Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Prokseemika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distantsstantsi, privaatsus, suhtluses, omaette, territoorium, inglased, araablase, ameeriklased, taheta, sakslase, araablased, suhtlusnormid, prokseemika, kultuuril, situatsioonides, kultuurikeskkonna, reaktsioon, sakslased, kabinet, ebaviisakas, vestlust, piire, rikutakse, salo, sarnasusi, hidden, uurimist, intiimne, ruumitaju, harjunud, suhtlemineMeie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam. Arusaam kättemaksust inglastel ja sitsiillastel pole sugugi sarnane, romantilisest armastusest
Kasutavad seda ülekaalu saavutamiseks, ootavad vastulööke ja –torkeid, teravust. Prantsuse keel on hea vahend vaidlusteks ja oma seisukohtade tõestamiseks. Prantslane peab seda ausaks mänguks, kui manipuleerib oma keelega, sageli ülikiiresti, et vastast segadusse ajada ja lõpuks nurka suruda, kuni viimane on hingetu ja võimetu vastama. 3 Lewis (2003, lk 118) märgib, et inglased kasutavad oma keelt teistmoodi – enda huvides muidugi, kuid nad ei kiirusta sellega ründama. Nad harrastavad asjaolude mahendamist ja vaoshoitust; nad annavad vastasele algusest peale lisapunkte, et vaidluselt auru maha võtta, kuid nende toonist võib mõista, et tegelikult on õigus ikkagi neil endil. Nad teavad, kuidas jääda ebamääraseks, et säilitada viisakust või hoida ära lahkhelisid, ja nad on meistrid udu ajama, kui tahavad mõne küsimuse
Isegi sama keel on igaühel veidi erisugune, kõnelemata taustateadmistest (igaühe "personaalsest entsüklopeediast"), aga samuti sellest, mida märgatakse ümbruses, st kuidas sõnumile kujuneb (osaliselt) kontekst (seega rohkem kui kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse täiendab olemasolevaid arusaamu, lükkab neid ümber või tugevdab neid oluliselt minimaalse kuulajapoolse jõupingutusega. Kultuuridevahelises suhtluses jäävad arusaamatused eriti tihti teadvustamata ja seega ka lahendamata. Inimene lahkub maalt ja imestab, miks suhted ei jätku. Juri Lotmani näide "Hamleti" erinevatest tõlgendustest: - 18. saj. Shakespeare oli barbar - 19. saj. romantikutele geenius, kes annab edasi siiraid tundeid, murrab konventsioone - 20. saj. renessansi universaalvaim, kasutab ka kõiki tollaseid teadussaavutusi. ("Autor loob teksti, kuid tekst loob ka autorit").
1) kultuuridevahelised erinevused; 2) uuringud kultuurierinevustest; 3) stereotüüpsed kultuurierinevused; 4) oma kultuuri prillid. Referaat põhineb Aune Valgu artiklil ,,Kuidas mõista inimest võõrast kultuurist?". 3 1. Kultuuridevahelised erinevused On teada, et kultuurid on erinevad ja erinevused võivad omakorda põhjustada arusaamatusi ja konflikte omavahelises suhtluses. Kultuurierinevused pole ületamatud ja olemuslikud, vaid on pigem mõjutatud majanduslikust seisundist, haridusest, kasvatusest ja meediast. Seega pole olulised üksnes etniline ja rassiline identiteet, vaid ka kogemus, huvid ja staatus kultuuri sees. Erinevatel inimestel on individuaalsed iseloomujooned ja sellest tulenevalt ei saa inimestevahelisi erinevusi taandada kultuurist tulenevateks. Kuigi enamik õpitust on võimalik ka ümberõppida, siis ei tuleks kultuurierinevuste
seotud on. 3. Eksperiment- eksperimentide käigus luuakse teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. 6. Psühholoogi tööeetika ja probleemid Psühhoteraapias on vaja, et klient avaks ennast ravi käigus. Selleks peab nõustaja olema usaldusväärne ja objektiivselt klienti julgustama. Kõike kliendilt kuuldut tuleb hoida saladuses. Psühholoogi eetikakoodeks- 1. Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. 2. Uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik. 3. Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul. 4. Inimesele ei tohi eksperimendist tekkida mingit kestvat häda. Teine eetiline probleem on katsed loomadega. Umbes 7-8% psühholoogilistest uuringutest tehakse loomadega. Küsimus on selles, kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast olulisemaks. Inimeste puhul on eetiline, kui katse on vabatahtlik ega tekita kahju, loomad aga
Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste aluseks majanduslikest võimalustest, kasvatusest, haridusest ning meediast tulenevad mõjutused. Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus, rääkimata sellest, et kultuuriidentiteedi hoidmine toetab indiviidi minapilti ja psühholoogilist heaolu. Gruppidevahelised erinevused tulenevad pigem inimeste tajust, kui objektiivsetest erinevustest. Enamasti nähakse sotsiaalseid erinevusi kontrastide, mitte sujuvate üleminekutena ning rõhutatakse erinevusi ühest aspektist, samas kui paljudes teistes asjades võivad grupid olla sarnased. Erinevuste ületähtsustamine ning
Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; kuidas planeerida linnu ning nendevahelisi maa-alasid. Inimestevahelises suhtluses on E.T. Hall eristanud nelja peamist distantsitüüpi - intiimne, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist. Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde.
..ei midagi. Kõik on hästi." Siis te saate aru, et isikuga ei ole kõik korras, need liigutused võivad tähendada, et ta on mures või masendunud. Kehakeel koosneb erinevates osadest nagu liigutused, näoilme zestid ja distantsi hoidmine. 5.1. Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. Regulaatorid on mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhivad vestluspartneri kõnet. Näiteks kuulates noogutame peaga andes kõnelejale märku, et saame temast aru ning tahame, et ta jätkaks. Kui vaatame aga kõrvale siis anname märku, et on aeg lõpetada
hakkas ennast teise pilguga vaatama. Koguneti Polisele ja hakati asju arytama omavhel. See oli see jõud, mis pani ka inimest teise pilguga vaatama (mina suudan ka olulisi asju korda saata). Surmahirm kaotatakse enda kui väärtuse kartmine Võrdne teine, kõrvalpilk iseendale Eneseteadvuse ajaloolise kujunemise tunnused: enesekohased ja inimese siseeleu kirjeldavad sõnad keeles, päevikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), üksiolek ja selle väärtustamine, privaatsus alastiolek keelu alla, surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus ... Arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis Ontogenees üksikindiviidi areng Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus Väliste suhete ja suhtumiste internaliseerumine. TERE kui näide Teadmised põhinevad kogemusel!
4. Igaüks, kes on võõras kultuuris suhelda püüdnud, teab hästi, et vaid grammatikast ja sõnavarast õnnestunud vestluseks ei piisa. Oluline on ka suhtluspädevus, oskus keelt vastavalt situatsioonile ja eesmärgile kasutada. Suhtluspädevuse rollile keelekasutuses juhtis tähelepanu juba antropoloog ja sotsiolingvist Dell Hymes (1972) ning tänaseks on välja arenenud terve hulk teadusharusid, mis tegelevad kultuuridevaheliste erinevustega suhtluses. Uuritakse näiteks viisakustavade erinemist, vestlusstiilide varieerumist eri kontekstides, aga ka kõneaktide vormistust. Muuhulgas kuulub siia ka sotsiolingvistiline pädevus kui oskus variante kontekstitundlikult valida. Mõned uurijad on aga sotsiolingvistilist pädevust koos oskusega kõneakte antud kultuuris eesmärgipäraselt kasutada (illokutiivne pädevus) nimetanud hoopis pragmaatilise pädevuse allharudeks (Bachman 1990)
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevateks jõududeks on:
3. RUUMI KASUTAMINE Igal kultuuril on oma kultuurireeglid. Egiptus kuulub kollektivistlikku kultuuriruumi. Kollektivistlikes kultuurides rõhutatakse oma rühma eesmärke, vajadusi ning vaateid – neid peetakse tähtsamaks kui indiviidi omi. Rõhutatakse rühmasiseseid sotsiaalseid norme rohkem kui üksikisiku heaolu. (Altrov : 5) Araablased on üksteisega väga seotud, ka araabia kodud on kohutavalt suured. Araablased väldivad eraldatust ja vaheseinu – neile ei meeldi omaette olla. Kaupluse tänavapoolsed seinad on klaasist, müüjad tulevad tänavale inimestega suhtlema ja neid oma poodi kutsuma. Kui araablane tahab oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja ta selleks füüsilist privaatsust. Üksiolemine on lihtsalt rääkimise lõpetamine.(Altrov : 6) Muistsed egiptlased ehitasid hauakambrid ja templid kivist, kuid majade ja paleede ehitamisel kasutati savitelliseid. Savitellised olid odavad, kättesaadavad ning hoidsid talvel majad soojad ja suvel jahedad
peatuda kultuuril. Tehes selgeks, mis on kultuur? Kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust. Keeleõppe juurde kuulub sageli vastava maa kultuuri põgus tutvustamine: õpitakse tundma kirjanikke ja loetakse nende teoseid, uuritakse arhitektuuri ja kunstiväärtusi, räägitakse rahvakommetest jne. Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi laiendamiseks, kuid kultuuridevahelises suhtluses jääb sellistest teadmistest napiks. Kultuur laiemas tähenduses on ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja esteetiliste väärtuste kogum, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis ja mis on vähemalt osaliselt ühine inimestel, kes elavad ühesuguses sotsiaalses ümbruses. Kultuur annab meile identiteedi ja teeb meis ainulaadseks. Kultuur eristab ühte inimrühma teistest (Pajupuu 2000). Inimesed elavad kultuuriruumis. See ei ole füüsiline ruum, pigem vaimsuse ruum, mis
väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Suhtlemisdistantsid (prokseemika) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki territooiume: 1) Primaarsed territooriumid. 2) Sekundaarsed territooriumid 3) Avalik territoorium Prokseemika Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse.
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, milliseks kujuneva
isikuid, kes kõige tihedamini üksteisega suhtlevad Rollid: Väravavaht strateegiline positsioon võrgustikus, kontrollib informatsiooni liikumist mõlemas suunas Sidepidaja sild erinevate töörühmade/gruppide vahel Kosmopoliit side organisatsiooni ja välise keskkonna vahel (käib messidel ja seminaridel jne) Isoleeritu v. isoleeritud diaad töötavad omaette, ei suhtle eriti teistega. Kommunikatsiooni toimumisviisid : Kommunikatsioon ülalt alla toimub juhtimise kõrgematel tasanditel olevate isikute ja juhtimise hierarhias allpool olevate isikute vahel. Info jagamiseks kasutatakse juhendeid, ametlikke kirju, protseduurireegleid ja käsiraamatuid. Kommunikatsioon alt üles on vajalik õigete otsuste tegemiseks. Info kogumiseks kasutatakse: ettepanekute kaste, grupikohtumisi, ettekandeid ja
Varieerub see, mida eraldatakse; universaalne on piiritõmbamine avatud ja suletud eluvaldkondade vahele. Privaatsuse saamise või avaldumise viisid erinevad kultuuriti, kuid kõigis kultuurides püütakse avatust ja suletust reguleerida. · Privaatsus kui vajadus olla eraldatud, suletud, piirata endast väljaantavat infot · Privaatsus kui protsess ja võtete kogum, mille käigus/abil vajalik eraldatud saavutatakse. · Tihelioleku stress püsiv eksponeeritud. Stressi allikas kooselavatel rühmadel nt haiglas, ühikas, tänapäeval linlastel. Tihelioleku ületamise(privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, persioodiline
Kui suhtluspartnerid hoiduvad üksteisest kaugele, nende keha on pinges ja nad väldivad silmsidet, pole tegemist just sõbraliku suhtega. (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.113) Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Zeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Paljud zestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised mõne kultuuri- või geograafilise piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 58-59) Näoilme Nägu on inimese väljendusrikkaim kehaosa. Näoilmeid jälgides huvitab teid seegi, kas kulmud on kergitatud või kortsus, kas laup on
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 Kehakeele lugemine............................................................................................................................3 Nägu....................................................................................................................................................4 Pilk.................................................................................................................................................. 5 Käed ja jalad....................................................................................................................................7 Kõnnak............................................................................................................................................8 Kehahoiak ja hingamine............................................................
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
kus ta käib. Keskkonna psühholoogiat võimegi käsitleda kui mingit vihmavarju mille alla on kogunenud tänaseks päevaks üsnagi suur seltskond. Gary Moore. Keskkonnapsühholoogia tegeleb indiviidi tasandil. Social agregate (sotsiaalne agrekaa) inimeste kogum, kellel ei pruugi olla omavahel tihedaid suhteid. Keskkonnapsühholoogia on tänapäeval kõige mahukam valdkond ruumikäitumine ja selle all käsitletakse tavaliselt: 1. isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek. Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia Eestis hakati rääkima sellest 70´date aastate lagu poole: Hardo Aasmäe, ?Tiina Raitvee?.
Ameeriklased asuvad asja kallale kohale, sest ,,aeg on raha" kogu aeg. Nad laovad oma kaardid lauale kohe, ilma venitamata ja keerutamata. Multi-aktiivsed rahvad pole huvitatud ajakavadest, täpsusnõuetest. Eesmärgiks on töö põnevus/olulisus. Inimestevahelised suhted on tähtsamad kui ajagraafik. Näiteks Italias on umbes 20 minutit hilineda väga normaalne. Asiaatide arvates pole kiirustamisel mõtet. Asiaadid lähevad magama hiljem ja tõusevad varem kui ameeriklased ja eurooplased, selgus uuringust. Kõigel on piiratud algus ja lõpp. Suhtlemisel tuleb mängu ka keelekasutus.1 1 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/asiaadid-vara-ules-hilja-voodi.d?id=9919880 Kokkuvõte Rahvuslike tunnusjoonte määratlemine on raske, sest võib igal hetkel komistada väärhinnangute ja üllatuslike erandite otsa. Leidub kergestierutavaid soomlasi, puiseid itaalllasi, ettevaatlike ameeriklasi ja karismaatilisi jaapanlasi, kuid sellegipoolest eksisteerib
öeldakse. Seda mitteverbaalse kommunikatsiooni valdkonda, mis tegeleb hääldamise ja sõnade väljaütlemisega, nimetatakse prosoodiaks. Selles on omakorda eristatavad viis erinevat aspekti. Öeldu tajumist võib mõjutada nii kõne tempo, pausid, hääle eripärad kui ka intonatsioon ja vaikus. Huvitaval kombel on nendel aspektidel sõnumi mõistmisel kohati olulisemgi mõju kui sõnadel endil. Kultuuridevahelises suhtluses mängivad need aspektid erilist rolli siis, kui suhtlevad erinevat tüüpi kommunikatsioonistiilide esindajad. Tugeva ja nõrga kontekstiga kommunikatsiooni erinevused tõi välja Edward T. Hall (1983), võttes eristamise aluseks selle, millises ulatuses kasutavad vestlejad konkreetse kõne kõrval oma sõnumi edastamiseks teisi faktoreid. Tugeva kontekstiga kultuuride esindajateks on aasia kultuurid, Kreeka ja Hispaania. Hille Pajupuu (1996) paigutab siia ka Soome. Nõrga
meie naeratusele tekib. Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et endast lühemaid hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, suurema enesekindluse olekuga kui kühmus kehahoiakut. Ettepoole kummardumine tähendab huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust või kaitsepoistsiooni (McKay 1998:61). 1.3. LIIGUTUSED (žestid) Liigutuste eesmärk suhtluses on tunnete ja hoiakute väljendamine ning sõnumi illustreerimine. Keegi küünik ütles kord, et kui kõneleja ei oska kätega midagi peale hakata, siis peaks ta katma nendega oma suu. See mõte on pisu õel, toob välja tavalise probleemi kõnelejate jaoks – mida kätega peale hakata. Ei saa kuidagi eitada, et midagi kätega tegema peab. Ja meie valikul on suur mõju (Kushner 2000: 239). Žeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Poiss õpib kõndima harkisjalu nagu
ameeriklased. Kas inimesed erinevates kultuurides näevad tõesti maailma erinevalt või ammutavad lihtsalt oma mälust teistsugust infot? Eye-tracker ja emotsiooni tuvastamine. o Jaapanlased otsustasid inimese emotsioonide üle kaasates otsustusse ka ümbritsevate emotsioonid. Ameeriklastel seda mõju polnud. o Esimesel 1,000 millisekundil (ms) vaatasid nii jaapanlased kui ameeriklased inimese nägu 90% ajast, kuigi am tulemus oli pisut suurem kui jap oma. o Kaks järgmist ms-i – mõlemad rühmad vaatavad juba rohkem ka tausta, kuid jap’id tunduvalt rohkem (tähelepanu esiplaanil ~70-80%) kui am’id (kes pühendavad ikka ~90% tähelepanust figuurile esiplaanil). See muster on ilmne ka siis kui tagaplaanil ei ole inimesi. See viitab, et erinevates klt’ides näevad in’d samu asju vaadates neid erinevalt.
Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus! Mina ajaloolise "avastamise" elemendid/sammud (I.Kon): - Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) - Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. - Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku - Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine - Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada - Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest":
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu, keel, territoorium, õiguslik-poliitiline solidaarsus, ühised väärtused ja traditsioonid, ühine kultuur ja sümbolsüsteem. Rahvusest on nii laiemaid (nt eurooplane) kui ka kitsamaid (nt kihnlane, mulk) kogukondliku identiteedi tasandeid. Eestlaseks olemise kõige määravamaks komponendiks on tõenäoliselt eesti keele valdamine. Vähemusrahvuste integreerimine toimub Eestis eelkõige ühise keele kasutamise nõude kaudu just poliitilises ja mingil määral ka majandussfääris.
Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid 9 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises.
Kool Nimi Kursus Kehakeel Referaat õppeaines ,,õppeaine" Juhendaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kehakeelest üldiselt.................................................................................................................... 4 Kehakeele võltsimine..................................................................................................................5 Käte kasutus................................................................................................................................ 5 Näo/silmade kasutus.........................................................................................
Kognitiivne dissonats. Inimestevahelised suhted • Inimsuhete liigid. Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Suhtlemismängud. • Tekstid: Berne, E. – kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, E – Armastuse kunst Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt
annaabi.ee 
