-Tiitelleht, kava, sisu, vajadusel kokkuvõte, küsimusi slaid ja tänu kuulamise eest. 19. Milline on jaotusmaterjali roll esitluse toetamisel? Siis kuulajaskond saab ise kaaga lugeda ja veel uurida 20. Mida arvestada jaotusmaterjali kasutamisel esitluse toetajana?. Peab meeldima 21. Kõne ja pildi edastamine. Nõuded tulenevad osalejate arvust ja ruumi suurusest? - JAH 22. Mis on videoprojektor? - Videoprojektor on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile 23. Kuidas videoprojektor töötab? -Projektor võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. 24. Nimeta videoprojetorite tüübid. -CRT, LED, LCD, DLP, LCoD, Led ja laserdiood 25. Kirjelda CRT projektori tööpõhimõttet! -3 erinevat läätse, milleks on: sinine, roheline ja punane 26. Kirjelda LCD projektori tööpõhimõttet
kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (9651038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad päikesevalgust piisavalt, et süüdata tuld. Enne lugemiskivide kasutuselevõttu 11. sajandil ja prillide leiutamist umbes 1280 Itaalias polnud läätsede kasutus laialt levinud
Eksistents eelneb olemusele eksisteerimine enne, kui on võimalik miskit defineerida, kõigepealt on esilekerkimine ja defineerimine toimub alles pärast. Inimene saab selleks, milleks ta end teeb. Üldisemalt võib seda ka kohandada ka nii, et kõigepealt miski on ära, mõte/essents lisatakse hiljem. Mulle tundub, et nii toimub väga tihti kunstis. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. Inimene saab selleks, kelleks ta end teeb, ta projitseerib end tulevikku, teisiõnu ta visandab end. · Mis on eksistentsialism ja millised on eksistentsialismi põhimõtted Sartre järgi? Eksistentsialismis on inimene see, kelleks ta end teeb ja see on subjektiivne. Inimese õlul seisab vastutus oma eksistentsi eest. Vastutades enda eest vastutab ta ka kõigi teiste eest. Inimlikku subjektiivsust on võimatu ületada. Valinud enda, oleme justkui valinud hea, ja see
poeesia piirid; samas ei saa poeesia sellekohane uurimine end piirata poeetilise funktsiooniga. Eripärad eri poeetikazanrites toovad kaasa (koos dominantse poeetilise funktsiooniga ) erinevad teised verbaalsed funktsioonid (nt lüürika emotiivse funktsiooni). Püüdes vastata küsimusele: ,,Mis on asendamatu joon igas poeesiapalas?", tuuakse esile verbaalses käitumises kasutatavad põhikorraldusviisid - valik ja kombinatsioon. ,,Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." Ekvivalentsus on tõstetud järgnevust loovaks vahendiks: luules - üks silp tasakaalustatud sama järgnevuse ükskõik millise teise silbiga; sõnarõhk on omistatud sõnarõhule, kuna rõhutu võrdub rõhutuga; prosoodiline pikkus on sobitatud pikkuse ja lühidus lühidusega jne. Metakeel kasutab samuti samaväärsete ühikute järgnevust sünonüümsete
DVI töötati välja asendamaks VGA analoogsignaali ning edastamaks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvarini. DVI on osaliselt ühilduv HDMI standardiga digitaalreziimis ning tagasiühilduv VGA-ga analoogreziimis. 3. HDMI ehk inglise keeles High-Definition Multimedia Interface (kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides) loodi aastal 2002 kõrge kvaliteediga pildi ning heli edastamiseks. Pilt Kuvar Projektorid Projektor on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. Videoprojektorit vaadeldakse tihti kui arvuti väljundseadet, mis ei tähenda aga, et projektor oskaks ainult arvuti töölaua pilti kuvada. Videoprojektoriga võib ühendada erinevaid seadmeid: arvutid, DVD-mängijad, videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne. Pildi projetseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust. Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides
Isiksustestid jagunevad omakorda objektiivseteks, projektiivseteks ja isiksuse küsimusteks. OBJEKTIIVTESTID Välistatakse katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldused tehakse katseisikule antavate ülesannete põhjal. Ülesanded on aga sellised, et neid ei saa parajasti uuritava psüühilise omadustega otsesel seostada. Need testid aitavad hinnata erapooletult isiksuse omadusi. PROJEKTIIVTESTID Kui inimene saab ülesandeid, projitseerib ta nende lahendamisse enda oamdused ja alateadlikud tendentsid. Inimesel võidakse paluda mingi pildi joonistamist, jutu lõpetamist vms. Need testid jaotatakse oma korda 4 liiki : Hinnangtestid ,,Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled." Konstruktiiivtestid ,,Näita mulle, kuidas sa midagi konstrueerid, ja ma ütlen sulle kes sa oled." Enim levinud on joonistamistestid. Inimesel palutakse midagi joonistada ja pildil
seda tavaliselt mälupulgana, kuna see on tavaliselt ühendatav USB-ga. Odavama MP-3 üks nõrgemaid külgi on see et heliots kulub ja läheb suhteliselt kiiresti katki. Pole olemas vist noort kes pole kunagi MP-3-est muusikat kuulanud. Tänapäeval ei ole vaja enam MP-3-me osta kuna tema hunktsioonid on juba olemas telefonides alates 2001 aastast. Projetorid Videoprojektor ehk multimeediaprojektor ehk dataprojektor (ingl Video projector) on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. Videoprojektorit vaadeldakse tihti kui arvuti väljundseadet, mis ei tähenda aga, et projektor oskaks ainult arvuti töölaua pilti kuvada. Videoprojektoriga võib ühendada erinevaid seadmeid: arvutid, DVD-mängijad, videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne. Pildi projitseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust. Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides õppetöö
vms. /.../ (1:2) Suuline tekst /.../ a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus. nukuteater (.) mis on nukuteatri põhitunnus on see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise, vaid ta kasutab mingisugust meediumi, no=antud juhul tndab nukku, või=ükskõik=noh=mingit mingisugust marionetti, ta räägib tema kaudu. sama asi esineb muide ka näitks kõhurääkijatel, sest kõhurääkijad on on ka sarnased nukuteatrile, sest kõhurääkija ju noh projitseerib oma hääle kas siis noh kellelegi nagu hobuse tagumikku=või või=noh ükskõik kuhu tähendab mis asi hakkab rääkima. ja vat ongi ütleme kui näiteks (.) kohtuvad lapsevankrit lükkav ema, väike laps on seal sees, ja ütleme tema meestuttav. (.) mingi juhuslik meestuttav. (.) akkavad juttu ajama. ja:: siis=noh see meestuttav tahab nagu (...) lõbustada daami või nalja teha, paneb suitsu ette=ja, ja pakub sellele imikule ka ütleme suitsu. (..
iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte:
iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) – isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte:
1.Haridustestimine 2.Personali testimine 3.Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid.
- intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) - küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Testid Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Isiksusetestid: objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused., projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni. Arhiiviandmete uurimine. Eelis: andmeid saadakse pika ajaperioodi kohta, katab suuri populatsioone, võimaldab koguda informatsiooni sündmuste kohta, mida uurija ise ei saa esile kutsuda (nt. maavärin). Uurimuse käik · Probleemi märkamine ja määratlemine · Hüpoteesi püstitamine tuuakse välja oletatavad seosed muutujate vahel · Meetodi valik - intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, eksperiment, arhiiviandmetega
grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute või elementide järgnevussuhe, kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on süsteemi elementide kõrvusussuhe, kirjeldatud ka ruumilise või kombinatoorse suhtena. Näiteks määratleb Roman Jakobson (1981: 27) teksti poeetilist funktsiooni järgnevalt: "Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsusprintsiibi selektsiooniteljelt kombinatsiooniteljele". Sünkroonia termini tõi välja Saussure (vastandina diakrooniale), kirjeldamaks samaaegsust kui keele olekut* moodustava lingvistiliste fenomenide hulga kokkukogumise kriteeriumi. Seda oli vaja keele süsteemseks uurimiseks. Sünkroonia oli operatsionaalne* mõiste sel määral, mil see võimaldas luua lingvistilise süsteemi* (kui suhete hierarhia*, mille funktsioneerimise tagab selle enda sisemine organiseeritus) kontsepti
adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes, mitte aga konkreetne, mis kuuluks juba metakeelelise funktsiooni valdkonda. Põhimõtteliselt võib öelda, et teised viis funktsiooni on kõik selles (viitelises funktsioonis) osalised vähemal või suuremal määral. 6. Poeetiline (poetic) funktsioon on suunatus teatele kui niisugusele. See projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele. Ekvivalentsus sarnasus ja erinevus on siin järgnevuse ülesehitust loovaks vahendiks. Kuigi me eristame keele kuut põhiaspekti, võime me paraku vaevalt leida verbaalseid teateid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni. Bloomfieldi põhimeetod on distributiivne analüüs ühiku eristamine ütluses segmenteerimine (morfid ja foonid) identifitseerimine (morfeemid ja foneemid). Kaks tekstiühikut kuuluvad ühe
* 1. jun 1934 raadio riigistati (parandused programmis, uuemad, kvaliteetemad seaded) * pärast 1940. a. Juunipööret raadio punase propagandateeninduse käsutusse * Eesti Raadio algselt Estonia kontserdimajas, vana raadiomaja ehitati pärast sõda (siseministeeriumi vastu) 2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio). MAAILMAS: * 1896 leiutas Edison vitaskoobi (projitseerib ekraanile) visuaalse meedia algus * Edison ja tema abiline Dixon leiutasid kaamera, mis tegi mitu pilti järjest augud linti, hammasrattad liigutajateks * 1894 võtsid Edisoni patendi üle vennad Lumiere'id, hakkasid kinofilme tegema (lühikesed tummfilmid) * 20. sajandi alguses arenes kino, USAs nickledoni-kinod * 1925-26 GBRs ja USAs kujutiste juhtmeteta edastamine mehaaniliste laotussüsteemide abil * 1928 GBRs värvilised kujutised * 1930ndatel olemas televisiooni tehnoloogia
on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste , tehniliste ja majanduslike seoste vahel. 3.1.Prognoosimise olemus ja liigitus. Prognoosimine on sündmuste ettenägemise teadus tööjõutaseme säilitamiseks hooajaliste kaupade tootmisel ja mõnel muul juhul. Varude Direktiivne lähenemisviis direktiivse juhtimise olemus seisneb selles, et ja kunst. Ta sisaldab minevikust võetud andmeid ja projitseerib neid tulevikku, kasutades juhtimine võimaldab: *tagada ratsionaalse suhte kaubaliikide vahel, *korraldada paremini reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja erinevaid mudeleid. Liigitus: Prognoosid sisu järgi:*otsinguline, *normatiivne(mida tuleb inimsuhteid tootmises ja teenindamisel, * tõsta administratsiooni töö effektiifsust, tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul
3) teste peamise meetodina kasutatav psühholoogiaharu ehk psühhodiagnostika 4) Võimekustest – vastavate võimete mõõtmine ülesannete lahendamise kaudu; testi tulemuse ehk jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused 5) Isiksustest – oluline kuidas inimene vastab küsimusele või lahendab ülesande *kolm rühma: (1) objektiivne – arvamuste välistamine kaudne mõõtmine, testitav seosest teadmatu (2) projektiivne – testitav projitseerib enda nägemused, tõlgendused, sisekonfliktid või enesehinnangud testi materjaliks olevatesse stiimulitesse (3) küsimustik – tuginevad enesekohastele ette antud väidetele või küsimustele vastamisele; vastused subjektiivsed ja oodatakse vastajate ausust Modelleerimine – ei uuri objekti otseselt, vaid loob selle mudeli, mille käitumist uuritakse Vestlusmeetod: 1) kasutatakse ühe kindla subjekti uurimisel
ülevam, kõige mõtestatum vaatemäng.“26 Batriani kõige ülevam vaatemäng sisaldab just nimelt ülevust Kanti moodi, suletud silmade kujutluslikku vaadet saadab analüüsiv mõistuse hääl. Selline, mõistmise saatel isegenereeritud ülevus on veelgi kantlikult ülevam kui Kant ise ülevust ette kujutas. Ent Batrian, kes on lahti öelnud ilusast elust ja kaunitest vaadetest, kinnitab siiski, et tema meelis rullub lahti just seesama petlik-ülev vaade, mida laserprojektor surmaminejaile projitseerib, mitte kõigeülevam kannatuste vaade. Mikspärast nii? Nikolai Baturin: Timukas oli Batriani sõber. Tema kui laevastiku diviisiülem pandi sööma vangla erisööklasse koos vanglapersonaliga. Seal ta tutvus Timukaga ning neist said südamesõbrad, sest nad olid mõlemad sügavad inimesed, rääkisid vähe ja sügavaid sõnu. Lõpuks ei tahtnud Batrian sõbrale pettumust valmistada. Timukas kui sõber ei saanud jätta küsimata, miks ta nägu nii
18. Mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Reeglid peavad olema, siis toimubki mõõtmine. 19. Testid. Mensa. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. Projektiivtestid Vastaja tõlgendab talle esitatud materjali. Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse 20. Võimete testide teke I Maailmasõja ajal loodi esimesed sühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid. 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti
Väljatõrjumine tõrjutakse teadvusest välja häiriv ja pinget tekitav info. See ei ole teadlik protsess. Löök vastassuunda pinge alandamise eesmärgil käitutakse soovitule vastupidiselt. Regressioon tagasipöördumine lapseliku käitumise juurde. Identifitseerimine ehk jäljendamine käitutakse samamoodi või tehakse järgi kedagi, kes on inimesest kõrgemal positsioonil või edukam, näitek väike laps jäljendab oma vanemaid. Projektsioon inimene projitseerib mõne oma iseloomujoone ümbritsevasse keskkonda, enamasti on nendeks negatiivsed iseloomujooned. Sublimatsioon seksuaalenergia suunatakse pinge alandamise eesmärgil mõnda teise, ühiskonna poolt aksepteeritud tegevusse. Ratsionaliseerimine ehk mõistusepärasks muutmine pinge langetamiseks muudetakse oma hoiakuid ning seisukohti. Fantaseerimine reaalsuse moonutamine ja muutmine pingete alandamiseks. 16. Kujutlus ja fantaasia.
omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded. Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises, teadmiste rakendamise oskustes. Sir F. Galton (19
Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Tulemusi hinnatakse nt varem seatud standardite järgi. Objektiivtestid on testid, mis välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab inimene ise või keegi, kes teda hästi tunneb Modelleerimine on meetod, mille olulisus on ajapikku üha suurenenud. Uuritavate nähtuste kohta luuakse mudelid
Uurimismeetodid • Intervjuu – Struktureeritud – Poolstruktureeritud – Struktureerimata • Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi. – Projektiivtest- projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
- küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda,
intervjueerija mõjud (välimus, hääl, sugu, rahvus, vanus jms) küsitletava mõjud (nt. vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja
iseärasused Longituuduuring (longitudinal study) Üksikjuhtumi analüüs (case study) -nt elutee uurimine, mingi sündmuse põhiolemuse uurimine Testid lühiajaline uurimine kindlaksmääratud moel reastamise eesmärgiga, tulemus on standard: 1. Objektiivtestid (objective test) 2. Projektiivtestid (projective test) testitav ei tea, mida mõõdetakse, olulised on seosed, mis vastuste vahel tekivad; inimene projitseerib end pilti ning seda interpreteeritakse -kitsaskoth: väga keerulien on pilte tõlgendada; joonistama võib olla ajendatud hetkeemotsioonist vms ning see ei pruuagi anda arengulist ülevaadet Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem: limiteeritud mõõtmisviisid, inimese subjektiivse hinnangu mõju, kõikide teguritega ei ole võimalik arvestada, eksimine infotöötlusel tänu subjektiivsusele Suhtumine lastesse läbi aegade:
Siinkohal vaatleme isiksusteste, mis jagunevad omakorda objektiivtestideks, projektiivtestideks ja isiksuse küsimusteks. Objektiivtestid Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahenduste põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi ning nendega uuritakse temperamenditüüpe, inimeste kunstialaseid eelistusi jpm. Projektiivtestid Inimene saab mingeid ülesandeid, projitseerib nende lahendamisse enda omadused ja alateadlikud tendentsid. Projektiivtestidel on 4 alaliiki: Hinnangtestid- ,,Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled!" Konstruktiivtestid- ,,Näita mulle, kuidas sa midagi konstrueerid, ja ma ütlen, kes sa oled!" Tõlgendamistestid- ,,Ütle mulle, kuidas sa esitatud kujutist tõlgendad, ja ma ütlen, kes sa oled!" Assotsiatsioonimetoodika- ,,Ütle mulle, mis sulle iga minu öeldud sõna põhjal esimesena
elektra kompleks)? St. Kas täiskasvanud tegelase käitumismotiive on võimalik seletada varase lapsepõlve kogemuste kaudu? 3) Kuidas saab tegelaste käitumist, jutustatud sündmusi, kujundeid jne. Selgitada psühhoanalüütiliste mõistete kaudu (kriis, allasurumine, surmaihalus, surmahirm, seksuaalsuse ilmingud? 4) Kuidas sarnaneb kirjandusteos unenäole, st. Kuidas ostatvad korduvad motiivid, sümbolid jne. Sellele, kuidas jutustaja projitseerib oma alateadlikke ihasid, konflikte, hirme jne. Tegelastesse, kirjeldustesse, kujutatud sündmustesse? Eelkõige on olulised sümbolid, mis on seotud surma, seksuaalsuse ja alateadvusega 5) Kuidas väljendub tekstis tegelaste seos sümboolse ja imaginaarse korraga ning peeglifaasiga? 8. Postkolonialism Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19
elektra kompleks)? St. Kas täiskasvanud tegelase käitumismotiive on võimalik seletada varase lapsepõlve kogemuste kaudu? 3) Kuidas saab tegelaste käitumist, jutustatud sündmusi, kujundeid jne. Selgitada psühhoanalüütiliste mõistete kaudu (kriis, allasurumine, surmaihalus, surmahirm, seksuaalsuse ilmingud? 4) Kuidas sarnaneb kirjandusteos unenäole, st. Kuidas ostatvad korduvad motiivid, sümbolid jne. Sellele, kuidas jutustaja projitseerib oma alateadlikke ihasid, konflikte, hirme jne. Tegelastesse, kirjeldustesse, kujutatud sündmustesse? Eelkõige on olulised sümbolid, mis on seotud surma, seksuaalsuse ja alateadvusega 5) Kuidas väljendub tekstis tegelaste seos sümboolse ja imaginaarse korraga ning peeglifaasiga? 8. Postkolonialism Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19
Kirjanikul on võimalik minevikku idealiseerida. Päevakajaliste teemade puhul see võimalik ei ole. D otsustab jääda aktuaalsete teemade juurde. Olustikulisi kirjeldusi on päris palju. Suurt rolli mängib tegelaste psühholoogia. Arvatakse, et D avastas psühhiaatrias psühholoogilised kompleksid ta on esimene, kes nendest oma teostes kirjutab. Teadus tegeleb sellega alles 20. sajandil. D kirjeldab ka stressi samuti esimesena (,,Tasane"). Karamazovites on ka see kiht kirjeldatud. D projitseerib kogu tegevuse piibli sündmustele. Kurjad vaimud seal on juttu sigadest, kes väljusid inimestest ja jooksid merre. See on allegooria. D vihjab sellele, et Vm on haige ja kurjade vaimude ehk revolutsionääride tegevus tähendabki seda haigust. D arvab, et see haigus on ajutine näht. Neomütoloogiline kiht käsitletud piiblitekste. Seda on ka Karamazovites. Aluseks võetakse müüttekst piiblist ja paigutatakse see süzeesse teistesse oludesse. Müüt toimib kogu aeg
Maali-Liina, jaanuar 2012 3 9 42) Silma optilise süsteemi põhiosad ja omadused. Kujutise teke silma võrkkestal. Silma optiline süsteem on läätsede süsteem, mis projitseerib võrkkestale ümbruse vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Silma dioptriline aparaat koosneb läbipaistvast sarvkestast, vesivedelikuga täidetud ees- ja tagakambrist, silmaava e pupilli moodustavast vikerkestast, läätsest ja klaaskehast (läbipaistev geel). Lisaks on kujutise tekkel oluline silmamuna tagumist sisepinda kattev võrkkest ehk reetina, kus on sensorrakud kepikesed ja kolvikesed. (võrkkesta ümber on soonkest, selle ümber kõvakest) Optiline tugevus D=1/f dioptriat
peab suutma ühendada inimeste erinevaid huvisid ja püüdlusi ühtsesse ühiskondlikku ,,kangasse". Selleks, et saavutada kõikehõlmavat ühtsust ja õnne. Teatavasti iseloomustas, ja nagu eespool ka kirjas, kreeka filosoofilist mõtlemist üldiselt ja poliitilist mõtlemist sealhulgas, kosmoloogilisus, lähtumine kosmose osade harmooniast kui ideaalsest mõõdupuust filosoofiliste probleemide lahendamisel. Nii saab selgeks, et filosoofilise süsteemi loomisel projitseerib Platon oma olemisõpetuse kolmikstruktuuri inimhinge kolmikstruktuuriks ning konstrueerib sel alusel ideaalse riigi kolmekihilise struktuuri. Enne viimase mõtte pikemat lahtiseletamist, mille juures jõuamegi poliitilise õpetuse ontoloogiliste, epistemoloogiliste ja eetiliste seoste juurde, nimetame nende kolmikstruktuuride elemendid. Õigupoolest probleem ongi nende kolmikstruktuuride harmoonilises seostamises.
Tudengid, Õppejõud, Ametnikud,... M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 MIS ON MUDEL ? (modelleerimisega seotud põhimõistetest, täpsemalt) MUDEL ja KONTEKST MUDEL – INTERPRETATSIOON – VALDKOND Mudel on lausete (väidete) hulk uuritava Valdkonna (=semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimisKeeles. Mudeli lausetele annab tähenduse Interpretatsioon mis ’projitseerib’ selle mudeli elemendid semantilise Valdkonna elementidele (vastavuse loomine). Mudelit võidakse (analüüsitöös) kasutada Valdkonna kirjeldamiseks (analüüs saab aru). Sel juhul loetakse mudelit kindla Interpretatsiooni all korrektseks juhul, kui kõik selles mudelis leiduvad laused (väited) on tõesed antud Valdkonna jaoks (mudel kirjeldab valdkonda). Mudelit võidakse (disainitöös) kasutada ka Valdkonna (või mõne temas
Isiksuse testi puhul on tähtis see, kuidas küsimustele vastatakse. Isiksusetestid jaotatakse kolmeks: 1) objektiivtestid 2) projektiivtestid 3) küsimustikud Objektiivtestid on sellised, mis välistavad katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjetiivsed arvamused. Ülesannetel ei ole otsest seost uuritava psüühiliste omadustega. Tavaliselt pakutakse selliseid teste välja võimekustestidena. Projektiivtestid lähtuvad oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Isiksuse küsimustikud jagatakse subjektiivseteks ja objektiivseteks, vastavalt sellele kas testi täitja vastab küsimustele või keegi teine, kes teda hästi tunneb. On jaotatud vastavalt uuritavatele omadustele 1) temperamendi ja isiksuse karakteristikud 2) isiksuse suunduse testid
komponentidest lähtuvalt. Need kaks lähenemist annavad ka kaks erinevat interpretantide rida, kaks viiteseost, mis aitavad märki tõlgendada: a) selektsiooni puhul märk suhtes koodiga (mäluga), b) kombinatsiooni korral märk suhtes kontekstiga, st teatud asend suuremas kontekstis. Igasuguse teate koostisosad on kindlasti seesmises seoses ühendatud koodiga ja välises seoses teatega Jakobson "Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." "Sarnasus valitseb külgnevuse üle, poeesial on läbivalt sümbolistlik, polüsemantiline olemus/.../ Väljendudes tehnilisemalt: iga segment on sarnasus. Iga metonüüm on metafooriline ja igas metafooris on metonüümia varjund". (Hawkes) Poeesia/proosa ja metafoor/metonüümia Poeesiale paneb aluse sarnasuse printsiip; ridade meetriline parallelism või sõnade riimimise
· Värskendussagedus (refresh rate) on (kineskoopmonitoridel) ekraanipildi taasesitamise sagedus ning iseloomustab seega pildi värelust. Levinud on sagedused 60, 70, 75, 85, 100 jne. hertsi. Silmade tervishoiu huvides tohib kineskoopmonitoridel kasutada värs- kendussagedusi alates 75 hertsist, sest sel juhul ei ole pildi värelus enam tajutav. Videoprojektor e. kuvaheiduk projitseerib videosignaali põh- jal nähtava kujutise kuvaekraanile. Tüüpilised lahutusvõimed on 800 × 600, 1024 × 768 ning 1280 × 760. Seadme hinda ei määra ai- nult lahutusvõime, vaid ka emiteeritav valgusvoog. Kuvaheidukid, mis emiteerivad valgusvoo 10001500 luumenit, sobivad väiksema- tesse ruumidesse; mõningase kõrvalvalguse korral on vaja projek- Foto 47
projektiivtestid hindamine Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Objektiivtestid: Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ül põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Nendega uuritakse temperamenditüüpe jne. Projektiivtestid: Kui inimene saab mingi ül, projitseerib ta nende lahendamiseks enda omadused ja alateadlikud tendentsid. (4 alaliiki: hinnang-, konstruktiiv-, tõlgendamistestid ja assotsiatsioonimetoodika). Isiksuse küsimustikud – on sellised testid, kus vaataja keskendub subjektiivselt elamusele ja tunnetele või väljendab huvisid. Nad jagunevad temperamendi- ja iseloomutestideks ning huvide ja väärtusorientatsioonide testideks. Nõuded psühholoogia testidele – teaduslik test peab olema
Ainult et seda erisust ei too sisse mitte kriitiline inimmeel, vaid Jahve ise alateadlikult taipab, et tal on veel ka ,,teine pool". Selle ta omistab Iiobile ning püüab võita taolisel moel, kui ta Iiobi raamatu lõpuosas kõneleb kõuetormist. ,,Jahve näeb Iiobis midagi sellist, mida me ei omistaks temale, vaid Jumalale - see on võrdne jõud, mis põhjustab teda välja tooma kogu oma võimu masinavärki ja laskma sel oma oponendi silme eest läbi käia. Jahve projitseerib Iiobile skeptilise näo, mida ta vihkab, sest nägu on tema enda oma, mis jõllitab teda mõistatusliku ning kriitilise silmaga." (JUNG 2002:20) Iiobile esitatakse väljakutse, otsekui ka tema oleks jumal. Kuid mingit teisejärgulist jumalust ei olnud, oli vaid Saatan, kellel oli vähemalt niipalju mõju Jahvele, et panna teda hävitama oma kõige ustavamat teenrit. Nii saabki Iiobist patuoinas Saatana asemel ning Jahve ei pea temaga tegelema, vaid võib enda probleemidest mööda vaadata
annaabi.ee 
