Printerid (0)
Printerid
Birgit Jürgen
Sissejuhatus
Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor.
Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on
siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga
kaasas kanda.
Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer
kontorisse, koju.
Mis on printer?
Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi
andmekandjale.
Printerite ajaloost
Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika
algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac"
kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli
reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas
trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis
reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele
arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW
võimsust.
Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid
Löökprinterid:
odav, vähenõudlik, aeglane.
Nõelmaatriksprinter
Õisprinter
Ridaprinter
Löögita printerid:
Termoprinterid (termokontaktprinter ,
termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter).
Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter)
Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter)
Löökprinterid
Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või
nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile
punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa.
Löögita printerid
Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid
elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse. Näiteks kuumutus,
elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne. Samuti on löögita
printerid ka palju vaiksemad kuna nende printimispea ei löö vastu
paberit.
Printerite hooldus
Et printerit hoida tuleb kasutada kvaliteetseid tooteid. Kui aga täita
toonereid, siis soovitatav on seda teha teenusepakkuja juures, kes tunneb
oma tööd ja annab kindluse, et alati on võimalik saada probleemi korral abi.
Lisaks on oluline roll ka paberil. Soovitatav on kasutada kvaliteetseid
pabereid, mis ei tolma (või teevad seda minimaalselt) kasutamisel ning
seetõttu ei määri ka printerit seestpoolt.
Printerite töötamine
Juhtimispaneelist
Juhtimispaneel asub printeri peal, võimaldades juhtida printeri
operatsioone. Lisaks kuvatakse seal toimiv printeri olek, kaasa arvatud
kõik tingimused, mis vajavad tähelepanu.
Viis indikaatorit (LEDd) annavad printeri oleku informatsiooni.
Sõnumiaknas kuvatakse olek ja konfiguratsiooni informatsioon.
Kaheks klahvi võimaldavad juhtida printeri konfiguratsiooni läbi
ligipääsu sageli kasutatavatele printeri funktsioonidele.
Printerite töötamine
Printimise tühistamine
Printeris saab toimivat tööd, mida töödeldakse või prinditakse, tühistada.
1. Vajutades Cancel klahvi. Kuvatakse järgmine
sõnumiaken:
2. Vajutades Cancel klahvi töö tühistamiseks. Kuvatakse
järgmine sõnumiaken:JES: PRESS CANCEL
NO: PRESS CONT.
CANCELING JOB
Printerite töötamine
Menüü ülevaade
Printeril on laialdane kuid kergesti kasutatav menüüsüsteem, mis
võimaldab muuta seadeid nii, et need vastaksid printimistöö
nõuetele. Kõiki rutiinseid printimisülesandeid saab seada printeri
juhtimispaneelil konfiguratsioonimenüüs. Printerit saab samuti
konfigureerida läbi PageScope, PageScope Light ja SNMP.
Kõikehõlmavat informatsiooni printeri konfiguratsioonimenüü kohta
leiate magicolor 7300 Reference Guide dokumentatsiooni CDROMil.
Kui printer on valmis printimiseks, kuvatakse printeri
juhtimispaneeli sõnumiaknas:
READY
MAGICOLOR 7300
Printerite töötamine
Võrdlemisi oluliseks kvaliteedinäitajaks on ka veel printeri töö
kiirus. Seda mõõdetakse ühikutega tähemärki sekundis või
lehekülge minutis. Tuleb arvesse võtta, et printeri passis antud
kiirust on mõõdetud tavaliselt madala kvaliteedilist trükki tehes ja
üksnes lihtsaid ASCII sümboleid kasutades. Erinevatele
hinnangutele tuginedes võib väita, et korralik väljatrükikiirus on
umbes 1520 lehekülge minutis. Aga trükkimise kiirus sõltub väga
palju sellest, millised on tähemärgid (lihtsad või keerulised) ning
kas ja kuipalju on lehel pilte.
Kasutatud materjal
http://kodu.neti.ee/~rakkekk/AvoLeht/VMaarja/1kursus/lisaseadmed/Printerid/ind
http://www.konicaminolta.ee/actions/7300.pdf
http://www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2003_su
Mis on printer ? Printerite liigitus, töö jne.
Sarnased õppematerjalid
51
ppt
Printerid
Arvutite lisaseadmed
Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks
"paberivaba" kontor. Vaatamata sellele,
kasutame me endiselt paberkandjat,
mida on siiski mugavam lugeda või
väiksemate mahtude korral endaga
kaasas kanda.
Seega varem või hiljem tekib vajadus
soetada endale printer kontorisse, koju.
Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või
graafilisi kujutisi andmekandjale.
Löökprinterid:
odav, vähenõudlik, aeglane.
Nõelmaatriksprinter
Õisprinter
Ridaprinter
Löögita printerid:
Termoprinterid (termokontaktprinter ,
termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ).
Fotoelektriline printer (LED-printer,
laserprinter)
Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter)
Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus
22
odt
Printerid
Sindi Gümnaasium
Madli Lillo
10a
Printerid
Referaat
Sindi2009
SISUKORD
1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2
2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3
3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4
4
14
doc
Uurimistöö Printeritest
(sarnane kirjutusmasinas kasutatava tehnoloogiaga). 1970.a. ilmunud õisprinterite
ketaspea ehk õis sisaldab 96 kuni 130 tähetüüpi. Trükkimisel keeratakse ketast seni, kuni
jõutakse vajaliku sümbolini ning see lüüakse pisikese löögihaamriga läbi tindilindi vastu
paberit. Erinevate tähetüüpide jaoks on olemas erinevad kettad. Õisprinterid on väga
aeglased (10- 75 tähte sekundis), kuid nende kvaliteet on võrreldav kõrgekvaliteedilise
kirjutusmasinaga. Seda tüüpi printerid ei ole võimelised printima graafikat ja on enamasti
väga müratekitavad.
Arvuti väljundit monitori (kuvari) ekraanil nimetatakse hetkkoopiaks (soft copy),
väljundit paberil, mis on jäädvustatud kas printeri või plotteriga püsikoopiaks (hard
copy).
Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks
1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist
prindiseadet
142
doc
Arvutite riistvara
..................................................................................................45
5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46
5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47
5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49
6. PRINTER.............................................................................................................................52
6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53
6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59
6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61
48
doc
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
patarei emaplaadil.
7. Standardsed perifeerseadmete kontrollerid:
COM ja LPT pordi kirjeldus ja infoedastuse põhimõtted.
Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks, sest nende kaudu toimub
informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki
porte:
1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda.
Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal)
2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt
tähist COM (Communication).
Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil
üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti.
Serial port
Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C
või RS-422 standardit
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid