Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Postmodernistliku eetika mõju isiksuse arengule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, film, kraavi, postmodernistlik, postmodernse, postmodernism, televisioon, ekraan, postmodernne, modernistliku, kaasaja, postmodernistliku, filosoof, foucault, popkultuuri, eetika, optimism, eksistents, pessimism, kõigepealt, nietzsche, loova, väljendus, situatsioonides, objektiks, ekraanil, filmides, loos, aetud, skulptuur, graafika, arhitektuurFLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab)
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana
Sellise planeerimissüsteemi alusel tekkisid terved uued linnaosad, kus vaheldusid tööstushooned, elurajoonid ja kommunaalhooned. Ebapiisava linnaplaneerimise tagajärjel muutusid linnade struktuurid märksa kaootilisemaks ning kaotasid terviklikkuse. Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Juugendstiili alusepanijaks peetakse inglise kunstniku ja arhitekti William Morrist
Mis on tekst ja lugu? Lugu (faabula,story) – sündmuste kronoloogiline järjestus. Tekst (süžee, plot) – loo kunstikavatsuslik esitus mistahes märgisüsteemis (kiri,pilt,tants) ning sündmuste ajalisest järgnevusest tingimata kinni pidamine; loo narratiive struktuur. Mis on süzee ja faabula? Vt eelmist küsimust. Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Vorm ja sisu käivad käsikäes, nende eraldamine on kunstlik, sest lugu, mida romaan vahendab, pole eristatav viisist, kuidas seda vahendatakse. Loo korrastatus. Anakrooniad (analepsis ja prolepsis). Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade).
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle otsustab see, mis on tema sees. Luges sisemine ja vaimne kontroll. Ideed romantismist: Kunsti idee on originaalsus Kunsti pole vaja millekski praktiliseks - idee kunsti kasutamisest, et kunsti pole vaja. Kunst on olemas, kuid kunst on kasutu. Kunst elas argilisusest kõrgemal. Kultuuri ja kunsti nähtused pidid valitsema arglisuse üle. Rahvas on romantismis teatud kollektiivse puhtuse sümbol. Tsivilisatsioon (kultuur siis? vist mitte) hävitab selle puhtuse. Inimene on algselt puhas romantismiideede järgi (pärispatukontseptsiooni vastand). Kõik on hästi looja käes, halvasti inimese käes. Rahvas ise oma kultuuri üle otsustada ei tohi. Arnold eristab inimese "tavalist" ja
Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja
teksti. 1986. aastal, kui novell ilmus, tekitas ta just selle familiaarsuse poolest skandaali. Undusk ise vastas kriitikutele, et kunstis ei pea olema sama moraalikoodeks, mis tegelikkuses. Kui novellist ilmneb, et teised kirjanikud suhtuvad Tuglasesse kui võrdväärsesse, siis nõukogudeajal tehti temast monument, ta kanoniseeriti. Stiil, milles antud novell kirjutatud on, ennetas talle järgnenud nüüdiskirjanduse jooni (eelkõige võitlust traditsiooniga). 7. Mati Undi postmodernistlik proosa. Otsi oma konspekt üles, vb sul on see Tema hilis-, postmodernistlik proosa aastatest 19901996. ,,Öös on asju" (1990) romaan üksnes tinglikult. Unt lõhub siin kõiki traditsioonilise romaani tunnuseid. Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see energia problemaatika on käsitletud mitmetest erinevatest aspektidest teaduslikust, poliitilisest, paranormaalselt, arhetüüpselt jne. Unt konstrueerib tegelase, mina-jutustaja, kes
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–135 T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 KORDAMISKÜSIMUSED Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? Kirjanduskaanoni tundmine Süvateadmised kaanonisse kuuluvate autorite loomingust, biograafilisest ja kultuurilisest taustast erinevatel ajaperioodidel
kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 KORDAMISKÜSIMUSED Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? Kirjanduskaanoni tundmine Süvateadmised kaanonisse kuuluvate autorite loomingust, biograafilisest ja kultuurilisest taustast erinevatel ajaperioodidel
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu
toimuda ja on võimalik ka tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Sest ajaloolane ja luuletaja ei erine mitte selle poolest, kas nad kõnelevad värssides või värssideta, vaid selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis võib toimuda. Esteetikas käsitas Aristoteles kunsti jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. Hiljem on mõjukas olnud Aristotelese rõhutatud katarsis. Platon leiab, et igasugune kujutav kunst püüab tekitada mingisugust nähtavat või tunnetatavat tulemust ja esitada seda kui tõde. Kui mingid jäljendused on tehtud väga veenvalt, siis inimene hakkab uskuma, et need ongi tõelised ja sattub nende mõju alla. See tähendab, et ta ei kasuta enam mõistust ja on kunstiliste vahenditega manipuleeritav. Rõhutab kunsti kasvatuslikku funktsiooni. Jäljendav kunstiteos kui varju vari. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta
b) Globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused c) Kultuur loodus d) Mõiste -- üheseltmõistetavus ning ei eelda märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja adressaati. Mõiste mõiste pärast e) Sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul f) Mäng -- tugineb võrdsusel ja sümmeetrial rituaal -- väljendub ühe osapoole headuses g) Kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja sündmuse struktuuri Totaliseeriv mõtlemine -- ilmneb, et erinevad klassifikatsioonid kanduvad pärismaalastel üle teistesse klassifikatsioonidesse, nt. loomtaimlooduslik element on justkui ühe tervikliku klassifikatsiooni alaaspektid. Kirjeldades kõrgkultuuride erinevusi toob Levi-Strauss välja kaks kultuuri tüpoloogiat:
tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa
kihtidel oli oma kultuur, mis oli kahjulik teistele. Nüüd selgus, et linnastunud massil on oma kultuur, millest paljud aru ei saa ja mis tundus hirmutav ning kahtlane. Päriskunstilooming on induviduaalne looming, massidele mõeldud kunst aga pole, sel puudub tugev induviduaalne loomeakt --- Romantism, geeniusekultus. Romantismi mudel analüüsitakse selle kaudu, mida looja paneb kunsti sisse; massikultuuril aga analüüsitakse seda, mida sellega saab. Populaarkultuur on probleemide sümptom, millel puudub individuaalsus.
kujutlusvõimet piisavalt kasutanud). Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib täheldada ka teistes valdkondades, nt matemaatika, filosoofia, ajalooteadustes jne. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. Ajalooliselt on kirjandus olnud pigem esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. Sageli usutakse, et ilusana on tõesem. Emmanuel Kant: esteetilised objektid kui side materiaalse ja vaimse maailma vahel. Seega kunst kunsti pärast ehk nn. eesmärgitu eesmärk. Selle määratluse järgi ei ole kirjandusel praktilist eesmärki. Eesmärk on suunatud iseendale, see ei veena ega informeeri. See on eesmärkipärane üksnes selle süsteemi sees. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel,
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on peegli ja kaitse funktsioonis); Alzheimeri tõbi puudutab mälu (iseenda või mina tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid see on supermetafoor (iseenda muundamine, virtuaalse keha poole püüdlemine, mõtlemise väljalülitamine. Inimesed, kes on kehaga tavamaailmas ja mõistus on virtuaalmaailmas). 2. ,,Suure romaani" võimalikkusest. Näiteid
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne
tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle.
inimeste tõeliste vajaduste üle. adorno toob sellesama teema kultuurivalda. ka selles saab kasutada mõlemat väärtuskategooriat ja ka kultuuris domineerib vahetusväärtus. kunstiteos oli inimestevaheline suhe, kuidas üks inimene kõneleb teise inimesega. kui teos on viidud turule, see suhe kaob. me saame kõike vahetada ja kõike saab rahaliselt mõõta. a&h ütlevad, et kunstiteose väärtus on tema unikaalsuse, ja me ei saa kõike rahaliselt mõõta. inimestevahelised suhted, mida kunst endast kujutab, taandakse asjadevahelisteks suheteks (mida kujutab endast turuloogikasse sisenenud kunst) kunstis peaks olema midagi, mida ei saaks kergesti taandada turusuhete raamistikku (või midagi, mida ei saaks sinna üleüldse taandada) : see on seotud autentsuse mõistega. Stimmigkeit : viitab kunstiteose sisemisele sidususele. adorno järgi kunstiteose saatus on traagiline. kui kunstiteos tahab
Absurdikirjandusest leiab tõenäoliselt paremini seoseid. Üks autoreid on Morgenstern (?), kellele Üdi oma loomingus viitab. Jüri Üdi tõi eesti luulesse migni murrangu, mida ei saanud ette ennustada, mis ei pidanudki toimuda. See on teataval moel prognoosimatu muutus. (Prognoositav muutus on see, mille toob Laaban – kui Euroopas on kuskil sürrealistlik luule, siis see jõuab ka Eestisse. ) Üks paljudest kummalistest punktidest on see, et mingi modernistliku luule vabadusekogemus, postmodernistliku õhustiku tabamine ja teisalt range klassikalise luulevormi kokkupanemine, annab kombinatsiooni, mida tavaliselt pole. Luule, mis võitleb rangete reeglite vastu, kuid samas kasutab ise ka neid reegleid. Olulist rolli mängib iroonilisus, mis on Jüri Üdi luules koguaeg olemas. Sellel on ka selline paroodiline külg olemas, aga üldisem on ikkagi see, et ta parodeerib teatavad kõnelemisviisi (miks mitte ka iseennast). See totaalne
majandusüsteem => Sotsiaalne süsteem hõlmab endas kõiki sotsiaalseid struktuure. * Tihti teeme ise struktuurseid üldistusi: halb müüa või boss: palju tööd -> pigem ressursid Inimene või struktuur: erinevatel aegadel erinev rõhk. Peamine on siiski sotsioloogial olnud nende vahekorra nähtavaks tegemine. Struktuuride avastamine 3-st huvist lähtuvalt. · Weber - raudpuur; Marx - väärteadvus; Simmel - linn · Postmodernism - struktuuri ei ole (aga ilmselt ikka on...) Organismianaloogia 19. sajandi bioloogia moes. Organismianaloogia tervikut saab alati võrrelda organismiga. -Funktsioon (fungio lad.k. sooritama): nähtusel on ülesanne suurema terviku osana. *nagu organismi osadel on oma funktsioonid haakub ideega struktuurist -Durkheimi idee (La division du travail social 1893): orgaaniline ja mehaaniline solidaarsus. Esimene läbi materiaalse vahetuse ja seotuse, teine läbi jagatud kultuuri
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotograafia, turismi foto fotojurnalism, militaarfoto fashion fotograafa,teadusfoto B&W ffotograafia abstract Fotograafias kui kunstis on fotograaf kunstnik, kelle on oma individuaalne nägemine ja mõttemaailm.Väidetakse et fotograafia kui kunst tekkis 1951.a. John Mayalli illustreeriva näitusega the Lord's Prayer.Edukad katsed algasid aga fotograafia kui kunstina Victoria ajastul, kui tekkisid sellised fotograafid nagu Cameron, Rejlander, Dodgson,Steichen ja Steglitz . viimane tõi art photography muuseumide kogudesse. Esteetika uurib kauni/ilusa avaldumist tegelikuses ja seda on fotograafias väga palju, ning paljude erinevates stiilides. Rahvusvaheline näitus "Film und Foto" stuttgards 1929a
Modernism on pigem reaktsioon modernsele maailmapildile. Mitmete modernistlike kunstnike arvates mõistuskeskne maailm on küsitav. Universaalset tõde ei võimalik saavutada. Inimese isiklik maailmakogemus, mis võib väljenduda sürrealistlikul kujul, on see millest modernism jõudu ammutab. Modernism on siiski modernse maailmakorra tagajärjel. Moderne teooria on siiski aidanud kujuneda sellisel inimtüübil, kes üldse modernistliku maailmavaadet võimalikuks peab. Modernsus on ka alati esitanud poliitilisi programme ja teostab neid vahelduva eduga. Kuidas mõistusliku maailmakorda peaks teostama ja ellu viima. Modernse poliitilise tegevuse tagajärjel on leidnud aset ka palju positiivseid muutusi. Modernism on enamasti jälle apoliitiline või esitab radikaalseid vaateid. (kommunistid, anarhistid, äärmised vasakpoolsedmille programm, maailmanägemus tihti sürreaalne) Modernsus vs postmodernsus
annaabi.ee 
