Tehnoloogia tänapäeval ja tulevikus. (0)

(KOOLI NIMI)
(ERIALA NIMI)
( Eesnimi ) (Perekonnanimi)
Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus
Referaat
Juhendaja : (Eesnimi) (Perekonnanimi)
(Tegemise koht ja aeg)

Sisukord

Sissejuhatus 3
Liidesed 3
PCI 3
PCI tulevik 5
USB 5
USB tulevik 6
HDMI 6
HDMI tulevik 7
Printerid 7
Löökprinterid 7
Löögita printerid 7
Printerite tulevik 8
MP3 mängijad 8
MP3-mängijate tulevik. 8
GPS süsteemid 9
GPS tulevik 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

See uurimustöö toob välja mõningate liideste, GPS süsteemide, printerite, audioseadmete ja mp3 mängijate olemuse ning ka arutleb selle üle, mis võiks saada neist tulevikus.
Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata?
Neile küsimustele annab vastused järgnev uurimustöö.

Liidesed

Mis on üldse liidesed?
Liidesed on vahelülid kahe seadme, kahe programmi või seadme ja inimese vahel. Nad hõlpsustavad nende omavahelist koostööd.
Informaatikas leidub eri tüüpi liideseid:

• Tarkvaraliidesed
  
• Kasutajaliidesed
  
• Riistvaraliidesed
  

Siin referaadis on välja toodud infot vaid mõnede riistvaraliideste kohta.

PCI

PCI on lühend inglise keelsetest sõnadest Peripheral Component Interconnect, mis eesti keeles tähendab välisseadmeühendust.
See on välja töödatud Inteli poolt. PCI-d tutvustati avalikkusele esimest korda 1992.aastal ning seda 32 bitine PCI siin
saatis suur edu. PCI siini kasutatakse peaaegu kõikidel tänapäeva PC-de juures kõrvuti
vanema ISA laiendussiinistandardiga ja uuema PCI Express ’iga. Nagu iga teinegi arvutisiin, tähendab ka PCI siin elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu liiguvad andmeid kandvad elektrisignaalid ühest osast arvutisüsteemis teise. Laiendussiinid võimaldavad arvutisse lisada laienduskaarte ning neid ühendada protsessori ja põhimäluga.
PCI on väga odav, laialt levinud ja voolusäästlik siin.

PCI tulevik

PCI liides on arvutitest kadumas ,kuna juba on olemas paremad siiniliidesed, kui PCI ning nad on asendamas PCI liidest. Asendajateks on PCI Express, HyperTransport ja USB.
Kui varem paigaldati emaplaatidele 5-6 PCI pesa, siis umbes alates 2010.aastast paigaldatakse vaid üks pesa, väga harva kaks pesa.

USB

USB ehk universaalne järjestiksiin on arvuti välissiini standard. USB lubab ilma arvutit välja lülitamata välisseadmeid külge ja lahti ühendada, seda nimetatakse kuumühendamiseks.
USB loodi selleks, et see oleks universaalne ja et ta asendaks oma kompaktsusega eelmiseid kohmakaid ja liiga suuri liideseid. USB on väga populaarne . USB pordi abil on võimalik ühendada arvutiga väga paljusid välisseadmeid, nagu: skännerid, digitaalkaamerad, välised kõvakettad, traadita võrgukaardid, monitorid , modemid, sõrmistikud,mp3 mängijad jne.
Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0
USB 2.0 teoreetiline maksimumkiirus on 480Mbps ja USB 3.0 teoreetiline maksimumkiirus on 4,8Gbps.

USB tulevik

Varsti asendab USB 3.0 siin kõik vanad USB 2.0 siiniga seadmed ning andmeedastuskiirused lähevad aina kiiremaks. Hetkel on USB-l kindel tulevik,kuna ta on väga odav ja ühildub tohutult paljude seadmetega.  
Kuid suurenev nõudlus ribalaiuse järele on põhjustanud mitmete väga suure jõudlusega nagu  eSATA  ja DisplayPort kasutuselevõtu ning need ei suuda USB ja sarnaste välissiinidega ühilduda. Seega liidesed, mis suudavad ühilduda, võivad äkki tõugata kunagi USB oma troonilt, kuid see ei saa toimuda kindlasti lähitulevikus, kuna neilgi on palju puuduseid nagu kallis hind, suur voolutarve jne.

HDMI

HDMI on kõrglahutusega multimeedia kasutajaliides .Ta on loodud aastal 2002. See on standard, mis võimaldab edastada kõrgkvaliteedilisi pilte ja helisid . HDMI võimaldab ühendada digitaalse video või audio allikaid : digibokse,Blu-ray mängijaid,personaalarvuteid, DVD ja HD DVD mängijaid,AVCHD videokaameraid, ja konsoole nagu PlayStation 3, Xbox 360.
HDMI loodi selleks, et täiustada DVI-HDTV'd, see tähendab: muuta konnektor väiksemaks ja lisada ka heli tugi. HDMI on saamas HDTV standardiks. Peaaegu igal tänapäeval toodetavatest televiisoritest on küljes HDMI liides.
HDMI 1.0 maksimaalne taktsagedus piksli kohta oli 165 MHz, mis toetas 1080p ja WUXGA resolutsiooni, millel oli värskendussageduseks 60Hz.
HDMI 1.3 tõstis taktsageduse 340 MHz'ini, mis toetas veelgi kõrgemaid resolutsioone (nagu WQXGA, 2560x1600), kasutades ainult ühte andmeedastusühendust.
HDMI 1.4 lisas andmekanali, mis võimaldab väga kiiret, kahesuunalist kommunikatsiooni. Tuli ka toetus 3D-le. Resolutsioon tõusis väga kõrgeks, nimetatakse seda 4K resolutsiooniks. Tuli välja ka HDMI Micro Connector , mis toetab nutitelefone, digikaameraid ja kaasaskantavaid meediaseadmeid.

HDMI tulevik

Hdmi tulevik on helge , kuna ta on hetkel väga populaarne ja tal pole eriti konkurente, kes suudaks midagi HDMI-st paremini teha. Samuti toimub HDMI liidesel pidev areng ja ta muutub aina paremaks. Lähitulevikus on ka välja tulemas uus HDMI 2.0 spetsifikatsioon.
Kuna inimestele meeldib omas kodus, kinos käimise asemel vaadata kõrgkvaliteedilist videot ja kuulata kõrgkvaliteedilist audiot, siis pole HDMI tootjatel vaja klientide pärast muretseda, neid on piisavalt.

Printerid

Printer on väljundseade ja kõik printerid koosnevad neist kolmest põhiosast:

• Paberi või muu andmekandja veo- ja etteandmissüsteem
  
• Trükimehhanism koos trükivärvi pealekandva sõlmega
  
• Juhtseade e. kontroller, mis juhib trükimehhanismi ja mille abiga jäädvustatakse trükimärgid andmekandjale
  

Väljundi kuvamist monitori ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks ja väljundit paberil püsikoopiaks.
Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks.
Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt:

Löökprinterid

• Maatriksprinter e. nõelprinte

• Õisprinter ( Daisy -wheel)

Löögita printerid

• Termoprinterid

• Laserprinterid

• Ofset -printer
• LED - printer

Uusim trend printerite seas on 3D printerid. 3D printer annab suurepärase võimaluse valmistada kolmemõõtmelisi detailseid mudeleid ja prototüüpe. Valdkondi, mille arendustegevuses seda kasutada saab, on palju: arhitektuur ja planeerimine, tootedisain , tarbekunst, masinaehitus jne. Samuti on printeriga võimalik teha üksikuid keerukaid näidisobjekte, mille teostamine käsitsi oleks liialt töömahukas.

Printerite tulevik

Ma arvan, et tavakasutajale pole tulevikus tavaprinterit vaja, kuna on olemas nii palju kaasaskantavaid seadmeid, mille abil saab lugeda kõike ja peale selle ka teha rohkelt muid asju. Paber on vaikselt taganemas oma positstsioonilt, millel ta on praegu.
Kuid 3D printeriter on kindlalt helge tulevik, kuna reaalset 3D objekti ei saa ekraanil kujutleda ning 3D printerid hõlpsustavad paljude isikute tööd, kuna on võimalik kohe luua miniatuurseid reaalseid kolmemõõtmelisi objekte.

MP3 mängijad

MP3-mängijad on olemas olnud juba 1998. aastast alates, alustades 32MB mahutavate mängijatega kuni tänapäevaste mudeliteni, mille mahud ulatuvad sadadesse gigabaitidesse. Kõige enam levinud MP3-mängijad on Apple  iPod -seeria mängijad.
Keskmised MP3-mängijad on tavalisest telefonist veidi väiksemad ja õhukesemad ning ka kergemad. Töötavad nad enamasti aku ga, mida pole võimalik vahetada. Tavaliselt saab muusikat kuulata vaid kõrvaklappidega, sest sisseehitatud kõlar puudub, kuid mõnel mudelil on ka sisseehtitaud kõlar, aga mis on enamasti madala kvaliteediga.Enamasti on seadme esiküljel nupud laulude vahetamiseks, helitugevuse muutmiseks, menüüde kuvamiseks ja seadme sisse-välja lülitamiseks
Enamus MP3-mängijaid kasutavad välkmälu ehk SSD. Paljudel MP3-mängijatel on ka sisseehitatud raadio, kaamera, tekstitöötlusprogrammid või mängud.
MP3-mängijate kuvariks on enamasti LCD või OLED ekraan. Üha populaarsemaks on saanud MP3-mängijad mille on puutetundlik ekraan. Kuid, paljudel odavatel mängijatel polegi ekraani.

MP3-mängijate tulevik.

Kui nutitelefonid ei kavatse oma arengut ja populaarsust kaotada, siis see tähendab, et eraldiseisvad MP3-mängijad kaovad varsti ära. Neil pole juba praegu minu arust mõtet, sest kui nutitelefonis on sisseehitatud MP3-mängija ja kõik muud vajalikud asjad kompakstelt koos , siis polegi muid seadmeid vaja.

GPS süsteemid

GPS süsteem ehk Üleilmne asukoha määramise süsteem on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem.
GPS võimaldab asukoha ning aja informatsiooni kättesaadavuse iga ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa, kui on GPS seade ühendatud vähemalt nelja satelliidiga ja asukoha arvutamiseks kasutatakse GPS-meetodit. Seda süsteemi peab üleval USA valitsus ja on vabalt kättesaadav igaühele, kellel on GPS vastuvõtja. Lisaks arendadakse ja kasutatakse ka teisi GPS süsteeme.
GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi  poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See loodi selleks, et saada lahti eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. 
GPS-il on kolm osa:

• kosmose segment ,
  
• kontrollsegment
  
• kasutaja segment.
  

USA Õhuvägi arendab, hooldab ja kontrollib kosmose segmente . GPS satelliidid saadavad signaale kosmosest ja iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada kolmemõõtmelist asukohta ja aega.

GPS tulevik

GPS on lisandumas praktiliselt igale seadmele, igal uuel telefonil on ta sees, samuti käekellades ja isegi jalanõudes, et jälgida nende kandja asukohta.
Pole kahtlustki, et GPS seadmed on tungimas meie igapäeva ellu.
GPS tehnoloogiad on pidevas arengus ja ka pidevalt lisandub uusi GPS seadmete tootjaid.
GPS tulevik on väga helge, kindlasti paljudel ettevõtjatel ja tehnoloogia valdkonnas tegelevatel inimestel näpud sügelevad uute tulemas olevate tehnoloogiate ees.

Kokkuvõte

Tõesti ,tänapäeval on toimumas tohutu tehnoloogia areng ja pidevalt võtavad mõned uuemad ja aina täiuslikumad tehnoloogiad eelmised vanad üle.
Mõnel tehnoloogial , mis on eksisteerinud ise juba kaua aega nagu USB või HDMI on säilitanud oma edu juba väga kaua aega ning nende asemele ei ole tulnud eriti paremaid lahendusi ning põhjus on ka selles kuna nad ise on pidevas arengus ja täiustamises.
Mõned tehnoloogiad on lihtsalt kadumas iseseisvate seadmetena ära ja on sulandumas teiste seadmete sisse. Heaks näiteks on MP3-mängijad, veel küll toodetakse iseseisvate seadmetena,kuid on juba kindlalt jäänud kompaktsete nutitelefonide varju, mis on hetkel ülimalt populaarsed .
Tulevik on toomas meile aina põnevamaid tehnoloogiaid ja lahendusi, mis teevad meie elu aina lihtsamaks. Kuigi isegi võiks öelda, et tulevik ongi juba praegu, kuna me lihtsalt ei suuda selle kiire arengu tõttu enam jälgida kõiki uuendusi ja meil on pidevalt avastada midagi uut, mis on välja arendatud. Tulevik on põnev!

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/PCI_siin
http://www.ukuug.org/events/linux2004/programme/paper-MWilcox-1/ukuug2004.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Universaalne_j%C3%A4rjestiksiin
http://et.wikipedia.org/wiki/HDMI
http://et.wikipedia.org/wiki/Printer
http://beta.wikiversity.org/wiki/Printer
http://www.art.tartu.ee/inkubatsioonikeskus/3dprinter/
http://novaator.ee/ET/tehnika/tulevik_prinditud_ohtusook_prinditud_kodus/
http://et.wikipedia.org/wiki/MP3-m%C3%A4ngija
http://et.wikipedia.org/wiki/GPS
http://www.trackingtheworld.com/article_the-future-of-gps-tracking-systems.html