Kr Kyriakos – Issandale kuuluv > kirik Kr Presbyteros – kogudusevanem Koinee – Uue Testamendi kreeka keel Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad leivaks ja veiniks (enamikus protestantlikes vooludes) Sümbolism – leiba ja veini võetakse Kristuse ristisurma mälestuseks (kalvinismis) Varakristlus kuni 4.sajandini. Uue testamendi kujunemine Roomakatoliiklus – kirikupea on paavst Kreekakatoliiklus (14 autokefaalset ehk oma patriarhidega) kirikut Protestantism – palju voole alates renessansiajast Luterlus (al. 1517) Kalvinism (Johann Calvin) ehk reformeeritud kirik Baptism
Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen oli Saksa kirjanik. Ta sündis erinevate andmete kohaselt kas 1621. või 1622. aastal Gelnhauseni külas talupoja perre. 10- aastaselt rööviti ta möödaminevate Hesseni liidumaa sõdurite poolt. Nendega koos rännates koges sõjaväelase elu seiklusi ning osales "30-aastases sõjas", kus ta teenis musketärina protestantlikes vägedes. Pärast sõda asus ta Strassbourgi piiskopi Franz Egon von Fürstenbergi teenistusse ning 1667. Aastal määrati ta Badeni krahvkonnas Rencheni külavanemaks. Olles määratud sellele ametikohale, hakkas ta tegelema kirjandusega, püüdes kirjeldada oma kogemusi rändajana ja sõdalasena. Nii nägigi 1668. aastal ilmavalgust tema teos Simplicius Simplicissimus, mida peetakse 17. sajandi Saksamaa väljapaistvamaks novelliks
Adam Smith · Vabaturumajandus · Väärtusi loob majanduses inimtöö · Turg reguleerib majandust, riik ei tohi sekkuda · Vabakaubandus Karl Marx · Kapitalistlikus ühiskonnas tootmisvahendid ja toodan on kapitalistide e kodanluse eraomand, töölised müüvad oma tööjõudu neil poleomandit · Klassivastuolud viivad revolutsioonini · Kapitalistliku tootmise põhijooned: vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis Max Weber · Protestantlikes maades arenes majandus kiiremini · Protestantlus soosib turumajandusega sobivate iseloomujoonte: töökus, kokkuhoidlikkus, arvepidamine kujunemist · Potestantide arvates on jõukus ja ametialane edukus jumalale meelepärane Emile Durkhaim · Sotsioloogiateaduse üks rajajatest · Tööstusühiskonnas suureneb tänu tööjaotusele inimeste vastastimune sõltuvus · Samas suureneb individualism · Sotsiaalsete sidemete purunemine
seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katolikus kirikus ja protestantlikes kirkutes. Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Ülestõusmispühade Suur reede on punane kalendripäev ning sel päeval on inimestel töölt ja koolist vaba päev. On traditsioon ,,koksida" ja värvida kanamune. 2. Kirjuta lahti üks rahvapill. Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel
Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele patukustutuskirjade vastu. Reformatsiooni algus. Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. luteri kirikus lauldav ühehäälne laul. Selle allikad: olemasolevate gregooriuse koraalide tõlkimine ja kohandamine: Olemasolevate (saksakeelsete) vaimulike laulude kasutuselevõtmine Olemasolevate tuntud ilmalike laulude kasutamine uue, vaimuliku tekstiga: Uudislooming (Lutheri ,,Ein feste Burg" (Üks kindel linn)) esitaja kogudus s.o lihtsad inimesed, mitte muusikud lihtne viis lihtne rütm Vastureformatsioon
tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni. Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole. Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst. Victor oli pärit Põhja-Aafrikas asuvast Rooma riigi Aafrika provintsist. Seetõttu on oletatud, et ta oli mustanahaline, kuid selle piirkonna etniline koosseis lubab arvata, et tegu oli siiski europiidse rassi esindajaga. Tema isa nimi oli Felix. Hiljem on Aafrika provintsi elanikest saanud paavstideks Miltiades ja Gelasius I.
23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Uus keiser, fanaatiline katoliiklane Ferdinand ll otsustas bööme karmilt karistada. Katoliku liiga sõjavägi tungis Böömimaale ning siis algas sõda, mis kestis 30 aastat. Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased ning nende edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Holland maksid suuri summasid Taani kuningale, et ta toetaks oma sõjaväge seni lüüa saanud protestante. 1625. aastal astuski Taani Saksamaal toimuvasse sõtta, kuid katoliiklastel õnnestus taanlased ära tõrjuda. Kogu Saksamaa oli nüüd keisri kontrolli all ning 1629. aastal algas Ferinand ll korraldusel sunniviisiline katoliku usu taaskehtestamine. 1630. aastal sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi, kellest oli saamas Läänemere maade võimsaim riik
grammatikat. Teisese astemes tegeldi ladina keele grammatikaga, usuõpetuse ja muusikaga. Kõrgem aste andis ldn. keele oskuse , õpiti dialektikat , retoorikat. Üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tallinna triviaalkoolis hakati usuõpetust ja lugemist emakeeles õpetama alates 546 aastast. Asutati stipendiumid tarkadele ja vaestele poistele, et võimaldada neil edasi õppida Lääne-euroopa protestantlikes ülikoolides. Triviaalkoolis õppis algusest peale ka linnapäritoluga eesti poisse. Leiti, et tuleb toetada, et ka vaesed poisid kooli saata, neid toetada- neile abi muretseda. Neile hakati ostma õpikuid ja riideid. Tegeldi ka tütarlaste hariduse küsimustega. Koolile lisati juurde ettevalmistusklass, mille ülesanne oli emakeelse alghariduse omamine. Parimatele kooliõpilastele anti stipendiume, samuti abistati vaesemaid koolipoisse.
Emile Durkheim (1858-1917) ,,Religioosse elu algvormid" (1912) Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub. Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4. religioosne ratsionalism Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele. Kalvinistidel majanduslik edu sul on suurem tõenäosus taevasse saada 5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks
7) Millised muutused suhtumises perekonda ja lastesse leidsid aset uusajal? Kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge-laulatust ja pulmatseremooniat. Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d ( lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad , naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset e. sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega- ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised-. Siis uusajal hakati kõrgkihtide
Sellest näitest võiks otsida ka seletust Mederi fenomenile. Ta lõi ajastu kõige modernsemas stiilis, mille eest kultuuriliselt kapseldunud Saksamaa end üldiselt kaitses. Läbi lüüa võis selles laadis kas kõige avatumas suurlinnas, nagu Hamburg, või siis ääremaal. Sama lugu on Saksamaal ooperiga: anroli pärit katoliiklikust Euroopast ja XVII sajandil lisaks veel eriliselt seotud jesuiitide haridus süsteemiga. Seepärast olid pärast Kolme kümne aastast sõda Saksamaa protestantlikes linnades seda laadi etendused tihti lausa seadusega keelatud. Vahemikus 1660 1675 tõendavad arhiividokumendid küll mitme saksakeelse ooperi ettekandeid õukondades, ent päriselt sündis saksakeelne ooper koos esimese ooperimajaga alles 1678. aastal Hamburgis. Ning 1680. aastal Tallinnas, kuigi ka siin kohtas Mederi teos algul piiskop Jakob Helwigi vastuseisu. Meder on oopereid loonud ka hiljem Danzigis, ent säilinud on ainult "Kindlameelne Argenia"
tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598. aastal andis kuningas Henri IV Nantes'i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks. Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda. Sõja ettekäändeks oli juhtum, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja sekretäri aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka Rootsi, eesotsas Gustav II Adolf. Lisaks Rootsile astus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa. Sõda venis, laastades üha rohkem Saksamaad. Uue keisri võimuletulek võimaldas alustada läbirääkimisi ja 1648. aasta sügisel kirjutati alla Vestfaali rahu.
Tugeva protestantliku taustaga katoliiklikud riigid (n. Prantsusmaa) arenesid mõnevõrra aeglasemalt. Katoliiklikud maad (n. Itaalia, Hispaania, Austria-Ungari jne.) jäid teistest palju maha ning paistsid silma oma vaesuse ning suutmatusega, osa neist kadus hoopis (n. Poola). Tõsi, kreeka ja vene õigeusulised alad arenesid veelgi aeglasemalt rooma katoliiklikest. Järgnevalt on eelkõige protestantlik maailm valla päästnud mõlemad maailmasõjad, protestantlikes maades on loodud enamus massihävitusrelvi (NSV Liit kui vene õigeusu kiriku mõjupiirkonnas asuv riik välja arvatud, kuigi ka seal valitses sisuliselt kristliku usu reformimise tulemusel tekkinud kommunistlik religioon "teaduslik kommunism"). Protestantlikus maailmas asub või on loodud neist pärit kapitalil ka enamus tootmisest, mis on viinud maailma ökoloogilisse kriisi. Kadus kiriku moraalne võim, mis seni oli takistanud teaduse ülikiiret arengut. Järgnevalt näeme,
Kiriku peaks oli Paavst. Kõiki vaimulike võis eristada ja liigitada ka nende riietuse järgi. Ka iga orduvaimuliku võis liigitada tema rüü värvide järgi ordusse. Keskajal oli üks oluliseimaid joonisee, et jumala armu sai ainult läbi kiriku. Preester viis läbi seitset sakramenti ja vaimuliku sõna oli usualuseks. Keskaja lõpul 1517 toimus kiriku reformatsioon, mille käigus kujunesid välja protestantlikud kirikud ja riigid. Kogu senine kiriku süsteem protestantlikes kirikutes muutus. Näiteks usualuseks sai piibel. Katoliiklikus kirikus jäid püsima vanad tavad. Kasutatud kirjandus: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaja_pedagoogika_kuj unemine.html http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10087&show=10114 http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud- sFCmbolid/vE4rvisFCmboolika.php http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud_sFCmbolid/peakatted_r F5ivad.php
Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Lutheri mõttekaaslane Johann Calvin (15091564) avaldas veel positiivsemaid mõtteid abielu kohta, väites, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks. Perekonnamoraal tugevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K'd (sks Kinder-Kirche-Küche* lapsed-kirik-köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad, naises hakati järjest enam nägema seksuaalset* ehk sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna
empiiriliseks sotsioloogiliseks uurimuseks. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see ei kõigu eriti sõltuvalt majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest; samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastest on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetappude liigid lähtudes nende põhjustest: 1. Egoistlikud sotsiaalsete suhete puudumise, teistest inimestest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid. 2. Altruistlikud liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid, inimene ohverdab end teiste nimel. 3
Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus kooliprogrammi läbivõtmiseks 10-12 aastat. Melanchthoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, meieisapalve ja kümne käsu ning Lutheri seletuste päheõppimist, kirikulaulude ja katekismuse tundmist nind Uue Testamendi lugemist. Edasiõppimise võimaldamiseks Lääne-Euroopa protestantlikes ülikoolides asutati vaestele ja andekatele koolipoistele linna stipendiumid. Vaestele lastele tehti annetusi, et ka nemad saaksid ennast harida ja lugema õppida. Arutlusele võeti ka tütarlaste hariduse küsimused. 1543.aastal rajati Pühavaimu kiriku juurde tütarlastekool, mis peatselt kolis Mihkli kloostri ruumidesse. 1552. a. Määrati rae poolt vaestele koolipoistele eestseisja. Poole sajandi jooksul anti hoolekande korras haridust umbes kuuekümnele koolipoisile.
Aafrika. Kultus Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe toriniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid. Eri konfessioonides on nende arv erinev. Ristimine,
16. sajandil kujunevad puht instrumentaalzanrid: Ricercar (it. ricercare proovima) imitats. polüfooniline (välja kasvanud motetist) Fantaasia Capriccio Toccata (it. toccare puudutama) Canzone = chanson Sonata Variatsioonid Karakterpalad Populaarsed on: lauto (s.o kõige populaarsem pill!) erinevad klahvpillid (klavessiin, klavikord, Inglismaal virginaal), konsordid ühte tüüpi pillidest (nt. plokkflöötidest, viooladest) NB! Orel ja reformatsioon orelite purustamised protestantlikes maades. Esimesed instrumentaalmuusika koolkonnad: Veneetsia koolkond Andrea ja Giovanni Gabrieli 16/17 saj. vahetus Inglise virginalistid 16/17 saj. vahetus William Byrd (1543 1623) esimene klahvpillimuusikakoolkond
Iseloomulikud riitused Meka poole palvetamine viis korda päevas; palverännak; paast üks kord aastas ramadani kuu jooksul Kristlus: Lunastusõpetus allumine Piiblile ning Jumala tahtele; armasta Jumalat kogu hingest, väest ja südamest; armasta kaasinimest nagu iseennast Kogudus umbes 2,2 miljardit inimest; kirik; ordud; kloostrites kas nunnad või mungad Iseloomulikud tunnused alguses koguneti sünagoogides; preester on inimese ja jumala vahendaja; protestantlikes kirikutes viib jutlust läbi õpetaja; babtistlikes ehk vabakirikutes võivad jutlust läbi viia kõik koguduseliikmed; erinevad kirikusuunad erinevad tugevalt; laul kirikus võib olla saatega või ilma, koraalist gospelini; sümboliteks rist, kala, haakrist; krutsifiks on ristilöödud Jeesusega rist Peasuunad algne kogudus oli katolik, kuid mitte tänapäevane katolik; tekkisid omaette kirikud, nagu Armeenia ja Kopti; 1054. aastal oli skisma ehk
paavstile. 1493. aastal kuuluvad paavsti bullad avalikustamisele ainult Hispaania kuninga nõusolekul. 1516. a annab Bologna konkordaat Prantsusmaa kuningatele õiguse kõrgemad vaimulikud ise ametisse nimetada. Nt. Henry VIII astus paavsti vastu, keeldumaks maksma makse paavsti kuuriale. Reformatsiooni käigus kaob protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu. Bologna konkordaat Andis Prantsuse kuningale võimu nimetada piiskoppe võimule ilma paavsti nõusolekuta. See eest Inglismaal ja Rootsis võttis kuningas üldse paavsti võimu üle. Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad Saksamaal Vaimulikud: Mainzi, Köln, Trieri. Ilmalikud: Baieri, Pflatz
Aabrahami usundid - islamis on 1 jumalasaadikutest, juutidel esiisa kellest tulenetakse, ristiusus viimane esiisa Ristiusk on rajatud usund Ristiusu rajaja on mees kelle nimi on Jesua, millest on tuletatud Jeesuse nimi. Ajalooline isik. Christos salvitu/võitu Masiah ehk messias Jeesuse sünniaeg on 7 eKr 30 pKr Jeruusalemma templi ülempreester, kelle nimi on Kaifas ja Rooma asevalitseja Pontius Peatus Evangeelium nimetati algul kogu kristlikku õpetust, nüüd raamatud Protestantlikes kirikutes on Vana-Testamente vähem, kui mujal Uue Testamendi raamatuid on 27 4 evangeeliumit Kristlus on misjonireligioon Paulus misjonär 460 a pKr, Efesos Palestiina, Juudamaa, Galilea Samaaria Jeesus on 30 aastane kui tegutsema hakkab. Tegutseb Palestiinas. Apokalüptika-sõnum tekkis hellenismi ajastul mõned sajandid eKr. Messia ootus on vanem kui apokalüptika. Allmaailm ehk seol.
Roomlastel oli eriõigus. KULTUS Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe või kahe torniga pikihoone, mille idaosas olevas kooriruumis on altar, kantsel, saalis istmed ja lääneosas orel. Ida traditsioonis on kirik tsentraalse põhiplaaniga, ilma istmeteta ja rohkete tornide või kuplitega. Vanades ja katoliiklikes kirikutes toimetab jumalateenistust preester (koguduse ja Jumala ordineeritud vahendaja). Protestantlikes kirikutes peab jumalateenistust eriettevalmistuse saanud õpetaja (pastor). Vabakirikutes võivad jumalateenistust pidada ka koguduseliikmed. Jumalateenistusse kuuluvad palvetamine, pühakirja lugemine, jutlustamine, laul ja õnnistamine. Vanades kirikutes ja vanemates protestantlikes konfessioonides toimub see kindla korra raames. Pühad toimingud on sakramendid ehk ka salasused ((ld sakrmentum `armuvahend') Kristlikes
riiklusega. Kantsler Konrad Adenauer, võimul 1949-1963, Kristlikud demokraadid kui tugevam ja üldisem, ka protestantidele mõeldud versioon Weimari-aegsest Zentrumist, konservatiivne; Baieris Kristlik Sotsiaalne Liit, CDU kohalik versioon. Kristlikud demokraadid võimul 49-69, 82- 98 ja 2005-... Merkeliga. Teine valdav partei Sotsiaaldemokraadid (SPD), enim populaarsust kogunud protestantlikes ringkondades; liberaalidest Vaba Demokraatlik Partei (poliitikasse pärast II ms) Anglosaksi mudeli kohaselt võimu juurde võimalikult väikese arvu parteide ligilaskmine (vrdl Weimari vabariigi aeg), 2 suuremat, 2-3 väiksemat parteid. 29.09.14 SUURBRITANNIA: Poliitilised süsteemid pikaajalise arengu tulemus, süsteemi kinnitatakse elemendid, mis on ajaproovile vastu pidanud.
Prantsusmaal ja Hispaanias reformatsioonil aadlike ja valitsejate seas toetajaid polnud, sest paavstivõim oli juba ilmalikele valitsejatele üle läinud. Saksamaal ja Madalmaades oli reformatsioon teretulnud, sest seal üritati rakendada veel distantsvalitsemist roomakatoliku kiriku ja Habsburgide monarhide poolt. Samas üritasid Hispaania väed säilitada katoliikliku Hispaania poliitilist ja religioosset ülemvõimu Madalmaade üle. (Harbison 2002: 18) Protestantlikes maades muutus portree kui žanr väga populaarseks nii maalis kui graafikas, sest tuli kujutada portreesid tolleaegsetest juhtidest, kes hääletasid oma linna religoonimuutuse poolt. Odavamad, masstoodanguna valmistatud graafilised lehed kajastasid paljusid populaarseid teemasid ja nii kasvas ka nõudmine nende järele. (Harbison 2002: 18) Nagu keskajal, käisid ka XV sajandi lõpul kunstnikud koos valitsejatega kaasas, kui nood ühest lossist teise liikusid, aga
ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see eriti ei kõigu sõltuval majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest. Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna KOOLIASJAD onenote Page 10 (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon - protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest: - Egoistlikud Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid - Altruistlikud Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel - Anoomilised
sissetoomises. Lib levinud üliõpilaste seas, suunatud kodanluse vastu. Lib baas tunduvamalt väiksem kui UK s ja PR-l. L-S piirkonnad, mis on PR lähemal , kus viiakse läbi konstitutsioonilise monarhia kehtestamine 19 saj algul , on kõige edukam liberalistlik pööre, kuid tuleb tõdeda , et pole tegemist võimupol kesksete aladega või aladega , mis muutuksid saksmaa ühendamisega muutuvateks aladeks. Protestantlikes piirkondades lib kehtestub üsna tagasihoidlikult , kas siis vabalinnades nagu Hannover või Preisimaaga konfliktis olevates protestantlikes riikides nagu Saksimaa. Poliitilised suunad enne 1848.a. Katoliiklus ja konservatism: - Katoliiklus. Keskused München, Frankfurt ja Köln. - Konservatism. Keskuseks Preisimaa, mis ühtlasi tõuseb ka Saksa pol ühendajaks. Keskne küsimus, mis 19 saksa pol arengut puudutab on see , et miks preisimaa pol võitluses
valdade kanda. Hariduse andmist väärtustati koolmeistrite sotsiaalse staatuse tõstmisega, vabastades nad pearahamaksust, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest (Laur, 2003). 16 5. KULTUUR Kõrvuti Kesk-Euroopa ja Venemaa vahelise kultuurisillana funktsioneerimisega pakkus Põhjasõjas laastatud ning haritlastest tühjaks jäänud Baltikum ka ise soodsaid tegutsemisvõimalusi Saksamaa protestantlikes ülikoolides hariduse saanutele. Suhteliselt kaugel asuvasse põhjamaisesse provintsi ettevõetud reis tasus end ära. Soodsad teenimisvõimalused, saksakeelne keskkond ning hea ühendus Saksamaaga tõid Baltikumi rohkesti Saksa ülikoolides õppinuid. Paljud esialgu vaid aastaks-paariks maad kuulama tulnud sidusid kogu oma elu siinse maa ja rahvaga. Sakslaste suhtumist Baltikumi iseloomustas juba keskajal kujunenud kõnekäänd Livland Blivland: maa
omavahelisest vahetusest võita. Võitlus tarbija pärast (konkurentsis) tõstab tootjate loovust, efektiivsust ning tekib ka hinnakonkurents mis omakorda toob hea eetilise tulemi - kasu kogu ühiskonnale. 2. A.Smith tõestas, et eraomanduse akumuleerumine ja turgude monopoliseerumine loob soodsad tingimused vabaks konkurentsiks, see omakorda põhjustab hindade langust tarbija jaoks ja nii võidab kokkuvõttes kogu ühiskond..." - kas see arutlus on õige või ei? miks? Arutuskäik töötab protestantlikes Euroopalikult meelestatud riikides. Vaba turu puhul, vabas konkurentsis võidab see ettevõte, mis suudab pakkuda madalama hinnaga kvaliteetset toodangut. Ebaefektiivsed ettevõtted surutakse konkurentsi poolt aja jooksul mängust välja. Kuna turgu juhivad tarbijate soovid, siis hoiab see ka arengusuunda paigas. Praktikas võib alati vigu leida. Majandusteooriaid on ka erinevaid. 3. Milles seisneb Pareto optimum?
Paavsti tellimusel tegi ta ''Ateena kooli'', millele on maalitud Platon ja Aristoteles ning paljus Raffaeli sõbrad ja ta ise. See pidavat olema da Vinci seinamaalist veelgi monumentaalsem. REFORMATSIOON Tulemus lõhenes Rooma katoliku kiriku katoliikluse kõrvale tekkis protestantlik kirik (luterlus..) protestantlik kirik hakkab rõhutama emakeelse piibli tähtsust ja emakeelse jutluse vajamist jumalateenistustel seega muutus jumalateenistuse kord / vorm protestantlikes maades väärtustatakse emakeelset haridust kujunesid suured usutülid, mis kestsid 17. sajandini Euroopa riigid jagunevad katoliiklikeks ja protestantlikeks · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks Ehkki kiriku sees tekkis arvukalt protestiliikumisi, mis taotles tõsist vaimulikku süvenemist, jäi
Majandussuhete edenemine, protestantlik liikumine ja ligi 100aastat kehtinud vabadusvõitlust andis Madalmaade kultuurile tugeva tõuke tõusid teaduse ja kunstiga Euroopa juhtivate kultuurriikude hulka. TULEMUS · lõhenes Rooma katoliku kiriku katoliikluse kõrvale tekkis protestantlik kirik (luterlus..) · protestantlik kirik hakkab rõhutama emakeelse piibli tähtsust ja emakeelse jutluse vajamist jumalateenistustel seega muutus jumalateenistuse kord / vorm · protestantlikes maades väärtustatakse emakeelset haridust · kujunesid suured usutülid, mis kestsid 17. sajandini · Euroopa riigid jagunevad katoliiklikeks ja protestantlikeks 15
Kopeerimise asemel muutus tähtsamaks originaali loomine. Igal kunstnikul oli oma käekiri. Kõige tuntuim kunstnik oli Leonardo dacVinci. Teda peetakse renessansiajastu ideaalinimeseks. Tema tuntumad maalid on ''Mona Lisa'' ja ''Püha õhtusöömaaeg''. Teine tuntud maalikunstnik oli Michellangelo. Tema kuulsamad maalid on ''Pieta'' ja ''Taavet''. Tema üks võimsamaid maale on Sixtuse kabeli laemaal. Seal on kujutatud maailma loomist. Ta pani aluse barokkkunstile. Protestantlikes maades (Madalmaad ja Saksamaa) muutus kunst lihtsamaks. Kujutati talupoegi, lihtrahvast. Nende maade kuulsamad kunstnikud olid Albrecht Dürer (Saksamaal) ja Pieter Bruegheli (Madalmaades).
Katoliku kiriku puhul on samamoodi mungad, nunnad, kloostrid traditsiooni edasikandjateks. Eripäraks on see, et preestriteks võivad olla ainult abiellumata mees. Tsölibaat pärineb 11.sajandist. Oluline roll on kloostritel ka ülikoolide loomisel. 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi usupuhastuseks. See oli protest, soov muuta kiriku tavasid. Viidati indulgentside müügile, aga võitlus toimus Piibli eest usu aluseks peab olema pühakiri. Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima erinevaid liikumisi: baptism juured asuvad 16.saj, rõhutas, et ristida tuleks täiskasvanud inimesi nende enda usu põhjal; metodism, adventism püha eluviis; jm
tehnoloogia ...) Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) Institutsioonid - Seadused, majanduselu, poliitika ... tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis Kollektiivsed kujutelmad - Ühiskonna subjektiivne sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...) näitajaks on valitsev religioon -protestantlikes riikides on Kollektiivne teadvus-moodustub individuaalsete enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse väiksem risk oma muredega üksi jääda. sisu. Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest:
endi poolt, kui seda maaühiskonnas. Võib väita, et just kodanlusest kujunes varauusaja kõige puritaanlikum ühiskonnakiht, kes vastandas end kõrgemate moraalinormide järgimisega aadli ,,kombelõtvusele" ja lihtrahva ,,instinktidele". Ka prostitutsioon omandas alles varauusajal negatiivse värvingu. Kui 16. saj. patriitside päevaraamatuist võib lugeda ülestähendusi bordellide külastamisest, siis 18. saj. püüti seda avalikkuse eest juba varjata. Et 16. saj. hakati bordelle esmajoones protestantlikes maades sulgema, oli selle põhjuseks eelkõige süüfilise levik. 18. sajandi lõpul hakkas kujunema uus kodanlik perekonna mudel. Abiellumise eelduseks hakati üha enam pidama vastastikuseid tundeid ja armastust. Kui selle ajani oli perekonna elu- ja töökoht enamasti ühe katuse all, siis nüüdsest hakkas üha enam mehi töötama kodust väljaspool, mis omakorda määras naistele koduhoidja rolli, jättes naised meestest senisest veelgi suuremasse majanduslikku sõltuvusse.
Tuleb r]hutada, et murrang mis joudis massidesse oli yks oluliseid yhiskonna moderniseerumise aspekte. See avas uusi teid paljudesse sektoritesse. See oli oluline ka rahvusliku liikumise jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias ja hispaanias 30-40%, venemaal 10%, eestis 75%. Ligi 100%lse kirjaoskuseni jouti 20saj alguses SB, Hollandis ja Saksamaal. Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks.
Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Protestantismist lahti öelnud Navarra Henri jäeti ellu. Et mitte end näidata hüpiknukuna poliitiliste jõudude käes, võttis kuningas Charles IX vastutuse Pärtliöö veresauna eest enda peale. Protestantlikes maades tekitas toimunu hirmu ja õudust, Roomas seevastu peeti tänujumalateenistusi. Hispaania kuningas Felipe II, saanud teate Pärtliööst, puhkes väidetavalt elus esimest ja viimast korda naerma. Paris vaut bien une messe. „Pariis väärib missat” . Navarra Henri (Henri IV) astus taas katoliku usku, et prantslased teda troonitaotluses toetaksid. Nantes’i edikt. Nantes’i ediktiga 13. aprillist 1598 kuulutati katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks usuks
Selle teosega püüdis Durkheim tõestada, et ka selline isiklik tegu nagu enda tapmine võib sõltuda ühiskonnast. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see ei kõigu sõltuvalt majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest; samuti ei sõltu enesetappude arv elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast, mille üheks näitajaks on valitsev religioon – protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastest on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda. Enesetappude liigid lähtudes nende põhjustest: 1. Egoistlikud – sotsiaalsete suhete puudumise, teistest inimestest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid. 2. Altruistlikud – liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid, inimene ohverdab end teiste nimel. 3
Russow suhtus Moskva poliitikasse halvasti, sest nad olid teisest usust. Venelased pole õiged kristlased, sest neid on palju ja suhtumine naabritesse on agressiivne. Russow nimetab kroonikas linnade nimesid: Riia, Tallinn, Tartu, Paide. Kui sündmused toimuvad maal, nimetatakse seda Liivimaa provintsiks. Siit saab alguse linnarahva narratiiv – linnakultuuri ilmingud, sest alati on eestlased olnud maarahvas. Autori enesehoiak avaldub aadlike laimamises, protestantlikes ideedes ning 1. ptk sisus: vana hea Liivimaa, mina-vorm (erand!), hoiatus järeltulijatele Liivimaa kannatuste kohta. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele 3 Tänu Virginiusele ilmus Wana Testament 1696. Uue Testamendi tõlkis Gutslaff koos pojaga, mis trükiti 1715. Anton Thor Helle tõlkis täispiibli 1739, millega pandi alus eesti kirjakeelele.
annaabi.ee 
