlenud 5 õppimisoskuste põhiliiki: kordamisoskus läbikirjutamine, alla joonimine seostamisoskus märksõnade leidmine organiseerimisoskus monitooringuoskus õpilase suutlikus aretada metakognitiivseid teadmisi, teadvustada õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks.
„Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga
Aruandlus Programmi olulisemad saavutused Keelekümbluskeskuse juhtimisel on koostöös põhipartnerite ja huvirühmadega jõutud järgmiste olulisemate tulemusteni: · Keelekümblus on Eestis muutumas tavapäraseks õppeviisiks 2552 õpilast (17 lasteaeda, 31 kooli) osaleb programmis Mitmed tavakooliõpetajad on regulaarselt osalenud keskuse koolitustes, nad rakendavad kümblusmetoodika põhimõtteid ja kasutavad õppes keskuses väljatöötatud materjale · Keelekümblusklasside õpitulemused on kooskõlas rahvusvaheliste kogemustega Sõltumatu uuringu andmeil saab Eesti kümblusprogrammi tulemusi võrrelda Kanada ja Soome samalaadsete programmide tulemustega · Keelekümblusklasside jaoks on välja töötatud õppevara, mida on laialt kasutatud 95 nimetust suure kirjaga lasteraamatuid lasteaedade ja põhikooli I astme jaoks
õpilased ikka teavad, millist sooritusoskust neilt sisuga seoses oodatakse. 5) B. S. Bloomi koolkonna õppekasvatustöö eesmärkide taksonoomiad. Õppe-eesmärkide taksonoomiate ehk klassifikatsioonide ülesanne on kirjeldada õppimise (tegevuslikke ja soorituslikke) tulemusi psühholoogilistest terminites. On hierariline. Inimtegevuse, sh õppimise tulemused saab jaotada kolmeks suureks valdkonnaks: • kognitiivne ehk tunnetuslik (teadmine, mõistmine, rakendamine, analüüs, süntees, hindamine) • afektiivne ehk väärtushinnanguline-hoiakuline (märkamine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine, isiksuslike väärtusorientatsioonide formeerumine) • psühhomotoorne ehk ümberkujundav-soorituslik (reflektoorsed liigutused, baasliigutused, liigutuste taju, füüsilised võimed, motoorsed oskused, mitteverbaalne kommunikatisoon. 6) B. S
(Lasteombudsman 2014) korduvalt haiget tehakse sama inimese või grupi poolt mitu korda. Kiusamine ei ole juhuslik ühekordne tüli või vaidlus. Kiusamine võib kesta kuid või isegi aastaid. (Lasteombudsman 2014) raske end kaitsta kiusamine on alati ebavõrdne. Ohver võib olla teistest füüsiliselt nõrgem, vaesem või rikkam, vähem sõnaosavam või muus osas teistest erinev, tal võib olla klassis vähe sõpru või ta ei ole nii populaarne. Kiusajal võib olla palju toetajaid ja seetõttu võib tema ohvriks sattuda igaüks, kes sellesse toetajate ringi ei kuulu. Tavaliselt valib kiusaja kiusamiseks ohvri nõrga koha, sest nii saab ta olla kindel oma üleolekus. Kiusamiseks ei peeta seda, kui kaks enam-vähem ühe tugevusega õpilast vabatahtlikult vaidlevad või kaklevad. (Lasteombudsman 2014) 3. Kiusamise avaldumine Põhikooliealistest õpilastest satub ca 5 - 15 % kiusamise objektiks. Koolitervishoiu
tahavad. Allistuv käitumine on paljudes olukardades õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane alla arukas ja toorele joule alistada, et ennast mitte kahjustada. Mõnikord räägitakse isegi sõltuvast isiksusetüübist : Tõnu Lehtsaar : neil on raskusi oma tunnete sõnastamise ja väljendamisega, neil on raske jõuda endas selgusele, mida nad tahavad ja tunnevad. Nad on perfektsionistid ja esitavad endale ning teistele liiga suuri nõudmisi. Nende enesehinnang oleneb teisest ja neil on raske näha iseenda häid ja tugevaid külgi. Nad ei suuda uskuda, et on loomulik teistelt vajadusel abi paluda. On alati lojaalsed, kak siis, kui see on neile kahjulik. AGRESIIVNE KÄITUMINE. Kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Agressiivsus on teise isiku TAHTLIK kahjustamine või haavamine
nii-öelda akadeemilises vormis (nt 2 + 3 = ?). Samamoodi on täheldatud vastupidist: paljudele õpilastele valmistab raskusi akadeemiliste teadmiste ülekanne argiellu. Võimalikuks vihjeks selle kohta on PISA-testi tulemused: Eesti lapsed näitasid väga häid oskusi tavaliste, kooliteadmistele tugineva- te ülesannete lahendamises, aga jäid hätta kõrgema taseme ülesannetega, mis eeldasid just teadmiste kriitilise ja loova kasutamise oskust praktilistes ülesannetes (Kitsing, 2008). Sternbergi koolkonna tööd on näidanud, et ka vaiketeadmisi saab nii mõõta kui ka õpetada. Gardneri ja Sternbergi teoreetilised seisukohad on oluliselt mõjutanud pedagoogilisi paradigmasid, osutades tähelepanu vajadusele tunnustada eri laadi andekust ning andes olulised lähtekohad õpetuse individualiseerimiseks. Kuidas võiks rakendada multiintelligentsuse teooriat laste arendamiseks?
Sama on tõdenud ka Sepp (2014) Eesti Ekspressile antud intervjuus, viidates õpetajate koolituse vajadusele: ,,Andekuse-alast koolitust peaks saama eriti just lasteaia- ja nooremate klasside õpetajad, sest nende teadlikkusest sõltub, kas leiame üles varjatud anded." Kokkuvõtvalt, arenguruum andekuse kui erivajadusega tegelemisel Eestis on suur, aga esimesed olulised sammud edasise edenemise tagamiseks on astutud. 3.2. Kuidas andekat last märgata? Enne, kui saab asuda andekaid toetama ja nende arendamiseks sobivaid meetmeid rakendama, on vaja andekad lapsed üles leida. Sõnadesse panduna kõlab see lihtsalt, aga tegelikult on see küllaltki keeruline ülesanne, eriti, kui puuduvad tarvilikud teadmised andekuse äratundmiseks. 9 Esimene samm andeka lapse tuvastamisel on jälgimine. Seda saavad teha kõik last ümbritsevad inimesed: õpetaja, vanemad, õed-vennad, sõbrad. Igaüks, kes last tunneb, saab
............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6. Uurimistöö põhikoolis Anu Toots ........................................... ..34 LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes Krista Nõmmik, Ülle Salumäe......45 LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast Anne Ermast ............................. 51 55 SAATEKS 2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö
t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, teadmisi ammutada ning verbaalseid töökorraldusi täita. Äratada huvi lugemise vastu (ilukirjandus, ajakirjandus, teabetekstid). Seega on emakeelel kui õppeainel täita järgmised funktsioonid: õpetav, arendav, rakendav, kommunikatiivne, integreeriv. Õppeaine sisu jaguneb teadmisteks ning oskusteks ja vilumusteks ehk protseduurideks. Eesmärgid lihtsustatud õppes: Abiõppe ülesanne on kindlustada kõigi varem nimetatud emakeeleõpetuse eesmärkide täitmine. Seda aga sõltuvalt laste võimetest ehk madalamal tasemel. Lisaks täidab emakeele abiõpe spetsiifilist eesmärki — korrigeerib abiõppeõpilase arengut. Kõne arengu korrigeerimine: keelevahendite omandamise ja kõneoperatsioonide kujundamise suunamine. Sõltuvalt puude (vaimse alaarengu) iseloomust on enam edu
vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile. Arvestada tuleb ka sellega, et protsessuaalset alust ei saa kujundada tahtlikult. Koolides tuleb kõigile õpilastele luua tingimused protsessuaalsesse alusesse kuuluvate tegevuste omandamiseks. 6. Matemaatika õpetamise õpetuslikud eesmärgid lihtsustatud õppes. Matemaatika eesmärkide õpetamise aluseks on kolm küsimust: Kellele õpetatakse? Tegu on kas intellekti puudega lapsega või õpiraskusega laps. Mida õpetatakse? Seda saab ainekavast teada. Me õpetame seda, mis on eluks vajalik. Et igapäeva elus toime tulla. 4 Kuidas õpetatakse? Kogu metoodika on selle peale üles ehitatud, et kuidas ma õpetan asju nii, see laps saab ka aru, mida ma talle õpetan
· Eksistentsialistlik spiritaalsus,, eriline nn suurte küsimuste esitamise, filosofeerimise võime, ka suurepärane intuitiivse mõtlemise võime. (Sepp 2010: 20-21) Ülevaatlik on saksa tuntud andekuse uurija Harald Wagneri ja tema meeskonna koosatud andeka lapse omaduste jaotamine kolme liiki: õppimise ja mõtlemise alal; töössesuhtumise ja huvide alal; sotsiaalse käitumise alal. Õppimise ja mõtlemise alal andekad lapsed märkavad kiiresti fakte, tunnevad mõnel alal hästi igasugust detailset materjali, nende sõnavara on vanuse kohta rikkalik, nad leiavad hästi põhjuse-tagajärje seoseid, otsivad nähtuste ühiseid ja erinevaid omadusi, tabavad printsiipe ning teevad üldistusi, neil on hea vaatlusvõime, nad loevad palju, mõtlevad kriitiliselt ja sõltumatult (Unt 2005: 32) Töössesuhtumise ja huvide alal ilmnevad huvid teatud alade ja probleemide vastu,
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest põhikooli lõpuks teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enese tunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1. 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimeid ning kõlbelis-
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Samamoodi olen seisukohal ses osas, mis puudutab internetti kui lastes agressiivsuse võimendajalt. Kindlasti jagub äärmuslikke näiteid, kus internetimäng või vägivaldsed videoklipid võivad veel väljakujunevale lapsele anda suuna agressiivseks käitumiseks. Samas leian, et agressiivsuse kui sellises ei saa süüdistada internetti kui põhjustajat. Pigem leian, et lapse vägivald vallandub probleemist, kui ta on tõrjutud, häbistatud, alandatud, kiusatud ning keegi seda probleemi ei märka. Sarnaselt Viljandis aset leidnud juhtumile, kus õpilane tulistas õpetajat. Lapse probleeme õpetajaga ei märgatud ning viimases hädas otsustas ta iseseisvalt ülekohtule reageerida. Ta võinuks teha seda mistahes muul moel kui relvast, tal oli selleks oma põhjus. Ja seda ei vallandanud interneti olemasolu. Tahan lisada, et täna mängivad enamus
toetatavat ... Kasvatusprotsessi eesmärgistamie kulgeb üldiselt abstraktselt konkreetsemale. Põhikooli näide samamoodi. Abstrakne eesmärk määrab tegevusvaldkonna, mille raame õpilase arengut planeeritakse. Konkreetne eesmärk rida konkreetseid eesmärke,... Kasvatuse eesmärkide abstraktsuse-konkreetsuse hierarhia: 1.tasand ideaal igakülgselt arendatud isiksusest 2. tasand põhiliselt inimtegevuse liigid, ümberkujundav tegevus, psühhomotoorne tunnetustegevus, kognitiivne ja väärtusorientatsiooniline ehk afektiivne tegevus(tunnetega, hinnagud jms). 3. üldiseld tegevusoperatsioonid: omandamise tasemed, milleks on kasvatustöö üldeesmärgid. Kasvatuse eesmärkide liigitus: 1.kognitiivsed 2. psühhomotoorsed 3. afektiivsed Internaliseerimine isemiselt omaksvõtmine on mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise vms omaks võtmine inimese poolt. Sotsialiseerimine samamoodi inimene võtab omaks ühiskonna normid jms
Hiljem on teistmoodi arvatud. Rõhuasetus oli lausesl (kellel), loodus andis grammatika inimesele. (aga see on küsitav) Hiljem selguski et grammatikad on nii erinevad, ,et kuidas ikka loodus selle annab. Kirjeldadti neid häid operatsioone sooritades : kõnet tajudes, kõneloomes. Künearenguseisukohalt on oluline muuteoperatsioonid!! --------- -------------------- ------------------ ---------------- --- Kolmandaks! Hakkas kujunema kognitiivne psühhoigvistika. See on omakorda hargnenud nüüd. Toetuvad kognivtiivsele psühhooogiale. Et nt millest kõneakt koosneb jne. Kognitiivne semantika (kognitiivne see uurib: teabe omandamist, töötlemist, kasutamist). Tähelepanu pole siia alla kuuluv! Situatsionist sõltuvalt on lausete tähendus erinev (nt laual on 4 jalga) Rõhutab ütlust (see on operatiivüksus). Nt ,,mis on tähestikus essa täht? ,, A." Se on siis ütlus, lausung
Olulne kas lapse keskkonnas on ressursse lapse toetamiseks. VB vanem pole mingist asjast üldse teadlik ja ei oska seda tähtsustada. Peaks püüdma leida ressurrse, toetamaks lapse arengut ja saaks lapse heaks tööle panna. MIS ON hindamise eesmärk: on jõuda terviklku arusaamine lapse oskuste-teadmiste- võimete nõrkadest ja tugevatest külgedest. Saada aru, mis küljed on eakohased, vb ka kõrgemalt arenenud ja saaada ka aru, mis kohad on nõrgemad ja kus peaks teda rohkem toetama. Hindamise eesmärk ka, et saada aru, MIS TASEMEL laps on, mitte mis diagnoosi panna. Oluline ka mitte mida,vaid KUIDAS peaks lapsele õpetama. Hindamsie väljundiks võiks olla lapse oskuste , võimete, taseme kirjledus. Kokkuvõtlik kirjeldus sellest. Mingid ilmingud, mis viitavad ühele või teisele . Diagnoos (üpetaja saab ikkagi lapse hälvet kirjelda kuigi ta ei saa diagnoosi panna). Diangoosi võib laps saada, kui teda on piisavalt uuritud meditsiinist ja vastab diagnoosile. On ka
Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
teadmised, mida on kujtatud skeemidena, enesekohane suhtumine: objektiivsed mis sisaldavad personaalseid mälestusi, tundmused kui ka uskumused, kuidas semantilisi tähendusi, kontrollivad indiviid hindab ja väärtustab oma personaalset enesekohast info töötlust tunnetust. Mina- kontseptsioon koosneb kirjeldavast ja hinnangulisest osast. Self- image- mina-pilt a) Kirjeldav ehk kognitiivne osa koosneb teadmistest, kujutatakse skeemidena ja mis sisaldab personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi organiseeritud infot endast ja kontrollivad enesekohase info töötlust. Need on nii objektiivsed teadmised, kui ka uskumused enda kohta. Teadmised, milline ma olen! aa) füüsiline kirjeldus ab) sotsiaalsed rollid ac) eksistentsialistlikud/ abstraktsed kirjeldused Mina pilt juhib abstraktsiooni situatsioonist situatsiooni, reakstioone olenevalt mina-pildist.
pedagoogikat vajavad kasvatajad, mitte lapsed! Alice Milleri antipedagoogiline hoiak ei ole suunatud mitte ühe kindla kasvatusviisi vastu, vaid kasvatuse vastu üldse, ka antiautoritaarse kasvatuse vastu. Kasvatus on tema sõnul kahjulik, sest täiskasvanud, ise seda teadmata, elavad laste peal välja oma vajadused. Missugused? Loetelu on pikk: teadvustamata vajadus anda teistele edasi kunagi endale osaks saanud alandused; leida ventiil tõrjutud afektidele; omada käepärast olevat ja manipuleeritavat elavat objekti; säilitada oma kaitse, s.t hoida oma lapsepõlve ja vanemaid idealiseerituna, milleks on vaja, et enda kasvatuspõhimõtted kinnitaksid vanemate omi; hirm vabaduse ees; hirm, et tuleb tagasi väljatõrjutu, mida kohatakse uuesti oma lapses ja mille vastu tuleb lapses veel kord võidelda pärast seda, kui see on endas kord juba surmatud; kättemaks endale osaks saanud valu eest.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
mis neile tõelist muret valmistab. Õpetajad peavad olema ette valmistatud uurima konfliktide põhjuseid tänapäeva maailmas ning noortele tuleb anda võimalus neid küsimusi avatult arutada. Ent tuleb teha vahet erinevate konfliktide vahel, samuti iga konflikti põhjuse ja iseloomu vahel. 11 Õpilased, kes tunnevad, et nende rahva või grupi kannatusi pole käsitletud, võivad vaidlustada teiste rahvaste või gruppide tagakiusamise ja mõrvamisega seotud ajaloosündmuste õppimise vajaduse. Oluline on õppida rassismi, orjastamise, tagakiusamise või kolonialismi ajalugu, mis on seotud oma maa ja rahva ajalooga. 4. JUHISED ÕPPEKÄIKUDEKS HOLOKAUSTIGA OTSESELT JA KAUDSELT SEOTUD PAIKADESSE MUUSEUMID, MEMORIAALID, KESKUSED
annaabi.ee 
