Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma (2)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Roomast saab suurriik .
Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks
riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks
vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago . Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis
on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses
puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi
loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid
kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal . Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus.
Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr.
Võitlus kartaagoga kestis alles, kui rooma riik hakkas oma võimu
laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike suurriikidest langes
esimesena tema löögi alla makedoonia . Aastal 149 ekr saavutasid
rooma makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid
Rooma #1 Rooma #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kutsikaz Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Rooma vabariik

Rooma vabariik(510 ­ 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.

Ajalugu
thumbnail
4
rtf

Rooma

Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Ajaloo mõisted

S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Nimetu

JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijumalanna Mars- sõjajumal Saturnus- põllutöö ja viljakasvu kaitsja Vesta - kodukoldejumalanna 22 ROOMA RIIGI ALGUS Merd sõideti vähem. Maismaad mööda peeti ühendust. Esimesel aastatuhandel elas seal mitu erinevat rahvust : Itaalikud - indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid veel latiinideks. Harisid põldu, kasvatasid karja. Etruskid - arvatavasti Väike-Aasiast. Võtsid üle kreeka tähestiku. Olid meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Ülikud maeti hauakambritesse. Uskusid jumalaid ja vaime. Uskusid surmajärgsesse ellu

Kategoriseerimata
thumbnail
2
doc

Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus?

Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Vana-Rooma

Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai

Ajalugu
thumbnail
2
odt

Rooma

Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga.

Ajalugu




Kommentaarid (2)

lorenzo profiilipilt
lorenzo: hästi



19:39 15-10-2008
defqon1 profiilipilt
defqon1: norm.
17:52 16-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun