Religioonipsühholoogia Pöördumine ja apostaasia Konversioon Pöördumise sisu on ühene-inimese pöördumine Jumala poole Transformatsioon,või teisenemine-mistahes,isiksusliku maailmapildi muutumine Coe käsitlus (1916)- pöördumine, see on muudatus inimese selfis ehk identiteedis Materjal netis Apostel Paulus!-tabelist eksimiks Richardson: Meetodiks oli meta-analüüs(selle põhjal, teiste töö põhjal) Pöördumise vana paradigma ja uus paradigma 8 erinevat tunnust Vana paradigma: 1.ootamatu 2.emotsionaalne 3.isik passiivne 4.usk-käitumine 5.selfi muutus 6.ühekorde 7.teismeliseeas 8.Pauluse tüüpi(tugev, müstiline) Uus paradigma: 1.järk-järguline 2.ratsionaalne 3.isik aktiivne 4.humaniseerumine 5.käitumine ->usk 6.korduv 7.täiskasvanueas 8.prototüüp puudub Apostaasia-äralangemine, religiooni võõraks saamine(dekorversiooni üks alaliike) Dekorversioon-(äralangemine)...
või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Tänu sotsiaaltöö
Meeldis koostöö personaliga ja see, et sai palju asju ise teha algusest lõppuni. Koostöö juhendaja oli väga hea, sest iga ksimus, mis ma talle esitasin, sai vastuse. Kui tekkis probleeme, siis ta tuli ja seletas mulle lahti, kuidas midagi teha. Enamusel juhtudel andis ta pärast igat lõpetatud tööd mulle uue töö. Juhendaja mulle väga meeldis, sest ta oli abivalmis ning hea õpetaja. Juhendajale valmistas muret ainult mu töökiirus, mida ma kavatsen järgmiste praktikatega arendada, sest kokatöö nõuab kiirust. Nagu Amita ütles mulle, et ma sain hakkama antut töödega. Vajan innustust ja motivatsiooni. Üldiselt tulin ma kokatöö ülesannetega kenasti toime. Puudu jääb tööle jõudmisel kohusetundest, seega tuleks mul pingutada enesedistipliini osas. Kuna praktika eesmärgiks oli anda praktikandile teadmised põilistest eeltöötlusvõtetest ja kuumtöötlusvõtetest, siis võin öelda, et praktika täitis oma eesmärgi
2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Ühes pisikeses lõigus on väga ilusti öeldud, et nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika
Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viimiseks, nn gamitakso:D). Aastaringseid pidustus on palju, aga jaapnlased ei pea seda religiooniks. On seotud kohavaimudega. Šinsa – pühamu, gamiusuga seotud asutus. (templid on budismis!!) Rituaalid on pragmaatilised (elukohajärgsed ja endaga seotud). Jaapani usundid pole seotud niivõrd ideedega vaid konkreetsete vajadustega ja praktikatega (see on lihtsustatud variant). 712 a. Jaapani vanim tekst. Kojik. 720 a. Manyoshu. Jaapani kultuur on läbi elanud kaks suurt katkestust (muutust): I kokkupuude Hiina kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 4-6 saj. Hiina usundite ülevõtmine, integreerimine. Budism muutub enesekultuuri osaks, töötab ka laiemas plaanis jaapani rahva seas. II 1868. meesi restauratsioon – keisrivõimu taastamine lääne eeskujul. Hakatakse rääkima jaapani religioonist (lähedal kristlusele)
teha ametnikkonnaga? Võimalusi oli laias laastus kaks, kas jätkata olemasolevate ametnikega või nimetada ametisse uued isikud. On ilmne, et äsja taasiseseisvunud riigis ei olnud kuskilt võtta uut valmis ametnikearmeed, kes omaksid asjakohast väljaõpet ning töökogemust. Olukorrale tuli leida toonastes oludes parim lahendus. Hilisemal on loomulikult kritiseeritud langetatud otsuste puudusi, kuid meeles tuleb siiski pidada, et kõike tehti esmakordselt ning välisriikide praktikatega põhjalik tutvumise välistas ajanappus. Käesolev referaat keskendubki alates taasiseseisvumisest aset leidnud muutustele ning arengutele Eesti avalikus teenistuses. 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS Iga riigi avalik teenistus on mõneski mõttes unikaalne, olles tugevasti mõjutatud riigi ajaloost ning traditsioonidest. Eesti avalikku teenistust võib pidada üpriski nooreks, kuna suure osa ajaloost on Eestis valitsenud võõrvõimud
sisaldub see kõikides teemades juba algusest peale, näiteks võidakse järgida antroposoofilisi põhimõtteid arhitektuuris. Spirituaalsust peetakse oluliseks, sest arvatakse, et ainult sellise lähenemisega on võimalik tajuda, kuidas kõik (looduse) elemendid on omavahel seotud, hästi väljendab seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega "mis on sees, on ka väljas", kuna vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema ühiskonna väikesed harmoonilised üksused. Spirituaalsus tähendab: * mõistmist, et vaimsus väljendub erinevates kultuurides ja paikades erinevalt * rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste * rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus * soodsate võimaluste loomist enesearenguks.
Liites kommunikatsiooni ja võimu teistpidi kokku, on mõistetav, et planeeritud, hästi organiseeritud, ette kavatsetud ja taustauuringutega teadlikuks muudetud kommunikatsioon võib teist pidi ka võimu nõrgestada, kõigutada või lausa kukutada. See on delikaatne suhe nii kommunikatsiooni kui võimu suhe. See on kommunikatsiooni ja võimu endavaheline delikaatne suhe. Kumbki ei ole ju tegelikult võimukam, ei kommunikatsioon oma sadade lähenemiste ja uskumuste või praktikatega, ega ka võim, demokraatlik või autoritaarne. «Kodanike osalemine avaliku võimu otsuste tegemises on vajalik selleks, et sünniksid paremad otsused,» ütleb Eesti vabariigi riigikantselei valitsuskommunikatsiooni käsiraamat ausalt ja otsekoheselt välja. «Kaasamine aitab riigil hoiduda vigadest ja vältida arusaamatusi, hinnata paremini otsuste võimalikke mõjusid ning saavutada nende tõhus rakendumine.» (Eesti Vabariigi Valitsus 2012)
· struktuur peab võimaldama firmasiseste klientide ja tarnijate vajaduste täielikku rahuldamist ning julgustama töötajaid isiklikule arengule; · keskkonna jälgimine nii nende töötajate poolt, kes klientide, konkurentide ja teiste oluliste rühmadega väljaspool organisatsiooni kõige rohkem kokku puutuvad, kui ka kõigi teiste poolt; · firmasisene treening seondub ühiste koolitusprogrammidega, töökohtade vahetamise ja parimate praktikatega tutvumise võimalusega ning investeeringutega teadus- ja arendustöösse; · õppimist soodustav kliima peab soodustama kogemustest ja eksperimenteerimisest õppimist. Seega peaks eksimine olema lubatud. Kõrgema taseme juhid saavad olla eeskujuks, jagades alluvatega oma ideid ja hoiakuid ning lubades alluvatel arvustada nii neid ideid kui ka juhi väärtustel ja hoiakutel põhinevat käitumist; · enesearendamise võimalused kõigile.
struktuur peab võimaldama firmasiseste klientide ja tarnijate vajaduste täielikku rahuldamist ning julgustama töötajaid isiklikule arengule; keskkonna jälgimine nii nende töötajate poolt, kes klientide, konkurentide ja teiste oluliste rühmadega väljaspool organisatsiooni kõige rohkem kokku puutuvad, kui ka kõigi teiste poolt; firmasisene treening seondub ühiste koolitusprogrammidega, töökohtade vahetamise ja parimate praktikatega tutvumise võimalusega ning investeeringutega teadus- ja arendustöösse; õppimist soodustav kliima peab soodustama kogemustest ja eksperimenteerimisest õppimist. Seega peaks eksimine olema lubatud. Kõrgema taseme juhid saavad olla eeskujuks, jagades alluvatega oma ideid ja hoiakuid ning lubades alluvatel arvustada nii neid ideid kui ka juhi väärtustel ja hoiakutel põhinevat käitumist; enesearendamise võimalused kõigile. (Alas, 2002)
kujundamiseks ja müügikohareklaam müügikäibe tõstmiseka sama kampaania käigus). (6: lk75, 76). Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused Schultz ja teised rõhutavad, et integreeritud turunduskommunikatsiooni plaanide koostamine nõuab ülevaatlikku lähenemist ning ,,kogu pildi" nägemist. On möödapääsmatu, et ettevõte koostaks integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia, mis arvestaks ettevõtte tegevuse, protsessidega ning praktikatega. Integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia peab olema reaalne ja elluviidav, mitte unistus sellest, kuidas ettevõtte võiks ideaalis tegutseda (Belch 1997: 11). Integreeritud turunduskommunikatsiooni (ITK) võib iseloomustada viie eesmärgiga: 1. ITK eesmärgiks on kasutada ettevõtte kommunikatsiooniks määratud ressursse tulemuslikult, efektiivselt ja säästlikult; 2. ITK eesmärgiks on rakendada suhete loomiseks kliendikeskset mõtlemist; 3
Kui Eesti püstitas oma hiljutise majanduspoliitilise peaeesmärgi euroga liitumise, kasutades ära majanduslangusega kaasnevat inflatsiooni vähenemist , kahtlesid selle saavutatavuses paljud. Protsessi käigus sai Eestist maailmameister eelarvekärbete alal, majandus näitas üles suurt kohanemisvõimet ning Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011. 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE OECD-s korduvad tihti sõnad vastastikune toetus (peer support), üksteise mõjutamine (peer pressure) ja praktikatega tutvumine (peer review). Tegelikult on OECD-l väga vähe juriidiliselt siduvaid õigusakte. Organisatsioon teeb oma otsuseid ja praktikaid nimetatud pehmeid mõjutusvahendeid kasutades. See tee mõjub isegi paremini kui karmid käsud- keelud. Kõik OECD aktid võtab vastu nõukogu. Tavapäraselt koguneb nõukogu kord aastas kevadel ministrite istungile, muul ajal osalevad regulaarsetel istungitel riikide alalised esindajad OECD juures. Nõukogu koosolekutel võtab osa ka ELi esindaja
peale koraani ka veel sunnat, imaam juhib ainult palvust. 2. Šiiidid-usuvad, et kaliif saab olla ainult Muhamei suguvõsast (nt. Ali- Muhamedi väimees), usuvad, et koraani ja sunna kõrval on ka veel uus pärimus, imaam on jumala sõna vahendaja, usuline autoriteet. 3. Sufid-islami müstika, muusika ja tantsimine on tähtsal kohal, usutakse, et erinevate praktikatega on võimalik saavutada Jumalaga kontakt, ühtsus., dervišid (sufistlikud mungad). Mahdi-Jumala poolt saadetud vabastaja, kes toob lunastuse Džihaadi saab välja kuulutada iga moslem, teised liituvad sellega ainult vabatahtlikult Kristlus ehk ristiusk-kristlased Maailma suurim religioon Misjoniusund-väga tähtsalt koha usu kuulutamine ja levitamine, kuulutatakse evangeeliume (hea sõnum Jumala kohta).
oma tarbeks. Kultuurilisi kujutlusi ja tööriistu viib edasi suhtlemine ja see on ühenduslüliks ka kultuuri ning inimese mõtlemise vahel. Lapse kultuurilise arengu iga funktsioon esineb kahekordselt või kaheplaaniliselt. Esiteks sotsiaalne plaan ja seejärel psühholoogiline. Meie mõtetel ja ideedel, nagu ka viisil käsitada olukordi, on sotsiaalne ja interaktiivne päritolu. Oleme tihedalt seotud ümbritsevaga, ajalooga ning kujutluste maailma ja sotsiaalsete praktikatega. Me õpime probleemide lahendamist, meeldejätmist ja muid sarnaseid strateegiaid. Võgotski nimetas seda ,,kõrgemateks vaimseteks protsessideks". Nende vahendusel õpib inimene tundma ka kultuurispetsiifilisemat ja abstraktsemat argumentatsiooni ja kujutluste maailma. Keeleliste tööriistade abil inimese sees omandab vestlus iseloomu mõtlemise kaudu. Mõtlemine on vaikiv, sisemine protsess, mida kõrvaltvaataja ei saa jälgida. Mõtlemine võib olla sisemine, kui ka kollektiivne protsess
See kinnitab veendumust, et inimene võib korraga olla nii hea kui halb, nii nõrk kui tugev, nii sõltuv kui iseseisev. Kui inimene on juba teadlik nendest konfliktsetest polaarsustest, saab ta lahti öelda perfektsionistlikest teesklemisstandartitest ja käituda edasi pigem vastavalt enese-aktualiseerimise valikutele ja kokkulepetele ja vältida enese-hävituslikku poolt. Nende põhimõtete kohandamist metodoloogiaga ja kunstiteraapia praktikatega kirjeldati esmakordselt 1975.aastal Josef Garai poolt. Neli aastat hiljem ilmus temalt järgmine artikkel nimega "Uued Silmapiirid Humanistlikust Käsitlusest Ekspressiivsetele Teraapiatele ja Loomingulisuse Arendamine" (New Horizons of the Humanistic Approac to Expressive Therapies and Creativiy Development") (Garai, 1979). Buhleri poolt soovitatud holistliku inimesekäsitluse rõhutamine formuleeriti uuesti järgmiselt: (1) Holistlik integratsioon tähendab harmoonilist
Teraapiasse tulemiseks on tihti olemas mingi sisemine impulss, mis ütleb, et oleks vaja pöörduda enda avastamiseks või oma olemusele uute suundade leidmiseks spetsialisti poole. 3 Võib olla ka mingi konkreetne probleem, mis on pikemat aega häirinud ja millele ei leidu vastust. Vahel tundub, et ärevus, masendus, üksindus või mõni muu häiriv seisund segab normaalset elurütmi. Vaimsete praktikatega tegelevad inimesed võivad end vahel leida kohast, kus teine perspektiiv võib kasuks tulla või hoopistükkis ilmneb sageli mingi informatsioon, mille lahti kodeerimisega tulevad esile raskused. Järgnevalt toon välja mõned enamlevinud teraapiad, nende alaliigid ja muu sellega seoses. 1 TERAAPIAD Teraapia oma termini poolest eeldab juba, et tegevus on suunatud millegi ravimiseks ja seega on vajalik panna enne mingisugune diagnoos (Talvik, 2015). Teraapia eesmärgiks on inimeste
Vanemate kasvatusstiil mõjutab laste religioossuse kujunemist. Põhilist tähelepanu on pööratud autoriteedipõhise ja autoritaarse kasvatusstiili mõjule. Vanemate usuliste väärtuste sarnasus avaldab mõju laste heaolutundele. Suured erinevused vanemate usulistes väärtustes vähendavad laste rahulolu. Perekonna usulised kombed aitavad laste jaoks mõtestada usulisi seisukohti ja neid usutavaks muuta. Teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse. kognitiivne areng, sotsialisatsioon ja isiksuse küpsemine. Isiksuse küpsemises seisukohast on teismeliseea üheks iseloomulikumaks jooneks identiteedikriisi läbimine ja enese leidmine. Suureneb eakaaslaste ja kooli osatähtsus. Ennekõike puudutab see maailmavaateliste seletuste erinevust kodus ja koolis. Religioon vanaduses on seotud ennekõike mõtestamise, tervise ja ka suremise teemaga. Võib väita, et täiskasvanuiga iseloomustavad kaks
sellest edaspidiseks õppida. Hindamise tulemusi tuleks kindlasti jagada kõigi programmi osaliste ja sidusrühmadega. SOTSIAALTURUNDUSE JA SOTSIAALSEOSEGA TURUNDUSE EETIKAST (T. Hiob) Eetikaga seotud küsimused on sotsiaalturunduses vältimatud. Kommertsturunduse puhul on selle olemus ning eesmärk tarbijatele üldjuhul arusaadav: toetatakse müüki eelkõige kasumi saamise eesmärgil ning eetikaprobleemid on reeglina seotud selle eesmärgi saavutamise praktikatega. Sotsiaalturunduses on ideaalis kasumiks üldine heaolu ning lähtutakse eelkõige altruistlikest kaalutlustest. Küsimused tekivad juba üldise heaolu mõiste pinnalt: mis on hea?, kellele on see hea?, kes seda otsustab? Lisaks - kas ülla idee saavutamiseks võib rakendada tehnikaid, mis üksikult võttes oleksid eetiliselt konfliktsed? Kas kogu ühiskonna huve silmas pidades on eetiline jätta kõrvale mõned inimgrupid ? Kas sihiks
Vaimne areng. Sõltumatus. Ülim autoriteet on inimene ise. See, millised praktikad ja mille jaoks valitakse, on inimese enda otsustada. Kontrolli kese asub inimeses endas (kuigi võib ka juhtuda, et viimne autoriteet antakse kellelegi teisele, näiteks sensitiivile). Individuaalse religioossuse tüübid: 1. kristliku keele dominandiga sünkretism. Üldine põhi on kristlik, aga see on erinevate mittekristlike praktikatega (tavaliselt uue vaimsusega) rikastatud. Kristlikke põhiõpetusi tõlgendatakse omal kombel. 2. Domineeriva religioosse keeleta sünkretism (valdav on usk iseendasse ja hakkama- saamisesse, aga ka õigluse jõusse, saatusesse, ettemääratusse keegi korraldab juhuseid; oluline väärtus on armastus). Meenutab kristlust, aga ei kasuta spetsiifiliselt kristlikke ideid ega mõisteid. Sageli vastandatakse end kristlusele ja kirikule. 3
religiooni nõrgenedes? Elementary Forms of Religious Life - tegeleb solidaarsuse tähendusega, vaadeldes seda kui jõudu, mis hoiab ühiskonda koos Solidaarsus saab tekkida kollektiivsest representatsioonist ehk sotsiaalse elu sümboolsetest piltidest või mudelitest, mida grupid jagavad Rituaal loob kollektiivse teaduse, pühaduse, ühtsuse tunde, mis hiljem tuuakse kaasa igapäevaellu Religioon on pühade praktikatega ja uskumustega ühendatud süsteem, mis ühendab oma järgijad ühtsesse moraalsesse kogukonda Religioon on solidaarsuse vallandaja On huvitatud religiooni funktsioonidest: distsiplineeriv, siduv, jõudu andev, eufooriline Antropoloogia 20. saj alguse Inglismaal 20 saj alguseks oli üldine antropoloogia uurimisteema paika pandud primitiivne, metsik, varajane inimene ja tema kultuur, eksootilised kultuurid.
Suhe riigiga Inglise Kiriku pea riigiga suhtes riigiga. 85. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on. · nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; · nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele · nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja
94. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on? Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: - nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; - nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele - nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla
4. Iga päev jooge üks toores munakollane. Tehke seda enne või pärast sööki, kuid mitte söögi kestel. 5. Viige miinimumini ühe söögikorra ajal tarbitavate toitude hulk. Selles peatükis püüame lahti harutada polkovnik Bredfordi soovitused, mis puudutavad toitumist. Loomulik hügieen ja nooruse allikas. Kuigi polkovnik Bredfordi dieedisüsteemi põhiline sisu sarnaneb tiibeti dieedialaste praktikatega, möönab Peter Kelder, et selle juured asuvad XX sajandi 30.-ndate aastate populaarses (nagu ka praegu) tervise koolis ,,Loomulik hügieen." Tõepoolest, kaasaegsest loomuliku hügieeni vaatepunktist lähtuvalt on polkovnik Bredfordi pihtimused toitumise printsiipidest absoluutselt korrektsed. Tõsi, selle kooli esindaja soovitaks täielikult loobuda kohvist, ning salmonelloosi nakatumise ohu tõttu mitte kasutada toiduks tooreid mune.
78. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on. Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad
inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte mingisugused rikkused, tervis, kuulsus ega võim ei suuda kompenseerida meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 2.Mis iseloomustab moraalset toimimist?
78. Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on. Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla
· Bhakti marga/jooga pühendumine · Dznjaana (Jnana) marga/jooga mõistus Hindu filosoofia darsana vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta suure õpetaja Sankara põhiidee oli see, et inimese ja maailmahing on üks ja sama. Jooga raadzajooga, hathajooga, krijajooga, mantrajooga jne jõudmine tõelise minani. Tõeliselt on inimene osa maailmahingest. Jooga puhul on tegemist psühhofüüsiliste praktikatega, aastatuhandete pikkuste traditsioonidega, mis inimest avardavad. Joogaga võivad kaasneda ka tagasilöögid, kuna ei ole pädevaid õpetajaid. Inimeses on energiakeskused, tsakrad, mida on 7. Need on kohad, kus vaim ja keha kokku puutuvad. Praktikad aitavad eemaldada inimkehas blokke. 21 Inimesel on kolm suundumust: valgus-voorus-headus, kirglikus-tormakus, pimedus-raskus- laiskus
keskendub Bourdieu sotsiaalsele praktikale. Just sotsiaalsed praktikad peegeldavad ja taastoodavad nii objektiivseid sotsiaalseid suhteid kui ka subjektiivseid tõlgendusi sotsiaalsest reaalsusest. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 10 Neid sotsiaalseid praktikaid mõtestades saab Bourdieu jaoks keskseks habitus'e idee. Habitus kui ,,praktikate genereerimise ja struktureerimise printsiibid" Habitus on siis see lüli, mis ühendab stuktuuri individuaalsete praktikatega. Samas ei leia me B. teostest habituse ühest defintisiooni. Võib öelda, et habituse olulisemate määratlustena toob Bourdieu välja järgmised aspektid: · Teatud tegutsemis v käitumisviisid (,,elustiil") · Motivatsioonid, eelistused, maitsed, emotsioonid · Kehastunud tegevus · Mingite sotsiaalsete tegutsejate maaimavaade · Teatud oskused ja praktiline sotsiaalne kompetents · Elumuutustega seotud püüdlused ja ootused
asemel kaldub teooria kirjeldama teadvustatud (sageli etiketiõpikutes fikseeritud) viisakusnorme. Kultuur: mitte lõpp-produkt, vaid protsess, pidevaid vaidlusi tekitav väli Foucault: kultuurivorme ei saa võtta kui sabloone või väliskujusid, mis meelelistele andmetele teatavad vormi annavad (vrd Kant), vaid nad kujutavad enesest formatsioonireegleid ühendavad eneses eri tasandite kollektiivsed ideed vastavate ühiskondlike praktikatega. Seejuures ei ole praktika ideedele allutatud, vaid ideed on praktika (sh teoreetilise) toimemehhanismid. Diskursused: praktikad, mis moodustavad süstemaatiliselt objekte, millest nad räägivad. Nt. hullumeelsus (keda ühiskonnas hullumeelseks peetakse, kuidas hullumeelsusesse suhtutakse, kuidas hullumeelsust kirjeldatakse, kuidas nendega, keda hullumeelseks peetakse, käitutakse kuidas see käitumine muudab nende käitumist, keda hullumeelseks peetakse,
kokku sofistidega), EPIKUURSLASED (Epikuros, õnne otsingud ja kehalistest kannatustest vabanemine, näiteks teeb meid sõprussuhte armastus õnnelikumaks kui romantiline armastus, rahast ja kasumist tähtsam on töö karjääri juures see, kas me näeme, et see toob endaga kaasa positiivse kvantitatiivse muutuse maailma hüvanguks ja luksusele enam toob õnnelikkust meile rahu. Epicuros lõi oma sõpradega KOMMUUNI, kus elati koos, töötati üksteise kogukonna heaks ja tegeleti vaimsete praktikatega. Tegelemine eetika, füüsika ja kanoonikaga. Aatomiõpetus) ja STOIKUD ( Zenon Küproselt, segu loodusfilosoofiast ja küünikute õpetusest, tegelesid loogika, eetika ja füüsikaga, uskusid et kõik maailmas on põhjus tagajärje seos, ja et kuigi me ei saa asjade kulgu alati muuta, siis saame me valitseda oma suhtumist sellesse, stoikud ei püüa maailma muuta, vaid sellega hakkama saada läbi voorusliku käitumise, enese käitumise
usulistesse gruppidesse ja – üritustele. Omaette küsimuseks on laste religioossuse eripära. Võib olla kiusatuslik alahinnata laste religioossust ja pidada seda kuidagi teistsuguseks või vähem täisväärtuslikuks. Uuringust on selgunud, et lapsed tõstatavad usulisi vestlusteemasid sama sageli kui täiskasvanud. (Lapsed kogevad Jumala lähedut ennekõike tavasituatsioonides, teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse.) Jumalapilt on oluline, kuna see on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Näiteks oleneb sellest usuline atributsioon (tähendab enda ja teiste käitumise seletamist. Laiemalt tähendab atributsioon sündmuste ja tegude põhjuste lahtiseletamist) - see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. (Karistav jumalakujund kipub näiteks kannatusi mõistma kui Jumala karistust.
ega lühikest seelikut. Templisse minnes peab kõigepealt võtma kingad jalast ning jätma ukse taha. Templis pole istmeid nagu kristlikus kirikus. Kui siin istutakse, siis lihtsalt põrandale. Jalad peaksid aga olema tõmmatud enda istumise alla. Tai kultuuris on oluline, et pea oleks madalamal, kui Buddha kuju või ükski kohal olev munk. EETIKA Inimene tegutseb ja sellel võivad olla tema enda ja teiste jaoks head või halvad tagajärjed. Budistlik eetika tegeleb põhimõtete ja praktikatega, mis aitavad käituda viisil, mis pigem aitab kui kahjustab inimest. Buddha ütles, et tahtlus loeb: kui inimene tapab kellegi tahtmatult, siis pole ta moraalselt vastutav tapmise eest, kuid on süüdi hoolimatuses. Budistlik eetikakoodeks on tuntud viie põhimõttega. Need pole reeglid või käsud, vaid harjutamise põhimõtted, mida järgitakse vabalt ja rakendatakse mõistlikult ja tundlikult. Budismis tunnistatakse, et elu on keeruline ja sisaldab palju raskusi, ning seetõttu ei ole
Näiteks võime öelda, et kõik inimesed, kes on lugenud teatavat raamatut üle maailma, kõik nad moodustavad ühe kindla tekstduaalse kogukonna. Kuigi iga tekst, mis olemas on, võib moodustada tekstduaalse kogukonna, on neid väga palju, kuid ikkagi tekivad teatud grupid, mis kattuvad oma liikmete osas. Nt inimesed kes on lugenud Aristotelest kuid samas ka Harry Potterit. Samas suur osa liikmeid, kes kuuluvad veel mujale tekstduaalsete kogukondadesse. Sama ka kultuuriliste praktikatega. Teatud ühist tegevust harrastaval inimesel võib olla veel mingi ühine praktika. Võrdlemisi suur kogukond, kes suures osas praktikaid jagab. Kui tekstduaalne ja praktiline kogukond langevad kokku, siis võib seda pidada kultuuriliseks kogukonnaks sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. Kogukonna ühisosa on miski millele võime koondnime anda ja kokku kuuluma määratleda. Nt. inimesed kes sõidavad bussiga ühel ajal päevas, võib uurida näiteks nende reaktsioone
õppida. Hindamise tulemusi tuleks kindlasti jagada kõigi programmi osaliste ja sidusrühmadega. SOTSIAALTURUNDUSE JA SOTSIAALSEOSEGA TURUNDUSE EETIKAST (T. Hiob) Eetikaga seotud küsimused on sotsiaalturunduses vältimatud. Kommertsturunduse puhul on selle olemus ning eesmärk tarbijatele üldjuhul arusaadav: toetatakse müüki eelkõige kasumi saamise eesmärgil ning eetikaprobleemid on reeglina seotud selle eesmärgi saavutamise praktikatega. Sotsiaalturunduses on ideaalis kasumiks üldine heaolu ning lähtutakse eelkõige altruistlikest kaalutlustest. Küsimused tekivad juba üldise heaolu mõiste pinnalt: mis on hea?, kellele on see hea?, kes seda otsustab? Lisaks - kas ülla idee saavutamiseks võib rakendada tehnikaid, mis üksikult võttes oleksid eetiliselt konfliktsed? Kas kogu ühiskonna huve silmas pidades on eetiline jätta kõrvale mõned inimgrupid ? Kas sihiks võetud eesmärgid on kooskõlas kehtvate
liikumiseks, mille eesmärgiks on elada koos inimgrupina, toetudes õiglasele maailmavaatele, konsensuslikule juhtimisele, loodussõbralikkusele ja sotsiaalsele mitmekesisusele. Globaliseeruva majanduse vastukaaluks tekkinud liikumist saab nimetada postmodernseteks kogukondadeks, sest nad ühendavad endas traditsiooniliste kogukondade ja põlisrahvaste tarkuse, vaimsuse, ökoinnovaatiliste tehnoloogiate ja sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes. Ökokülad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma jalajälge vähendavad nad läbi vabatahtliku lihtsuse ja ökoloogilise disaini põhimõtete rakendamise. (GEN Europe 2010). GEN International’i endine president Jonathan Dawson toob välja, et ökokülad on ilmselt üheks parimaks ravimiks tänapäeva modernse ühiskonna üksilduse ja teineteisest võõrandumise ravimiseks
Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus. (Vt Tabel 1.) Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele: nn Maailma eemaletõukavad grupid peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega; nn Maailmaga kohanduvad grupid peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele nn Maailma jaatavad grupid kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste
jooksul. Kuid selles liikumises on siiski võimalik eristada kolme erinevat etappi: 1970. Aastate feministlik kunst ja kriitika rõhutasid naiseksolemise spetsiifilisi tingimusi ja kogemusi. 1980.aastatel püüti luua oma teooriat (poststrukturalism, psühhoanalüüs jt.) 1990.aastate algul aga seisti taas veelahkmel, sest 1970.aastate praktilised strateegiad naiste kunsti tõlgendamisel olid küll asendatud teoreetilisemate strateegiliste praktikatega, kuid kaotanud mõndagi ehedusest ja spetsiifilisusest naiskunstnikuga suhtlemisel. 1990.aastate ülesandeks saigi üheltpoolt säilitada 70.aastate audentset ja ehedat, teiselt poolt säilitati selle akadeemilise mudeli eeliseid ning selle kaudu saautatud komplekset tulemust. Feministlikus mõtlemises on toimunud pöördumine Lääne tsivilisatsiooni seisukohalt marginaalsemate valdkondade poole - valge haritud heteroseksuaalse keskklassi naise positsioonilt kolmanda
annaabi.ee 
