Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Printerid (0)

1 Hindamata
Punktid
Printerid
Birgit Jürgen
Sissejuhatus
Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor.
Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on
siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga
kaasas kanda.
Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer
kontorisse, koju.
Mis on printer?
Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi
andmekandjale.
Printerite ajaloost
Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika
algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac"
kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli
reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas
trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis
reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele
arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW
võimsust.
Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid
Löökprinterid:
odav, vähenõudlik, aeglane.
Nõelmaatriksprinter
Õisprinter
Ridaprinter
Löögita printerid:
Termoprinterid (termokontaktprinter ,
termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter).
Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter)
Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter)
Löökprinterid
Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või
nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile
punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa.
Löögita printerid
Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid
elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus,
elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita
printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu
paberit.
Printerite hooldus
Et printerit hoida tuleb kasutada kvaliteetseid tooteid. Kui aga täita
toonereid, siis soovitatav on seda teha teenusepakkuja juures, kes tunneb
oma tööd ja annab kindluse, et alati on võimalik saada probleemi korral abi.
Lisaks on oluline roll ka paberil. Soovitatav on kasutada kvaliteetseid
pabereid, mis ei tolma (või teevad seda minimaalselt) kasutamisel ning
seetõttu ei määri ka printerit seestpoolt.
Printerite töötamine
Juhtimispaneelist
Juhtimispaneel asub printeri peal, võimaldades juhtida printeri
operatsioone. Lisaks kuvatakse seal toimiv printeri olek, kaasa arvatud
kõik tingimused, mis vajavad tähelepanu.
Viis indikaatorit (LEDd) annavad printeri oleku informatsiooni.
Sõnumiaknas kuvatakse olek ja konfiguratsiooni informatsioon.
Kaheks klahvi võimaldavad juhtida printeri konfiguratsiooni läbi
ligipääsu sageli kasutatavatele printeri funktsioonidele.
Printerite töötamine
Printimise tühistamine
Printeris saab toimivat tööd, mida töödeldakse või prinditakse, tühistada.
1. Vajutades Cancel klahvi. Kuvatakse järgmine
sõnumiaken:
2. Vajutades Cancel klahvi töö tühistamiseks. Kuvatakse
järgmine sõnumiaken:JES: PRESS CANCEL
NO: PRESS CONT.
CANCELING JOB
Printerite töötamine
Menüü ülevaade
Printeril on laialdane kuid kergesti kasutatav menüüsüsteem, mis
võimaldab muuta seadeid nii, et need vastaksid printimistöö
nõuetele. Kõiki rutiinseid printimisülesandeid saab seada printeri
juhtimispaneelil konfiguratsioonimenüüs. Printerit saab samuti
konfigureerida läbi PageScope, PageScope Light ja SNMP.
Kõikehõlmavat informatsiooni printeri konfiguratsioonimenüü kohta
leiate magicolor 7300 Reference Guide dokumentatsiooni CDROMil.
Kui printer on valmis printimiseks, kuvatakse printeri
juhtimispaneeli sõnumiaknas:
READY
MAGICOLOR 7300
Printerite töötamine
Võrdlemisi oluliseks kvaliteedinäitajaks on ka veel printeri töö
kiirus. Seda mõõdetakse ühikutega tähemärki sekundis või
lehekülge minutis. Tuleb arvesse võtta, et printeri passis antud
kiirust on mõõdetud tavaliselt madala kvaliteedilist trükki tehes ja
üksnes lihtsaid ASCII sümboleid kasutades. Erinevatele
hinnangutele tuginedes võib väita, et korralik väljatrükikiirus on
umbes 1520 lehekülge minutis. Aga trükkimise kiirus sõltub väga
palju sellest, millised on tähemärgid (lihtsad või keerulised) ning
kas ja kuipalju on lehel pilte.
Kasutatud materjal
http://kodu.neti.ee/~rakkekk/AvoLeht/VMaarja/1kursus/lisaseadmed/Printerid/ind
http://www.konicaminolta.ee/actions/7300.pdf
http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2003_su
Vasakule Paremale
Printerid #1 Printerid #2 Printerid #3 Printerid #4 Printerid #5 Printerid #6 Printerid #7 Printerid #8 Printerid #9 Printerid #10 Printerid #11 Printerid #12 Printerid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosakasmaasikas Õppematerjali autor
Mis on printer ? Printerite liigitus, töö jne.

Sarnased õppematerjalid

Printerid
51
ppt

Printerid

Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus

Arvutite lisaseadmed
Printerid
22
odt

Printerid

Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4

Informaatika
Uurimistöö Printeritest
14
doc

Uurimistöö Printeritest

(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti väga müratekitavad. Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy), väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga ­püsikoopiaks (hard copy). Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet

Informaatika
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61

Arvutid
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

patarei emaplaadil. 7. Standardsed perifeerseadmete kontrollerid: COM ja LPT pordi kirjeldus ja infoedastuse põhimõtted. Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks, sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: 1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Serial port Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit

Arvutiõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun