Võrgutarkvara ja selle eripärad (0)
Võrgutarkvara ja selle
eripärad
Helmen Priske
Võrgutarkvara
1. Riistvara:
Võrgu võimendamiseks kasutatakse HUBe ja
repeatereid.
Pistikud, ühendused: RJ-45 pistik (TP-le),
BNC-konnektor, BNC T-konnektor,
terminaator.
Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64-
bit kiire PCI.
Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton,
Cnet, D-Link
Draiverid
· Draiverid disketil kaasas tavaliselt
võrgukaardiga.
· DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida
paketidraiver (packet driver).
· Uuemad operatsioonisüsteemid (
Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 )
toetavad paljusid võrgukaarte.
· Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka
üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida,
kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada
kaasasolevat disketti.
Konfigureerimine
· PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne.
· Vanematel kaartidel jumper'ite abil
konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on
tavaliselt tarkvaraliselt konfigureeritavad.
· Muidu tavaliselt kaasasoleval kettal olemas
konfigureerimisprogramm ja mõnikord ka
testimisprogramm. Test soovitav läbi teha.
· IRQ (Interrupt Request): vaba IRQ, mida nõus
loovutama võrgukaardile. Seda, milline on vaba,
saab näha CMOS setup'ist, tavaliselt pannakse 5
või 9,10
Võrguoperatsioonisüsteemid
· Peer-to-Peer (P-t-P), kus kõik võrdsed, või Client-
Server (C-L) lahendus, praktilises mõttes enam
suurt vahet pole, näiteks keegi ei keela teha
Win95-masinast serverit.
· Windows for Workgroups 3.11, Windows 95
(,MSClient, MS-LANClient) (P-t-P)
· Windows NT 3.51/4.0 Workstation/Server (C-L, P-
t-P)
Kohtvõrgu konfigureerimine
· Masina nimi võrgus (Computer Name) ja
töögrupp (Workgroup), NT Serveri küljes
olevatel masinatel vaja konfigureerida ka
domeen (Domain).
· Windows NT Serveri puhul ka tekitada
domeen (Domain).
· Vajalikud ka määrata, milliseid protokolle
kasutada (NetBEUI, NWLink IPX/SPX,
NWLink NetBIOS, NFS, TCP/IP ( jne).
Kohtvõrguteenused
· Ketaste, printerite, modemite, skannerite ja
muude lisaseadmete jagamine.
· Suhtlus (Chat), teated (WinPOPUP). Abiks,
kui võrk on suures majas või mitme maja
vahel.
· Võrgumängud (DOOM, Heretic ...). NB! Suur
võrgukoormus, segab võrgu normaalset
tööd !!!
Sidevahend- modem
· Modem - modulaator/demodulaator on seade
telefoniliini ja arvuti vahel, et arvutid saaks
suhelda telefoniliini vahendusel.
· On nii sisemisi, kui ka välimisi. Välimised
tavaliselt kallimad ja hõlpsamini teisaldatavad.
Mitmesuguste kiirustega: laialt levinumad 1200
bps (bits per second - bitti sekundis) kuni 28800
bps, olemas veel ka 33600 bps, absoluutne
maksimum on umbes 46800 bps
Internet
· Ühendumine püsiühenduse (TCP/IP) või
modemiga (UUCP, SLIP, PPP);
· Püsiühenduse puhul tarvis
installeerida/konfigureerida protokollivirn, mille
parameetrid saab teenusepakkuja käest (ntx.
võrgudoomen, nimeserver (DNS server),
väravmasin (gateway), masina IP aadress ja
nimi, alamvõrgu mask (Subnet Mask) ).
E-mail: DOS'is Pegasus, PCPine; Windows'is
Eudora, PCPine, Pegasus; Win95/WinNT4.0's
MS Exchange; UNIX'is pine,elm,mail,mailx;
Solaris'es mailtool; lisaks igal platvormil
Netscape Mail;
· USENET News: Windows'is (Free) Agent,
WinVN; UNIX'is tin; lisaks igal platvormil
Netscape News;
· Telnet: Windows'is sisseehitatud telnet.exe,
WinQVTNet 3.*/4.0, NetTerm, CRT;
· FTP: Windows'is ftp.exe, WS_FTP,
CuteFTP; UNIX'is ftp, ncftp, ftptool;
· WWW: DOS'is doslynx, Win95/NT's MS
Internet Explorer; UNIX'is lynx; lisaks igal
platvormil Netscape Navigator (Gold) (3.0),
NCSA Mosaic;
· Integreeritud keskkonnad: Windows'is
Emissary, GNNWorks, Quarterdeck Internet
Toolbox, lisaks veel igal platvormil Netscape
Navigator;
· Suhtlus.
Talk: WinTalk;
Phone: Internet Phone, WebPhone, CoolTalk (NN);
Jututoad: WinIRC, Netscape Chat, tintin(UNIX'i
MUD ja jututoa klientprogramm);
Virtuaaltõelised 3D jututoad: Worlds Chat,
AlphaWorld, The Palace;
Võrguliidesed
· See liides pakub operatsioonide
komplekti, mis on sama kõigi
riistvaratüüpide jaoks, ning tegeleb
põhiliselt pakettide saatmise ja
vastuvõtuga.
Võrgutarkvara tüübid (1)
· CREW MAN- Tarkvara
laevameeskondade formeerimiseks ja
merepersonali haldamiseks.
· Internet-tehnoloogia abil kindlustatakse
kõikide kasutajate üheaegne töö võimalus
reaalajas nii peabüroos kui ka eri maades
asuvates filiaalides.
Võrgutarkvara tüübid (2)
· Liner PRO- Võrgutarkvara, mis kujutab
endast komplekset süsteemi laevaliini
juhtimiseks ning sisaldab endas lisaks
kaasaegse transpordifirma tööks
vajalikke erinevaid funktsionaalseid
võimalusi.
Võrgutarkvara tüübid (3)
· LinerAgency PRO- Paberkandjata
reaalajas töötav võrgutarkvara
(laeva)agendisüsteemi jutimiseks.
· Informatsioonile ligipääsetavuse jaotus on
piiritletud sisese õiguste jaotuse süsteemi
abil. Loodud on kasutajagruppide loomise
võimalus, laadungi kohta käiva
informtasiooni saamiseks ja samuti ka
teistele protsessis osalejatele vajaliku
informatsiooni edastamiseks (näiteks: toll,
stividorid, jne)
Võrgutarkvara tüübid (4)
· QMS PRO Quality Management System-
Kindlustab kogu dokumentatsiooni
elektroonilise jaotuse ja kontrolli kasutajate
vahel. Loodud spetsiaalne moodul koondab
laeva(de)lt või kasutaja(te)lt saadavad
andmed ühte tsentraalsesse andmebaasi,
tehes nad ligipääsetavaks vastavatele
isikutele analüüsi ja kontrolli teostamiseks.
Võrgutarkvara tüübid (5)
· Container DEPO-Võrgutarkvara
kaasaegse tüüpkonteinerdepoo
põhitegevuse juhtimiseks ja kontrolliks,
mis sisaldab alalõike:
seadmete/konteinerite ladustamine;
depoost-depoosse transpordi
organiseerimine; seadmete seisukorra
inspektsioon; remondi- ja
korrastustööd.
Võrgutarkvara tüübid (6)
· Forwarder PRO- Tarkvaralahendus
kujutab endast komplekset süsteemi
dokumentide ringluseks on-line`s
ekspedeerimisteenuseid pakkuvale
ettevõttele, mis aitab korraldada
teenusepakkuja tööd vastavalt klientide
kasvavate nõudmiste tasemele.
Võrgutarkvara tüübid (7)
· Terminal PRO- Võrgutarkvara lao
tegevuse süsteemseks jutimiseks:
sisaldab funktsioone kaupade saabumise-
saatmise ja terminalis liikumise kohta
käiva dokumendiringluse
organiseerimiseks; sisaldab nimekirju
laevadele/laevadelt laaditavate kaupade
kohta ning arveid.
Võrgutarkvara tüübid (8)
· SHIPMAN PRO-Asendamatu abivahend
paberikandjata dokumendiringluse
organiseerimiseks koostööketis.
· Võimalus andmete ekspordiks MS Excel
´isse, samuti sidumiseks olemasoleva
raamatupidamistarkvaraga.
Võrgutarkvara
Kasutatakse PC masinaid ja DOS Windows'i. DOS
Windowsi all töötava võrgutarkvara saab
jagada üsnagi selgelt kahte gruppi:
1. Klient - server tarkvara- Eeliseks asjaolu,
et server asub eraldi masinas ning
tavakasutaja ei saa sellele niisama
lihtsasti midagi kurja teha. . Puuduseks
aga fakt, et peab leidma kusagilt veel ühe
masina, ning selle 'kasutult' nurka seisma
jätma. Täiendavaks puuduseks on veel
asjaolu, et niisugune võrgutarkvara on
suhteliselt kallis.
Võrgutarkvara (2)
2. Peer to peer (võrdselt võrdsele)
tarkvara- tarkvara, mis varustab kõik
jaamad samade võimalustega, ehk
teisisõnu kõik masinad on suutelised nii
omi ressursse jagama kui ka teiste
masinate poolt jagatud ressursse
kasutama. Loomulikult on võimalik
teatavate teenuste jagamist ja kasutamist
välja lülitada, kuid eeldused on kõigil
ühised.
Tarkvara tulemüür
· SOFTWARE-BASED tulemüür on
operatsioonisüsteemi avaldus, mis peab
nõu nüüdsete arvutite tippu.
· Kord kui tulemüür on installeeritud, peab
kasutaja sammu pidama uusimate
paikadega operatsioonisüsteemi ja
tulemüüri jaoks. Tarkvara tulemüüri hind
võib ulatuda nullist kuni paari tuhande
dollarini.
Võrgutarkvara õppetool
· Võrgutarkvara õppetool õpetab
operatsioonisüsteeme, võrke,
programmeerimistehnikaid ning
rakendusloogikat. Peamisteks
uurimisteemadeks on loogika, teoreemide
masintõestus, semantiline veeb ja sellega
seonduvad tehisintellektiprobleemid
Võrgutarkvara eripärad
· Suudab opereeruda võrgus.
· Novell: NetWare 6.5 on kõige
usaldusväärsem teenus kaitstuse, non-
stop sissepääs võrku ja informatsiooni
vahenditesse. Sa saad kiiresti kohanduda
uude äri keskkonda, juhtida ja koostada
sinu enda veebi teenuse ja muuta selle
tootlikkust kõigile ametnikele.
· LANtastic: sisaldab tarkvara Win 2000, NT
4.0, Win ME, Win 95, Win 98, Win 3.x ja
DOSi pöatvormidel.
· Win 2000: 66MHz 486 protsessor või
kõrgem, Windows NT Service Pack 3 või
kõrgem, 16 MB RAM, 15 MB vaba
kõvaketta ruumi, CDROM drive.
· Win 95/98/ME: 486 protsessor või kõrgem,
8 MB RAM (16 MB soovitatav), 12 MB
vaba kõvaketta ruum (miinimum).
· Win 3.x: 386SX protsessor või kõrgem, 4
MB RAM (Windows 3.1 või 3.11 jookseb
suurendavas mudelis), 10 MB kõvaketta
vaba ruum (miinimum).
· MS DOS: XT PC või kõrgem, 640K RAM
(DOS v5.0 või kõrgem), 7 MB vaba
kõvaketta ruum (miinimum).
· Norby: WiMAX teenus: mõnekümne meetri
suuruse leviala asemel võimaldab traadita
internetiühendust kümnete kilomeetrite
tagant. WiMax on WiFist kiirem, stabiilsema
sidekvaliteediga ja sobib seetõttu hästi
telefoniteenuse tarbeks.
Tänan kuulamast!
POWEPOINT. üle 10 slaidi
Sarnased õppematerjalid
39
doc
Microsoft Operatsioonisüsteemid
Esimestel MS-Windows-idel
puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API)
defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli
Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist.
2
Desktop:
Desktop programmidega:
Notepad:
3
Meediapleier:
1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle
välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest.
Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi.
Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma
eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi.
Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam
operatsioonisüsteem. Oli ka kõrvalmõju, ta viis kõik MS-DOS-i baasil elavad
Microsofti operatsioonisüsteemid
11
doc
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas
Esmatutvus arvutiga
Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on
määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara
(hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms.
Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka
igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide
tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud).
Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja
töötlusseadmeteks
19
docx
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted
Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed.
Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta.
Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused.
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus.
Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid.
Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.
Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset.
1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus.
Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer,
klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms
32
doc
Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed
kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on
Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside.
Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele
teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine
või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku.
Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad
omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt
arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal.
Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet
Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt
ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut
32
doc
Network üldiselt
UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida
kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk.
Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav
IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt
on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub
üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle
lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil.
UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise
kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP
protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti
sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö omaalgatuslikult.
41
docx
IKT põhimõisted
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel.
Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest.
Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva
infotöötlusega.
Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada
ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone).
Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara,
ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust.
Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste
ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid).
Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm
nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
48
doc
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini
laius, multimeedialaienduste toetus.
Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte
andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi
registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate
protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei
pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on
välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4)
tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid.
AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja
3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
70
pdf
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
õppimisel. Niisiis ei paku see õppevahend lihtsaid vastuseid küsimusele ,,millist arvutit mul
vaja on?" ega ka ,,mu arvuti on katki, mida ma peaksin tegema?", ent siin leiduva materja-
li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba
iseenesest vastata.
Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu-
tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises
peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg-
lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi
diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen-
tatsiooni otsimise ja loomise võtteid.
Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on
tähistatud halli ribaga vasakul serval
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid