Printerid (1)

Arvutite lisaseadmed
Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks
"paberivaba" kontor. Vaatamata sellele,
kasutame me endiselt paberkandjat,
mida on siiski mugavam lugeda või
väiksemate mahtude korral endaga
kaasas kanda.
Seega varem või hiljem tekib vajadus
soetada endale printer kontorisse, koju.
Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või
graafilisi kujutisi andmekandjale.
Löökprinterid:
odav, vähenõudlik, aeglane.
Nõelmaatriksprinter
Õisprinter
Ridaprinter
Löögita printerid:
Termoprinterid (termokontaktprinter ,
termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ).
Fotoelektriline printer (LED-printer,
laserprinter)
Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter)
Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus
liikuv kirjutuspea või nõelad löövad
tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib
paberile punktidest koosnev kujutis.
Trükivad (pool)reakaupa.
Prindikvaliteet pole eriti oluline.
Mustandite trükkimiseks
Läbi kopeerpaberite trükkimiseks
Nõelmaatriksprinteri pea
Nõelmaatriksprinteri pea, nõelade asetus ja väljatrükitud täht.
Nõelte arvu poolest kahte suuremasse
gruppi:
9
24
Nõelte asetus ja tihedus 9, 18 ja 24 nõelastel
maatriksprinteritel.
Mida suurem on elementaarpunkte moodustav
nõelmaatriks, seda parem on saadava kujutise
kvaliteet.
9-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 9x9 ja 9x12,
mille lahutusvõime ulatub 240x216 dpi-ni.
LQ (letter quality)- ei võimalda.
24-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 24x12
(mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet).
Lahutusvõime ulatub 360x360 dpi-ni.
Printerite väljastuskiirus 200-300 märki sekundis.
võlli
pikkuse (prindi laiuse) järgi kolme
rühma:
Lühike: maksimaalselt A4- püstformaadiga
prindilaiuse juures kuni 257 mm.
Pikk: A3 põikformaadiga prindilaiuse juures
kuni 420 mm.
Poolpikk: vastab A4 põikformaadile
(297-305 mm).
Võimaldavad ka värvilist printimist,
kasutades seejuures mitmevärvilist
värvilinti (4-värvilist).
Õisratasprinterid olid kasutusel 1980-
ndatel .
Kesised võimalused
Tehnoloogia- "õis-ratas" printer
Ratast keerutatakse kuni soovitud
kirjamärk on suunatud vastu paberit.
Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb
hoova vastu märgitüüpi, mis tabab
trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise.
30-60 märki sekundis.
Teistsuguse kirjaliigi trükkimiseks tuleb
vahetada märke kandev ratas.
Õisprinteri tähekandur
Kokkuvõtteks:
Ei võimalda printida graafikat
Aeglane
Mürarikas
Prindib terve rea korraga
Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid
ehk perfoveokeid
(nagu fotoaparaat).
Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis.
Paber rullis
Mürarikas
Suurim kasutusvaldkond kauplustes-
tsekkide väljatrükiks.
trükijälgon arhiveerimiskindel ja printeri
hind väga madal.
Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja
suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu
igasugune paber.
Printida saab ka ümbrikke, lipikuid,
kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- või
rullpaberit.
isekopeeruvate formularide printimiseks,
kusjuures koopiate arv võib ulatuda 8-ni.
tagasihoidlik prindikvaliteet
kõrge müratase
Löögita printerid kasutavad kujutise
tekitamiseks mitmesuguseid
elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse.
Näiteks kuumutus, elektrograafia,
trükivärvi pihustamine jne. Samuti on
löögita printerid ka palju vaiksemad kuna
nende printimispea ei löö vastu paberit.
Vastupidavad ja madalate
ülalpidamiskuludega.
Mõistlik printimiskiirus
Rahuldav kvaliteet
Vähene elektrikulu
Termoelemendid on koondatud
maatriksiks.
Kui pea on surutud vastu paberit,
termoelemendid põletavad paberisse jälje
ning tekib kujutis.
järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle
110 kraadi, paberi keemiline struktuur
muutub ning sellega seoses muudab
soojustundlik paber ka oma värvust.
1- Värvilindi rull
2- Värvilint
3- Surverull
4- Soojustundlik
paber
5- Termoelemendiga
prindipea
Trükivärv sulatatakse andmekandjale
Termokontaktprinteri puhul vahetu kontakti teel.
Termosiirdeprinteril puhul vahepealse värvilindi
või kile kuumutamisega.
Termopea (thermal printhead) sulatab kuuma
tinti värvilindil ja kannab selle alles seejärel
paberile. Jahtudes tint taheneb ning muutub
püsivaks.
Pildi
kujutis rasteriseeritakse, mille tulemus
on hea, kuid ei vasta fotokvaliteedile.
Sublimatsiooniprotsess, kus aurustatakse
värvaine (tint) gaasilisele kujule, mis seejärel
imendub eripaberi või erikile pinnale.
Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt
kontrollida ja doseerida iga värvipunkti
värvainekogust.
Värv on läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi
esitada üldse rasterkujul, vaid värvid
paigaldatakse täpselt üksteise kohale.
Vajab eripaberit
Plussid
Vähe liikuvaid osasid
Lihtsad
Töökindlad
Müravabad
Rahuldav pildikvaliteet, spetsiaalse paberi korral
kõrge.
Miinused
Suhteliselt aeglased
Eraduvad ebameeldivad gaasid
Aja jooksul tekst tuhmub
Laserprinterite tehnoloogia rajaneb
elektrograafilisel protsessil, mis algselt
töötati välja paljundusmasinate jaoks.
Esimesed töötavad laserprinterid valmisid
70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu).
Laserkiired tekitavad elektrostaatilise
laengu pildist ja edastavad selle laetud
vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava
elektrostaatilise laengu.
Enne printima hakkamist loeb printer
mällu kogu lehekülje, mille puhul
vajatakse üsna suurt mälumahtu.
Valgusallika (laseri) asemel tuhandeid
üliväiksed valgusdioodid.
Valgustundliku kihiga kaetud pöörlevat
trumli valgustamine toimub
valgusdioodide süütamisel ja
kustutamisel.
Sellel tehnoloogia puhul puudub vahetu
mehaaniline kontakt prindipea ja
andmekandja vahel, pole vaja kasutada
värvilinti.
Tindiprinteri printimispea
Sissemonteeritud mootorit skännerib
printimispea vasakult paremale liikudes lehel
horisontaalsete ridadena.
Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle
sammu võrra edasi.
Tilgake pritsitakse düüsist välja paberile
Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt
48-128 tindiotsikut (tindidüüsi). Düüsid on
paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli
või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge
lahutusvõime.
Epsoni poolt välja töötatud Piesomeetod
Teised jugaprinterite valmistajad
kasutavad piesokristalli asemel
soojenduselemente (termilised
tindipritsid),
mille toimel tint
hakkab aurus-
tuma ja eraldub
mullidena.
Mullprinteri printimispea
Tindipea otsikute kuivamine, ummistus
Üleliigne laialipritsimine
Niiskustundlik e veepritsmete korral kipub tint
laiali valguma
Arvjooniste, diagrammide, kaartide,
arhitektuurijooniste loomiseks.
Erinevus printerist seisneb selles, et
loodava kujutise jooned ei koosne mitte
üksikpunktidest (punktiirist), vaid
tõmmatakse pideva joonena.
1 juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi
kohal liikuval siinil, mis võimaldab
"pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit"
vahetada.
2 juhul e uuem tehnoloogia kasutab aga
tindipritsile lähedast tehnoloogiat .
Mootorid juhivad siini ja kelgu liikumist
Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja
punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on
võimalik tõmmata joon läbi iga punkti.
Tähtis on siini kiirus
Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või
isegi alla selle. Üldjuhul kasutatakse töös
0,1 mm sammu.
Printeriühendamiseks kasutatakse
erinevaid liideseid.
LPT (Line Print Terminal)
USB (Universal Serial Bus)
Firewire (IEEE 1394; i-LINK)
Bluetooth
Paralleelne Centronics rööpliides, mis on
arvuti poolt 25 ja printeri poolt 36 viiguline.
Andmed liiguvad ainult ühes suunas,
arvutist printerile või mõnele muule
seadmele.
Kuna algsete personaalarvutite
printeriport oli mõeldud ainult
ühesuunaliseks tööks (andmete
saatmiseks arvutilt printerile), on viimasel
ajal on üle mindud kahesuunalisele
liidesele, mis võimaldab töötada palju
suurema andmeedastuskiirusega ja
toetab ka kohtvõrke.
On ,,plug-and-play" tüüpi ühendus arvuti ja
lisaseadmete vahel (See tähendab,
seadme võib arvuti taha ühendada ilma,
et oleks tarvis kasutada
kindlast
lisakaarti või
isegi sulgemata
arvutit).
USB1.1 toetab andmevahetuskiirust on 12
Mb sekundis. (tänapäeval enamikele
arvutikomplektidele, emaplaatidele,
sülearvutitele juba tootjafirma poolt
integreeritud USB liides)
Hetkel ka juba kasutusel olev USB2.0 on
aga pea 40 korda kiirem eelmisest,
võimaldades andmevahetuskiirust ligi
480Mb sekundis.
FireWire on algselt välja töötatud Apple
poolt 90'ndate aastate alguses ning on
ette nähtud eelkõige suurte infomahtude
liigutamiseks multimeedia töötlemisel .
Võimaldab
400-(3200) Mb/sek
Bluetoothi tööraadiuseks on kuni 100
meetrit. Moodulid töötavad paaris, point-
to-point, mistõttu ei ole tarvis eraldi
tarkvara ning seadmeid saab kasutada
,,plug-and-play" meetodil.
http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_too
d/seminari_ja_proseminari_tood/2003_su
gis/Runno_Allikivi/Runno_Allikivi_Seminar
i_Too.pdf