Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Plii (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

PLII
Referaat
Klass: 10
SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1.PLII AJALUGU 3
1.1 Plii avastamine 3
1.2 Klassikaline aeg 3
1.3 Keskaeg 3
2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD 3
2.1 Peamised maagid 3
2.2 Peamised leiukohad 4
3. TOOTMISE PÕHIPROTSESS 4
4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA KASUTAMINE 5
4.1 Peamised tootjariigid 5
4.2 Peamised kasutusalad 6
KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Plii on keemiline element järjekorranumbriga 82 ja sümboliga Pb, mis kuulub metallide hulka. Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe, Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Ta on halb soojus -ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivsete kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. Vees on plii pikaajaliselt püsiv, kui seal pole lahustunud palju süsihappegaasi, vastasel korral plii korrodeerub ja moodustab pliivesinikkarbonaadi, mis mürgitab vee ära.
Plii füüsikalised omadused:
(wikipedia.ee)

1.PLII AJALUGU

1.1 Plii avastamine

Maal on haruldane leida puhast pliid . Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest . Plii hoiuseid on leitud Väike-Aasiast (2000ekr). Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle . Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada metallitükke. Juba neli tuhat aastat tagasi oli plii tuntud Indias ja Hiinas, Egiptuses, ja Mesopotaamias 5-6 tuhat aasta tagasi. Möödunud sajandi keskel avastasid arheoloogid väljakaevamistel Türgis neoliitilise kultuurist pärinevate leidude hulgast plii helme , mille vanus on umbes 85 sajandit.

1.2 Klassikaline aeg

Roomas kasutati pliid enamuselt kõrvalsaadusena ulatusliku hõbeda sulatamisel. Tol ajal kaevandati pliid Kesk-Euroopas, Suurbritannias, Balkanil , Kreekas ja Hispaanias. Rooma impeeriumis kasutati pliid metalltorude ja kausside valmistamisel. Viimasel puhul pandi kaussi magus-ja säilitusaineid, mida hiljem lisati veini ja toidu sisse.

1.3 Keskaeg

Lääne-Euroopas kasutati pliid torustiku ja katuse valmistamisel. 13. sajandist alates kasutati pliid vitraaž klaaside tegemisel. Pliid kasutati ka ohtralt veini võltsimisel, mis tõi kaasa massi mürgitamise 18. sajandi lõpus. Plii oli vajalik materjal prindi pressi valmistamisel, mis tõi kaasa 1440 . aastatel prindi operaatorite mürgitamise. Samal ajal leiutati ka tulirelvad ning pliist hakati tegema kuule. 20. sajandi lõpul hakati tootma pliiakut. (wikipedia.ee)

2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD

2.1 Peamised maagid

Tähtsaimad mineraalid on galeniit (pliiläik) PbS ja anglesiit PbSO4. Pliid leidub alati uraani-ja tooriummineraalides (moodustab nende radioaktiivse lagunemise). Galeniit on raske sulfiidne mineraal , mis on peamine pliimaak. Ta on hõbehalli värvi, kuubiline ja läikiv. ( Kaevats , Varrak , 1994)

2.2 Peamised leiukohad

Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii.
Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane ( slow -s) ja kiire ( rapid -r). Mõlemad protsessid toimuvad tähtede sees või nende ümber. Aeglases (s) protsessis toimub plii loomine aastate või sajandite vältel. Pika aja jooksul muutuvad vähem stabiilsed tuumad beetakiirguse all stabiilseteks tuumadeks. Beetakiirguse abil moodustub plii isotoop massiga 204, 205, jne. Kiires (r) protsessis toimub plii loomine enne tuuma langundamist. Selliseid tekkeid saab juhtuda Supernovas või kahe neutron tähe ühendumisel. Kiire protsess ei võimalda nii palju plii tegemist, kui aeglane protsess, sest kiire protsess lõpeb, kui tuumas on 126 neutroni ja rohkem juurde ei mahu.
Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii maake võib leiduda hüdrotermilistes veenides ja vulkaanides. Maa elu jooksul on jäänud algusest saadik plii mineraale maakoorde, mida on tänapäeval võimalik lihtsalt kätte saada. (wikipedia.ee)



3. TOOTMISE PÕHIPROTSESS

Pürometallurgia on vanim ja kõige levinum metallurgiaharu, mille käigus sulatatakse metall
maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel.
pürometallurgiaks.
Kuna plii metallimaak on sulfiid , siis plii kättesaamiseks särratatakse ehk põletatakse see esmalt oksiidiks ja siis redutseeritakse söega metalliks. Pürometallurgiaga saadakse plii metallmaak kätte särratamisega ehk põletamisega, sest plii metallimaak on sulfiid, mis tuleb esmalt särratada oksiidiks ja siis redutseerida söega metalliks. (web.zone.ee)
Plii saamise reaktsioonid on:
  • 2 PbS + 3 O2 → 2 PbO + 2 SO2↑
  • 2 PbO + C → Pb + CO2↑

    4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA KASUTAMINE

    4.1 Peamised tootjariigid


    Koht
    Riik
    Tootmine (2015. seisuga)
    1
    Hiina
    2,300t
    2
    Austraalia
    633t
    3
    USA
    385t
    4
    Peruu
    300t
    5
    Mehhiko
    240t

    4.2 Peamised kasutusalad

    Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal (raua, alumiiniumi, vase ja tsingi järel).
    Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit ( jootetina ) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Plii suure tiheduse tõttu kasutatakse teda sageli ka erinevate kiirgusallikate (radioaktiivne isotoop, röntgenitoru, lineaarkiirendi ) varjestusel. Näiteks fluoroskoopias kasutatakse pliid sisaldavaid põllesid. Ruumide varjestamisel kasutatakse pliid eelkõige juhtudel, kus muude materjalide kasutamine nõuaks liiga palju ruumi.
    Pliid kasutatakse ka skuba sukeldujate vööde raskuste tegemisel ja suurte ehitiste stabiliseerimiseks (kuulsaim ehitis, mida plii metalliga on stabiliseeritud on Pisa torn).
    Plii ühendeid kasutatakse plastiku, küünla, värviainete ja klaasi valmistamisel. (wikipedia.ee)
    KOKKUVÕTE
    Plii on keemiline elemnt, mis asub IV rühmas. Tema järjenumber on 82 ja aatommass 207,2g. Plii on sinakashalli värvusega pehme raskmetall, ta on plastne ja hästi töödeldav, kuid halb soojus -ja elektrijuht.
    Plii on üks esimesi metalle, mida inimene on tundma õppinud. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000ekr, mille tõttu on ka Hiina kõige suurem plii tootja 2015. seisuga.
    Pliid hakati enamasti kasutama keskajal, sest tol ajal hakkas elu arenema ning tekkisid leiutised, mis nõudsid metalli. Vanal ajal veel ei teatud, et plii on ohtlikult mürgina, alles 20. sajandi algul saadi aru, et plii on mürgine, seega keelati plii kasutamine ära bensiini seguna ja printerite tootmisel.
    Tähtsaim plii maak on galeniit.
    Plii valmistamisel kasutatakse pürometallurgiat, kus plii särratatakse ja siis redutseeritakse.
    Pliid kasutatakse mitme erineva asja tootmisel: pliiakude, kuulide, tiraažide, metall torude valmistamisel, kiirgusallikate varjestusel ja ka emalltööstuses. Plii ühendeid kasutatakse plastiku, küünla, värviainete ja klaasi valmistamisel.



    KASUTATUD KIRJANDUS

    Galena. [ https://en.wikipedia.org/wiki/Galena ]. 15.02. 2017
    Galeniit. [ https://et.wikipedia.org/wiki/Galeniit ]. 15.02.2017
    Kaevats, Ü. & Varrak, T. (1994). EE-Eesti Entsüklopeedia 7. Tallinn. Eesti Enstüklopeedia.
    Lead. [ https://en.wikipedia.org/wiki/Lead#Inorganic_compounds ]. 15.02.2017
    Maakmineraal. [ https://et.wikipedia.org/wiki/Maakmineraal ]. 15.02.2017
    Metallide tootmine. [ http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_2.html ]. 15.02.2017
    Metallurgia . [ https://et.wikipedia.org/wiki/Metallurgia ]. 15.02.2017
    Plii. [ https://et.wikipedia.org/wiki/Pl ii]. 15.02.2017
    Plii (Pb) ja selle toime keskkonnale.
    [ http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/plii_kerdakeevend.ht m]. 15.02.2017
    Raua ja tema sulamite tootmine. [ http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13-1.ht m]. 15.02.2017
  • Vasakule Paremale
    Referaat Plii #1 Referaat Plii #2 Referaat Plii #3 Referaat Plii #4 Referaat Plii #5 Referaat Plii #6 Referaat Plii #7 Referaat Plii #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor thxafrin Õppematerjali autor
    Referaat Plii kohta. Plii on üks esimesi metalle, mida inimene on tundma õppinud. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000ekr, mille tõttu on ka Hiina kõige suurem plii tootja 2015. seisuga.
    Pliid hakati enamasti kasutama keskajal, sest tol ajal hakkas elu arenema ning tekkisid leiutised, mis nõudsid metalli. Vanal ajal veel ei teatud, et plii on ohtlikult mürgina, alles 20. sajandi algul..

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
    304
    doc

    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

    1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

    Keemia
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    ................................. 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid .................................................

    Kategoriseerimata



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun