Printer ja plotter (0)

Printerid
Palju on olnud juttu paberivabast kontorist , kuid tänase päeva seisuga tundub , et selle idee juurdumine võtab veel aega.
Paberiväljundil on kaasaegses büroos kandev osa , seepärast pöörame suurt tähelepanu printerile .
Tootevalik on lai , pakume vastavalt töö iseloomule nii nõel-,tind-,laser kui ka värvilaserprintereid .
Nõelprinterid.Võiks arvata , et neid aeglaseid ja lärmakaid printereid tänapäeval enam ei kasutata . Siiski on rakendusi , kus nendeta läbi ei saa . Paljud kaubandusfirmad ning pangad kasutavad arvete,saatelehtede ja muude dokumentide printimiseks isekopeeruvad blankette . Pakume maailmas tuntud printeritootja Epson nõelprintereid . Epsoni printerite valik on mitmekesine - alustades lihtsatest 9-nõelastest lõpetades mitme trükipeaga suure jõudlusega seadmetega .
Tindiprinterid. tindiprinterid leiavad kasutust eelkõige väikekontorites ja kodukasutuses , eelkõige värviprindi võimaluse ja madala ostuhinna tõttu . Ka on paljudel tindiprinteritel fotoprindi võimalus . On Epson , Canon ja Hewlett -Packardi valikut.
Laserprinter. laserprinter on kiire , vaikne ja kvaliteetse väljatrükiga .Pakume lahendusi personaalsele töökohale kui ka võimsale , paljude võimalustega printimiskeskusele , kuukasutustega kuni 300000 lehte .
Värvilaserprinter. laialt on levinud arvamus , et värvilaserprinter on kallis luksus .tegelikult see nii ei ole .
Laserprinter ei ole sugugi odavam kui sama funktsionaalsusega värvilaser. Värvilaserprinter suudab väljastada kvaliteetset mustvalget printi sama kiiresti ,on kohtvõrku ühendamisvalmidusega , paindliku paberihaldusega . ühesõnaga sama investeering aga värviprint pealekauba.
Plotter
-on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena.
Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud. Siiski vajatakse neid juhtudel, kui küsimuse all on suur täpsus, suureformaadilised koopiad (A0-A2) ning koopiate niiskus- ja arhiveerimiskindluse tagamine. Tänapäeval on mitmed firmad suleplotterite valmistamisest loobunud ja valmistavad tindiprits-, termo - ja laserplottereid.
Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda enam, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. Siiski tuleb märkida, et kui arvuti põhikasutajaks on kas konstruktor, disainer, või mõni teine joonestamisega sageli tegelev inimene, on plotter lausa hädavajalik. Plotteri tööpõhimõte on üks kahest: esimesel juhul liigutatakse kirjutuspead, paberi kohal liikuval siinil, mis võimaldab "pliiatsit" kirjutusasendis hoida ja "pliiatsit" vahetada; uuem tehnoloogia kasutab aga tindipritsile lähedast tehnoloogiat.
Plotterile on kättesaadav iga joonestusvälja punkt ning kelgu ja siini liigutamisega on võimalik tõmmata joon läbi iga punkti. Erilist rolli mängivad mootorid , mis juhivad siini ja kelgu liikumist. Peavad nad ju sooritama üliväikseid nihkeid, sest sellest sõltub joonise täpsus. Plotteritel on võimalik samm 0,025 mm või isegi alla selle. Töös kasutatakse kõige sagedamini 0,1 mm sammu. Reeglina töötavad plotterid siiski vertikaal - ja horisontaalsuuunas vaheldumisi , nii et kaldjoon sarnaneb trepiga ja ringjoon ketassaega, kuid mida väiksem on ühiksamm, seda väiksemad on sakid. Uutel plotteritel pole sakke palja silmaga näha. Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30…70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid.
Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis (6..8) ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma kohale ja haarab uue. On ka ühevärvilisi plottereid.
Kasutatud kirjandus:
Tiit Rummo "Arvutiga sõbraks" "AM" 1/1998 "PRINTERID"
Jaak Pihlau "Printerid ja nende valimine" "Eesti Ekspress nr 16."
Jaak Pihlau "Printerid" (AS Külim, Tallinn, I996)
Jaak Pihlau " Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele I" (AS Külim, Tallinn, I997)
Toomas Ordlik "Esmatutvus personaalarvutiga" Tallinn, 1993