4 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 1. PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE Kuidas taastada hea õhkkond? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks olema üles ehitatud? Tegemist on juhtimisprobleemiga, kuna on sisekliima halvenenud/töösuhted. Töötajate ja klientide rahulolu langus. Esineb infotõrkeid ja töötajate töötahe on vähenenud. Samuti ka töösuhted halvenenud. Vaja on muuta Anni käskivat juhtimisstiili. Tõsta klientide ja töötajate rahulolu seeläbi paranda klientide hinnangut teenindusele. Samuti taastada hea õhkond ja usaldus töötajate vahel. Muuta tulemustasusüsteem efektiivsemaks. Selle muutmine võib osutuda keeruliseks, kuna teise juhtimisstiili õppimine võtab aega ning nõuab oma vea tunnistamist. Samuti elluviidud tegevuste tulemusi saab näha alles aja jooksul. Tekitab ajutiselt segaduse töötegemises ja tööefektiivsuse languse. Võib tekkida
tahtmist töötada, kui seda tööd on liiga palju, siis töötajadel ei ole movatsiooni seda kiiresti teha et rahuldada kliente. Juhataja sobimatus antud tööpostile Indrek eelistab valida oma sõprad, et teha parimad ja kergemad tööd. Selles mõttes, Indrekule ei sobi juhtemisamet, sest ta ei saa valida inimesi ja hoida töökeskonna vahel võrdsust. Teda jaoks on vaja lähedaid inimesi valida. Ettepanekute tegemine ja lahendused Kuidas taastada töötajate motivatsioon ja heaolu? Antud kämpingu juhataja peaks võtma töötajaid nagu nad on tema alluvad, mitte nagu sõpru, kelle teeb ta heategusi ning aitab sissetulekut teenida lihtsamalt kui ennem ning sellega paneb ta suure koormuse teiste töötajate peale, kellel on raskem töö ning kelle on täpselt sama palk mis teistel töötajatel. Esiteks, Indrek peab aru saama, et töötajate motivatsioon ja langes ja et seda tõsta on vaja neid tunda nagu võrdsena inimesena
teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Toitlustuskoha juhatajaks on hotelli omaniku noor naine, kellel on väga kõrge enesehinnang, varasem töökogemus liigse nooruse tõttu puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Suure õhtuse ürituse puhul kutsutakse kõik töötajad tööpostile välja. Teenindajad peavad põhikohaga töötajalt (tema on alati varem kohal) uurima, mis üritusega tegu, kas on õhtu kava ka ette antud. Põhikoha töötaja suhtub asendajatesse selliselt nagu nad peaksid iseenesest mõistetavalt teadma, mis üritus on. Juhataja jätab oma töö tegemata (enne töö algust koosolek - ülesannete jagamine, keelud, ohud, kliendi erisoovid jne). Seega kõik teenindajad vaatavad ise, mida teevad. Juhatajal on kombeks käia üritusel kontrollimas, kuidas töötajad hakkama saavad. Ürituse lõppedes saavad teenindajad juhata käest noomida. Kes tegi, mida ja kuidas valesti
Edukas juht on hea kuulaja. Peab mäletama, et kuulamine ja kuulmine on erinevad asjad ja tuleb osata nendele vahet teha. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Efektiivne kuulamine on tähendab keskenduda rääkijale ja suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Mina alati leian aega kuulamiseks, kuulates ,,loen ridade vahel" ja kui vajatakse minu reaktsiooni või tagasisidet, siis teen seda nii kiiresti kui võimalik. Oma kogemusest tean, kuivõrd tekitab stressi ja langetab motivatsiooni kui juht ei leia aega sind ära kuulata, sest sellisel juhul jääd oma probleemiga üksinda. Ebameeldiv on ka olukord, kus töötaja teeb pakkumise kuidas saab töökorraldust paremaks muuta, aga
· võtavad endale vastutuse asjade "ärategemise" eest · ei jõua tihti tippjuhtideks Juhit võiks oma töötajate volituste ja osalemist suurendada, lasta töötajatel seada oma eesmärgid, teha ise otsuseid ja lasta töötajatel probleeme lahendada oma mõjusfääris. Samuti võiks selle kohviku juhataja kaasata oma töötajaid rohkem näiteks töögraafikute koostamisse, et kõik saaksid oma aega planeerida(kaasaarvatud abitöölised) töötaja valib oma tööaja vähemalt osaliselt ise. Ennekõike võiks käesoleva organisatsiooni juht mõelda sellele, et teha tööjaotus, kus siis põhikohal töötav neiu oleks kassas, teine aitaks teda toitude toomisega köögist ja lauda toimetamisega, kolmas hoiaks kohvikute lauad korras. Kui aga on toimumas mingid suuremad üritused peaksid töötajad kindlalt teadma, kes paneb näiteks kohvitassid välja, kes tegeleb veini klaaside väljapanekuga ja nende täisvalamisega jne.
Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individuaalselt.
probleemiga vastamisi seista. Kui enne oli keskuse põhiprioriteet noorte heaolu, siis uue juhtkonna ajal muutus selleks raha. Tegevuskava ja eelarve olid eelnevalt paigas, kuid juhtkonna vahetusega ja noortekeskuse rahastamise vähendamisega selgus, et neid ei saa ellu viia. Asutus muudeti huvikeskuseks, kus külastajad pidid erinevate vabaaja veetmise võimaluste eest maksma endisest kõrgemat hinda. See muutis huviringid paljudele lastele kättesaamatuks. Ruumid, mida enne sai noortekeskuse kollektiiv kasutada ürituste ja tundide korraldamiseks, anti rendile. Seega takistas uus juhtkond otseselt personali tööd. Kui inimese eesmargi saavutamine on takistatud voib kergesti tekkida frustratsioon (Liik, 2014). Samuti võeti noorsootöötajatelt ära isiklikud ja professionaalsed
koosnevad omavahel kombineeritud väikestest valikutest ja otsustest. Otsustamisel tuleb läbida mitmeid etappe ning ületada nende teele jäävaid takistusi. Kaasates töötajad otsustusprotsessi, tõhustab see õigete otsuste vastuvõtmist ning samas tõstab ka töötajate motiveeritust ning arendab nende võimeid. Seega juhi ülesanne on näidata ette probleem, kuulata ära töötajate arvamused ning arvestada nendega otsuste vastuvõtmisel. 1.5.2 Vastutamine Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Vastutus koondub tööülesannetega ja ettevõtte eesmärkidega, mis on määratud juhtkonna poolt. Vastutus võib olla: · nominaalne (täpselt ette nähtud), · reaalne (administratiivne, juriidiline, majanduslik), · psühholoogiline (vastutustunne). Tööülesannete ja sellega kaasneva vastutuse ebaselge määratlemine tekitab soovimatuid tagajärgi
Uuriti sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Leiti seos produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. 1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid
· Missugune olukord on -------------es? Uurimisülesannete lahendamiseks uurin siseklienditeeninduse teoreetilist olemust. Samuti vaatlen enda organisatsiooni sisekliendi teenindust. Töö esitatakse kirjeldavas vormis ning lähtutakse eelkõige elektroonilistest materjalidest ja teenindusalasest kirjandusest. 3 I.SISEKLIENDI TEENINDUS Grönroos-Gummessoni teooria kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2012): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega;
3)Inimesed, kes töötavad kõrgematel kohtadel võiksid olla autoriteedid. 4)Tööd tehes ei tohi olla töötajad kallutatud emotsioonidest vaid peavad lähtuma organisatsiooni kasumi maksimeerimisest. Bürokraatia on omandanud viimastel aastakümnetel halva maine, kus bürokraatiat peetakse aeglaseks ja omakasumaksimeerijaks. Weberi teooriast lähtudes on nii, et mida bürokraatlikum on ettevõte seda tõhusam on ettevõte. Bürokraatial on ka miinused. Nimelt bürokraatia pärsib töötaja loovust ja isiklikku initsiatiivi ja samuti liiga palju reegleid võivad hoopis töö tegemist aeglustada kuigi need on mõeldud töö kiirendamiseks. Sellised miinused võivad kaasa tuua töötaja rahulolematuse. Tänapäeva töökeskkonnas pole Weberi bürokraatlik teooria kuigi levinud, kuna arvatakse et see pärsib töötajate loovust, rõhku pannakse rohkem töötaja iseseisvale arengule ja mõtlemisele, mis peaks kaasa tooma suurema tõhususe kui bürokraatlikud reeglid ja
............................................................................................ 4 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED ..................................................... 6 2.1. Osalusjuhtimine ................................................................................................................ 6 2.2 Meeskonnatöö .................................................................................................................... 7 2.3 Motivatsioon ...................................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD ............................................................................................................. 10 LISAD ......................................................................................................
suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja tõukejõud tekitavad pinge, mida mõjutab keskkond ja individuaalsed erinevused. Potentsiaalne tulemus sõltub inimese võimetest ja motivatsioonist. Kui motiveeritud inimestele luuakse võimalused ja ressursid, saadakse head tulemused. Eesmärkide püstitamine ja teadlikkus hüvitustest, mis viivad kellelgi vajaduste rahuldamiseni, on samuti võimas motivatsioonitegur. Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus.
varem koostatud analüütilistele tabelitele ja seosskeemidele, mis kujutavad endast nähtuste vastastikuse sõltuvuse uurimise meetodit. Uurimustöö koosneb: sissejuhatusest, viiest peatükist (palun nummerdada peatükid), kokkuvõttest, viidatud kirjanduse loetelust, resümeest ja lisadest. Esimene peatükk kirjeldab näiteks: majandussektori rolli, probleeme ja arengusuundi Eesti kui ka lääne ühiskonnas. Defineerib lahti mõiste motivatsioon. Annab ülevaate tänapäeva lääne ühiskonna mudelist............., jne........... Lühiülevaade sellest peatükist......... Teine peatükk kirjeldab.................. Kolmas peatükk annab ülevaate .................................... Neljas peatükk sisaldab Viies peatükk uurib, analüüsib ja defineerib ptk 1-4 saadud lähteandmete ja teooria põhjal................... Palun koosta uus sissejuhatus
sisekeskkonna eristumise abil. Selle tulemusel keskenduvad erinevad sisestruktuuri elemendid erinevatele keskkonna aspektidele, kas siis puhverdamise või piiride laiendamise abil. Rakvere Maksimarket kasutab oma ettevõtte määramatusega kohanemiseks pigem puhvreid ehk organisatsiooni kaitsmist väliskeskkonna kahjustavate mõjude eest, kui piiride laiendamist. Ettevõtte kasutatavad puhvrid: 1. Spetsiaalsete ametikohtade loomine. Töötaja vastutab oma kindla ülessande eest, kuid samas eeldatakse tööalast mitmekülgsust. 2. Müügipinna ja sortmendi jaotamine toidu- ja tööstuskaubaks, mille eest vastutavad erinevad isikud. 3. Ettevõtte müügialase informatsiooni edastamiseks kasutatakse kliendilehti, raadio- ja televisioonisidet, ajalehtede kuulutusi, välireklaami. 4. Kampaaniate loomisel on nende väljapanemiseks loodud eraldi riiuliotsad ning müügipinnad. 1
On vaja, et töölised oleksid nõus töötama uusi töövõtteid kasutadesTöö ja vastutus jaotub tööliste ja juhtkonna vahel ligilähedaselt võrdselt. Juhid teevad neid töid, milleks nad on paremini ette valmistatud kui töölised. Selle printsiibi olemus seisneb teistsuguses tööjaotuses. Vana süsteemi puhul tegi peaaegu kogu töö ära üks tööline. Uue süsteemi puhul toimub väga selge ja range funktsioonide jaotamine. Igale töötaja kõige väiksemale funktsioonile eelneb juhtide ettevalmistav töö. Kui ettevalmistav töö puudub, märkab tööline seda kohe. Töö teaduslik organiseerimine Taylori järgi kujutab demokraatlikku koostööd koos ühise asja loomuliku jagamisega. Taylori teadusliku juhtimise printsiibid leidsid rakendust tema kõige tuntumas eksperimendis, mille käigus
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel
valmistamist. Sellised toodete ja seadmete tutvustused on ettevõttele väga kasulikud. SCC tüüpi küpsetusahi on igati sobilik oma suuruselt ja töötamisfunktsioonidelt Treegeri kohvikule, tänu sellele üritusele soetab ka kohvik endale antud ahju. 2. Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
tasemete juhtidele ja oleksid kergesti mõistetavad ning juhtidele praktikas täidetavad. Selveris on sõnastatud järgmised personalijuhtimise strateegilised eesmärgid: · Väärtustada igat inimest, tema tööd ja panust meeskonnaliikmena. · Kindlustada ettevõte ühiseid väärtusi hindavate, asjatundlike, teenindusvalmite ja arengule orienteeritud töötajatega. · Kujundada keskkond, kus töötajad tahavad ühiste eesmärkide nimel anda endast parima. · Luua töötajatele võimalused pidevaks ja eesmärgipäraseks tööalaseks arenguks. · Kujundada ja hoida ettevõtte kui usaldusväärse tööandja mainet. · Aidata kaasa ühiseid väärtusi kandva organisatsioonikultuuri kujunemisele. Selleks, et eesmärgid oleksid kõikidele juhtidele arusaadavad, viib personalijuht iga uue juhiga läbi n.ö. sisseelamisvestluse, mil ta tutvustab personalijuhtimise eesmärke ja toob näiteid nende rakendamisest igapäevases töös.
Kolleegide tagasiside aitab näha, missuguse käitumisega mõjutatakse inimesi oma tööpanust andma. Samas aitab see innustada ja edendada ka meeskonnatööd, sest töötajad saavad selgeks, et mitte ainult juhi ootused pole tähtsad. Selline tagasiside võimaldab mõista sisekliendi teenindamise tähtsust ja seda parendada. Klientide tagasiside annab lisaks paljudele olulistele toodete ja teenustega seonduvatele aspektidele võimaluse näha ka seda, kuivõrd ühe töötaja (inimese) käitumine lisab organisatsioonile väärtust (või kahandab seda). Mitmelt inimeselt informatsiooni kogudes, kujuneb töötaja tööalasest käitumisest terviklik pilt, mis kirjeldab inimesi igast vaatenurgast. Kui kõikidest allikatest saadud tagasiside antakse töötajale sellisel viisil, et tal on võimalik harjutada peamisi käitumismalle ja teha plaane oma käitumise parandamiseks, siis võib selle tulemusena töötaja käitumine reaalselt ja mõõdetavalt muutuda.
4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine
puhanuna. Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks. 1.3 Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest. Eeskirjad on täitmiseks kohustuslikud kõigile isikutele, kes töötavad Treegeri Kohviku OÜ-s töölepingu alusel.
Organisatsioon on tänaseks päevaks saavutanud kindla koha Eesti turul. Toodete valik on laienenud klientide soovidest lähtuvalt ning uueneb pidevalt. Organisatsioonil on 2 müügiosakonda üle Eesti, kus töötab hea väljaõppe saanud personal. Tehas pakkub tööd käesoleval ajal rohkem kui 130-le inimesele. Ettevõte on väga avatud uuendustele ja tulevikus plaanib laieneda veelgi. Organisatsiooni esmaseks eesmärgiks on pakkuda kliendile parim lahenduvus vastava tellimuse puhul ning seda parima hinna- ja kvaliteeditaseme juures. Organisatsiooni missiooniks on pidev tehnoloogia uuendamine, mis aitaks tagada toodetele kõrge kvaliteedi ja töökindluse, mis omakorda tagab klientide rahulolu. Samuti on ettevõte huvitatud kasumi teenimisest ja vähem tähtis pole ka kindlustada töötajatele konkurentsivõimeline palk. Antud organisatsiooni üheks visiooniks võib kindlasti pidada ka toodangu valmistamist välisturule. 1.1 Organisatsiooni struktuur
miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks personalijuhtimise arengule ja selle osakaalu suurenemisele organisatsiooni juhtimisel. 11. Strateegiline personalijuhtimine Personalijuhtimise ja juhtimise oluliseim tegevus luua firmale konkurentsieelis inimeste ja protsesside näol.
Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool Tulemustasud ja nende mõju töötaja töösooritusele Ainetöö õppeaines "Inimressursi juhtimine" Tallinn 2017 ÜLEVAADE ORGANISATSIOONIST Antud töös käsitletavaks ettevõtteks on AS Konesko. Konesko on 1992. aasta lõpus loodud Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mille põhitegevusalaks oli algselt teenustööna elektrimootorite staatorite mähkimine. Algusaastetel toimus ettevõtte tootmistegevus Tallinnas. Tegevuse oluline laienemine algas 2003
Seejärel esitati ettepanekuid, kuidas võiks motivatsioonitaset tõsta. 3 1. UURIMISMEETOD Rahuloluuuringu läbiviimiseks kasutasime küsimustikku, mis koosnes 11 küsimusest (Lisa 1). Küsimustik koostati Google Formsi keskkonnas ning küsimustiku link saadeti XXX AS personalijuhile, kes edastas selle kõigile müügiosakonna töötajatele e-maili teel. Rahuloluuuring viidi läbi 100 müügosakonna töötaja seas, kellest vastas veidi üle poole ehk 53 inimest. Küsimustikule oli võimalik vastata 03.märts - 10.märts 2016. Kuna vastajad ei olnud eriti aktiivsed, siis saadeti paari päeva pärast müügitöötajatele meeldetuletusmeil. Siinkohal tulid ka meie poolt valitud uurimismeetodi miinused välja. Nimelt väike vastanute protsent ning ka see, et küsimusi ega vastuseid ei ole võimalik täpsustada. Selle
Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: Hawthorne'i uuringud 1924-33 Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused. Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine, et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud. Ettevõtte tootlikkuse määras ära töötajate tööga rahulolu. Mida rohkem tööga rahul oldi seda paremad olid töö tulemused. Seda tootlikkum oli ettevõte NÜÜD : Organisatsioonikultuuri koolkond (al 1980-ndatel) Ettevõtte edu aluseks sai püsisuhete loomine ja hoidmine
mis ilmnevad isiku käitumises. Töötajad ei vasta mitte sellele, mida liidrid mõtlevad ja teevad ning ütlevad ja kavatsevad, vaid kuidas nad tajuvad liidrite käitumist. Eestvedamine on tegelikult vaataja silmades. Positiivsed ja negatiivsed liidrid Liidrid püüavad inimesi motiveerida mitmel viisil. Positiivses eestvedamises keskendutakse hüvitustele – majanduslikele ja muudele ja toetavale lähenemisviisile. Mida parem on töötaja haridus ja suuremad nõudmised iseseisvusele, seda enam on töötaja motivatsioon sõltuvuses positiivsest eestvedamisest. Kui rõhk on ähvardamisel, hirmul, karmusel ja karistustel, kasutab liider negatiivset eestvedamist. See lähenemisviis võib anda lühiajalise tulemuslikkuse, kuid sellel on kõrged inimkulud. Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega.
ning soove. Ärieetika hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte, on oma olemuselt vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: · äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja · eetika on kõlblusõpetus, mis annab juhiseid tegemaks valikuid õige-vale ja hea-halva vahel Iga töötaja individuaalne panus on ettevõtete arengus ääretult oluline ning väga paljud organisatsioonid tõstavad esile parimaid saavutusi ja tublimaid töötajaid. Eetika norme teadmine ja eetiline käitumine on organisatsioonis igal ajal aktuaalne. Heast käitumisoskusest sõltub edu, töö kvaliteet ja lõppkokkuvõttes töö efektiivsus ja kindlasti kollektiivi omavahelised suhted. Töö probleem: kuidas ettevõtes saab tänu eetilistele käitumisele organisatsiooni arengut ja töö
................................................... 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika.................................................................................. 8 2.1. Inimressursside juhtimine........................................................................ 8 2.2. Motivatsiooni tõstmine põhinedes vajaduste struktuuril....................................10 2.3. Eesmärkidel põhinev motivatsioon.............................................................11 2.4. Motivatsiooni tõstmine töö rikastamise kaudu.......................................... ..13 2.5. Omanike ja teenistujate vaheline suhtlemine............................................. ..14 2.6. Personal ja struktuurkapital.....................................................................15 2.7. Personaliidee................................................................................. ..15 Kokkuvõte..................
parimatele natuke rohkem, kui parimatele tunduvalt rohkem, kui keskpärastele) keskpärastele) Juhid ei vaja ,,õlalepatsutamist" Ka juhid tahavad tunda, et neid väärtustatakse Ma tean, et X on keskpärane või alla selle Peame olema õiglased X-i 15 alluva suhtes sooritusega töötaja, aga ta on meil töötanud 15 aastat ja peame tema suhtes õiglased olema Talendijuhtimises on tähtis: · Paigutada õiged inimesed õigetele ametikohtadele. · Põhiline iva on tagada olukord, kus võtmeametikohtadel töötavad väga head tegijad. 4 Talendijuhtimisest kui tähtsast ettevõtete edukuse tagamise osast on juhtimisteooriates räägitud juba pikalt. Organisatsiooniti erineb ka see, mida talendi all mõistetakse
Oma töötajate koolitamine ja sihipärane arendamine (Sellele olukorrale tuleb reageerida kiiresti ja oleks hea organisatsioonis tekitab töötajas lojaalsust ja soovi kui nn personali kaustas oleks mõned sobivate teostada enesearengut firmasiseselt, st optimaalne kasutus kandidaatide CV, keda tööle värvata.) töötajate võimetele ja oskustele. Töötaja eesmärgid saab Praktikantide praktikale võtmine, koolile ise praktika paika panna arenguvestluste abil. Minu töökohas on praegu arenguvestluste aeg. kohtade pakkumine, eesmärgiga saada tasuta tööjõudu. Ettevõtte saab nn tasuta tööjõudu ja praktikant Järelkasvu planeerimine inimressursi juhtimise käigus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
