Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016/2017. õppeaastal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõgevamaa, populaarsem, populaarsema, 2016, populaarsemad, names, nimesid, statistikaamet, eesnime, popular, populaarsed, eesnimed, nimedes, nael, hüpotees, maakonnas, nimedest, kätlin, 2017, populaarseimad, naela, selgunud, uurimistöös, populaarne, materjaliks, gymnasium, found, student, lapsevanem, uurimistööd, andmetega, vanusest, leidestähtsat rolli seda on vähem kui kusagil mujal meie planeedil. Aja jooksul on see kindlasti muutunud. Tihti tundub, et põlvkondade vaheldumise käigus muutub religioon eestlaste jaoks järjest vähem tähtsamaks. Religiooni rolli inimese elus näitab näiteks see, kui tähtis või mõjukas on ta jaoks pühakiri. Kuna kristlasi on teiste usundite tunnistajatega võrreldes rohkem, võib öelda, et Eestis on mõjukaim pühakiri piibel. Üks viis pühakirja au sees hoida on selle tegelaste nimesid panna oma lastele. Suurem osa tänapäeval levinud nimesid on tegelikult sageli vanemate teadmatagi piiblinimede tuletused ja kohandused. Viimasel ajal on muutnud trendiks, et vanemad tahavad oma lapsele panna sellist nime, mida ei ole kellelgi teisel mõeldakse välja täiesti uusi nimesid või luuakse uutmoodi tuletusi juba tuntud nimedest. Siiski võib täheldada, et suurest erilisuse tungist hoolimata pannakse ka praegu lastele originaalseid piiblinimesid. Sellest tuli ka idee
toimunud nimeuurijate nõupidamisel. Sellel osales ning on uurimuse tervikteksti retsenseerinud ja toimetajale märkused esitanud Marje Joalaid Eesti Keele Instituudist. Analüüs kajastab töö valmimise (15. jaanuar 2003) aegset seisu. 2 NIMEKORRALDUSEST ÜLDISELT Nimekorraldust käsitatakse tavaliselt keelekorralduse allosana, ent võrreldes üldise keelekorraldusega on tal mitmeid erijooni: a) nimekorralduses on tähtsam osa mitmesugustel juriidilistel aspektidel, kuivõrd paljusid nimesid (isiku-, koha- ja ärinimed) registreeritakse ametlikult ja seepärast on neile mingi staatuse andmiseks vajalik sätestada see õigusaktides (nimeseadustes); b) nimed ületavad hõlpsamini keelepiire ja nende korraldamises on oluline osa nimekirjutuse põhimõtetel (transkriptsioon ja muutmatu kirjutusviis, vt 6. peatükk), samuti on nimekorralduses suur tähtsus rahvusvahelisel koostööl. Nimekorraldus on põhimõtete ja praktiliste abinõude süsteem, mis peab riigi ja
ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevaidlus: kas sõnad on jumala antud või kokkuleppelised? Kokkuleppelisuse pooltargument: nimede olemasolu näitab, et sõnad on kokkuleppelised, sest ühenimelisi asju on olemasja nimesid saab vahetada.
Kreekasse ja see pole siiani lõppenud, põhiküsimused on samad. Küsimusi esitavad loogikud, filosoofid või lingvistid, neil on erinev vaade nimest kui sellisest. Päriselt ei mõtle üht ja sama asja, olgugi, et nimetame ühtmoodi. Vanas Kreekas onoma on sõnad ja nimed. Põhiline vaidlus sõnade ja nimede olemuse üle oli sellel teemal, et kas sõnad on looduse poolt määratud või kokkuleppelised. Need, kes leidsid, et sõnad on kokkuleppelised, väideti, et nimesid saab kokku leppida, on olemas samanimelisi inimesi, mis ei toeta looduse poolt saamise hüpoteesi. Uusajas käsitleti teemat loogikute vaatevinklist. Thomas Hobbes 1659 võrldes sõnu ja nimesid tähistena. G.W.Leibniz 1765 käsitles keeleteadust loogikalisel alusel. Kõige rohkem on mõju avaldanud J.S.Mill, kellelt 1843 ilmus loogika käsitlus, kus uuris nimesid. Temalt pärineb väide, mida hiljem on vaidlustatud: nimel ei ole tähendust. Milli arutlus on selline, et
.............................................................. 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................27 4.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 28 5. Jõgevamaa uudised..........................................................................................................................31 5.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 31 5.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 42 6. Jõgeva linna uudised......................................................
suuremalt, ei ole olu kord maa piirkondades siiski kiita. Lisaks on perifeeriatest piirkondadest viimase viie aasta jooksul lahkunud protsentuaalselt rohkem inimesi kui linnadest. Järelikult ei ole seal piirkonnas nii head elu tingimused ja karjääri võimalused ning inimesed otsivad paremaid väljundeid. Tabel 1. Linnaliste ja maa-asulate elanike töötuse määr ja töötuse lõhe vanuserühma järgi. Statistikaamet, 2015 15-74 aastased 1997 2000 2003 2006 2009 2012 2014 Töötuse määr linnalistes asulates % 9,0 14,5 11,1 5,9 14,0 10,5 7,8 Töötuse määr maa-asulates % 11,5 15,0 8,4 6,0 12,5 8,9 6,4 Töötuse lõhe % -2,5 -0,5 2,7 -0,1 1,5 1,6 1,4 Tabel 2
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse
Vahetunnis 14 16 30 WC 4 5 9 Pärast tunde 7 0 7 Kohvikus 2 0 2 Koridoris 3 0 3 Sööklas 1 0 1 Tabelist 2 selgub, et kõige populaarsem koht, kus kiusamine aset leidis, on vahetund. Just seal on kiusamise ohvriks olnud 14 tüdrukut ja 16 poissi. Tean ka enda kogemusest, et vahetund on koht, kus leiab aset koolikiusamine. Mind kiusati just vahetunnis, kus õpetajatepoolne kontroll puudus. Nagu tabelilt selgub ei ole ükski poiss talunud kiusamist pärast tunde, kohvikus, koridoris ega sööklas. Vastanutest üks poiss vastas, et tema on talunud kiusamist õpetaja vaheruumis. 3.4 Kiusamise liigid Joonis 3. Kiusamise liigid
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) Selgus, et 10. klasside õpilaste peredes käib rohkem ajalehti kui 12. klassides ja noormeeste peredes on ajalehtede tellimus suurem kui neiudel. 12. klassi neiudel aga ajalehtede koju käimine ei ole nii populaarne. Ajalehtede tellimine polegi tänapäeval enam nii populaarne kui varem ning põhjuseks võib tuua selle, et kõik, mis ajalehes kirjutatud, on saadaval ka internetis. Õpilaste kodudesse tellitud ajalehtedest olid kõige populaarsemad Postimees ja Õhtuleht (Lisa 2). Vare ja Köbase (2013) uurimistööst selgus, et ajalehtede tellimus koju on suurem ning populaarsem just poiste peredes. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tulemus ühtib, sest noormeeste peredesse tellitakse rohkem ajalehti kui neiude peredesse ning ajalehtede koju tellimus toimub ka suuremal osal õpilastel. 10 3. Kas ise loed regulaarselt mõnda ajalehte? Joonis 3
katsetamine-on-stabiliseerunud/ 7. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/133846612537_Uimastite%20tarvitamine %20koolinoorte%20seas_raport.pdf 8. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_ko olinoorte_seas_uuringu_raport_2016.pdf 9. http://www.narko.ee/ 17 10. http://tervis.postimees.ee/3077377/vaata-millised-narkootikumid-on-eestis-koige- populaarsemad 11. http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/ungdomar-och-droger/ 12. http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/221/1/Allastejt2008.pdf 13. http://www.tallinn.ee/tervis/Mis-on-uimastid Lisad Joon.1.Vastajate Vanus 18 Joon.2. Tarvitatud Narkootikumid. 19 Joon.3. Vastajate sugu Joon.4. Tarvitamise sagedus 20
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ..................................................
ega refereeritud, kirjanduse loetellu ei lisata. Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed järjestatakse ilmumisaastate järjekorras. Allikad, millel autorit ei ole, järjestatakse kasutatud kirjanduse loetlus pealkirja esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor. (Ilmumisaasta)
Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: TALI, E.-M. & TALI, T. Tähtraamat: aastaring Maarjamaal. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001. · Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim.), Raamatu nimi kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: KÕIV, K. Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. T. Edovald (Toim.), Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2003. · Ühe autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub,.
Uurimistöö PEA, KÄED JA JALAD IGAPÄEVASED SUHTLEMISVAHENDID 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kehakeele alused.....................................................................................................................5 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine........................................................................................5 1.1.1 Geneetilised..............................................................................................................5 1.1.2 Ümbrusest tingitud...................................................................................................5 1.1.3 Kultuurilised.............................................................................................................5 1.1.4 Psühholoogilised...........................
Eestis ei ole hetkel turba kasutamine korraldatud jätkusuutlikult, seda kaevandatakse rohkem kui turvast jõuab juurde tekkida, antud teguviis on aga vastuolus säästva arengu põhimõtetega. Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse? Andmete kogumiseks kasutasime materjale erinevatest usaldusväärsetest allikatest nagu näiteks Keskkonnaministeerium, Eesti Statistikaamet, Turbaliit ja veel paljud muud. Oma töös oleme välja toonud tähtsamad turba tüübid ja nende omadused, turba freesimise ja tükkturba tootmise. Veel on töös leitavad riiklikud arengukavad ja strateegiad turba kasutamise kohta. Töö lõpus on informatsiooni turba impordi, ekspordi, selle kasutamise, kogutarbimise, turba toodangu ja varu kohta. 3 1. TURVAS
1830.aastal. Enne 19 sajandi lõppu tutuvstati ka mängu Rootsile ja Sveitsile, mis võeti ka kiiresti omaks. Tänapäeval mängitakse curlingut kõikjal Euroopas ning on omaks võetud ka Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, Hiinas ja mujal. (History... 2012) 2.2 Populaarus maailmas Curlingut mängitakse peaaegu kõikjal üle maailma. Mängijaid on kõikidel mandritel välja arvatud Aafrikas. Jääkeeglit mängitakse isegi Brasiilias, Türgis ja Kashastanis. Kõige populaarsem on see Kanadas, kus mängijate arv küündib 1 miljoni inimeseni, see on ka ainus riik kus on jääkeegel populaarsem kui jäähoki. Kanadas on ka jääareene üle 1200. Kanadas, Sotimaal ja Taanis on curling kohustusliku programmina kooli õppekavas. Selle tõttu on ka mängijaid rekordiliselt palju. (Curling... 2012) 2.3 Meistrivõistlused curlingus Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on kurling juba vana olümpiaala
Keskmiseks jäi nende õpilaste hulk, kes oma päevast valgutarbimist hinnata ei osanud. Peaaegu üldse polnud selliseid õpilasi, kes oleks oma vastuseks märkinud, et nad kindlasti ei tarbi päevas piisavalt valke. Viimane küsimus uuris seda, kust saavad õpilased oma peamised teadmised valkudest. Kõige rohkem (87 vastanut) märkisid gümnasistid vastuseks Internetti ja õpetajat. Lisaks muudele vastusevariantidele olid populaarsemad veel sõber ja treener. Valgukontsentraate tarbinud ja neid mittetarbinud õpilaste vahel ei esinenud valkude tundmisel olulisi erinevusi. Kõige rohkem oli seda märgata küsimuse juures, kus tuli kirja panna ohud, mis kaasnevad valkude üle- või alatarbimisel. Ka valkude asendamatust oskasid valgukontsentraatide tarbijad paremini selgitada. 19 KOKKUVÕTE
See tähendab, et tüdrukud hakkavad vanuse kasvades uudisteportaalide vastu huvi kaotama. Põhjusena võib oletada, et vanemad poisid veedavad tüdrukutega võrreldes Internetis rohkem aega, nooremana ei ole see vahe nii suur. 2.1.2. Küsimus 2. Blogid (internetipäevikud) 16% küsitluse täitnud õpilastest vastas, et loeb regulaarselt blogisid, seejuures oli tüdrukute osakaal nende seas natuke suurem poiste omast (vastavalt 58% ja 42%). Seega on tüdrukute hulgas blogid populaarsemad. Väikese internetipäevikute lugejate hulga tõttu ei olnud võimalik täpseid järeldusi teha, kuidas nende lugemine vanusega muutub, kuid üldiselt jäi lugejate protsent praktiliselt muutumatuks. 11 2.2. Ajalehed 2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk Et objektiivselt hinnata, kuidas muutub regulaarsete ajalehelugejate hulk vanusega, oli esmalt vajalik küsimus selle kohta, kas kodus üldse käib ajaleht (ajalehed)
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahetused Eestis toimunud läbi
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
Kätlin Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamatust". Õpilased pidid leidma ise vasted slängisõnadele jorss, geoloog, tydo, über, btw, sinine esmapäev ja öögikas. Küsimustiku kolmandas osas uuriti, kus põhiliselt noored slängi kasutavad, kas trennis, koolis, internetis, kodus perega suheldes või mujal. 2.1 Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste vastuste analüüs Esimene sõna, mida küsimustikus küsiti, on pidu. Kõige populaarsem vaste oli läbu, mida kasutab 11 õpilast 23-st. Teisel kohal oli sõna prasnik, mida kasutab 10 inimest 23-st. Poiste ja tüdrukute slängi kasutus oli selle sõna puhul sarnane ehk mõlemad pooled kirjutasid võrdselt sõnu läbu ja prasnik. Väga palju samasuguseid vastuseid tuli veel sõnade ema, isa ja õpetaja kohta. Nende sõnade puhul ei tulnud esile seda, et tüdrukute ja poiste släng oleks erinev - kasutati sarnaseid sõnu.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
Peagi saabusid Eestisse ka pallid, mis olid peidetud põue, et neid saaks tollivalvurite nägemata koju toimetada. Eesti esimene jalgpallikohtumine toimus 6. juunil 1909 Lasnamäel. See oli esimene mõõduvõtmine registreeritud klubide vahel. Pallimas olid sellised klubid nagu Meteor ja Merkuur. Lasnamäe majaka taga oleval karjamaal peetud lahingus võttis spordiklubi Meteor Merkuuri vastu lausa 4:2 võidu (4). 3.2 Jalgpalli harrastamine Jalgpall on maailma kõige populaarsem spordiala, mille fänniks loeb ennast Worldatlas.com 2018 andmetel 4 miljardit inimest, mis teeb üle poole maailma rahvastikust (5). Spordiregistri andmetel on Eestis jalgpalli harrastajaid 21524, kellest 17671 on noored ja nendest umbes 90% on poisid (6). Jalgpall on ka Eestis kõige vaadatum spordiala (Joonis 1) (7). Tervise Arengu Instituudi andmetel peavad lapsed ja noorukid liikuma vähemalt 1 tund päevas (1). Eestis vastas sellele nõudele 2014
ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides, sest see kõlab nende jaoks paremini, kui eesti keel (38,1% 100st). 8. klass ei lase end peaaegu üldse keeleliselt kaaslastest mõjutada, ehk vaid 3 õpilast 21 vastanust märkis vastuseks, et nad kasutavad ingliskeelseid sõnu sellepärast, et nende sõbrad kasutavad ka neid. Põhikooli lõpuklassis ehk 9. klassis oli vastajaid kokku 17. Neist vaid üks õpilane väitis, et ta ei kasuta üldse ingliskeelseid sõnu eesti keelt rääkides. Kõige populaarsem vastus 9. klassi seas oli, et nad on harjunud eesti keelt rääkides kasutama teatud väljendeid inglise keeles (13 õpilast 17st). Samuti väga populaarsed vastused olid: kergem end väljendada (70,6% 100st), tundub mugavam kui eesti keel (64,7% 100st) ning ei mäletata eestikeelset vastet (58,8% 100st). Alla poole (47,1% 100st) 9. klassist leiab, et inglise keel kõlab paremini kui eesti keel ning seetõttu kasutavad nad ingliskeelseid sõnu ja väljendeid. Ka 9.
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lisaks kogusin mälestusi t
õpilane. 2 õpilast antud klassist vastas, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 7.b klassis vaatab 4 õpilast enim telekanalit Kanal 2, telekanalit TV3 vaatab 9 õpilast ning 5 õpilast on vastanud, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 8.a klassis on samuti kõige soositum telekanal TV3, seda vaatab 6 õpilast. 5 õpilast jälgib telekanalit Kanal 2 ning 1 õpilane on küsimusele vastamata jätnud. 8.b õpilaste seas on samuti kõige populaarsem telekanal TV3, seda jälgib 16 õpilast. Kanal 2 on soositud ühe õpilase poolt ja 1 õpilane eelistab televiisori mittevaatamist. 9.a klassist eelistab 12 õpilast vaadata kanalit TV3. 6 õpilast soosib telejaama Kanal 2. 9.b klassist eelistab 1 õpilane vaadata telekanalit ETV, Kanal 2 on jälgitud 4 õpilase poolt. Kõige populaarsem on 9.b õpilaste seas TV3, mida jälgib 12 õpilast, 1 õpilane pole vastanud ning 1 eelistab televiisori mittevaatamist. 10
2.7 Eduard Makejev Eduard Makejev sündis 1980. aastal 14. detsembril. Käsipalli juurde jõudis Eduard Makejev 1986. aastal. Ta meenutab, et üks eredamaid hetki oli see, kui esimesel treeningul teatas treener Tõnis Turmann, et juba järgmisel päeval ootavad teda ees esimesed võistlused. Eduard Makejev oli närvis, aga samas ka põnevil. Teisel aastal pandi kooli teadetetahvlile käsipalli treeningute reklaam. Kuna Kehras oli käsipall sel ajal kõige populaarsem spordiala, tulid esimesele treeningule ligi 36 poissi, kellest jäi aja möödudes järele vaid 16. Kooli ajal tegeles Eduard Makejev käsipalli kõrvalt veel maadluse, võrkpalli, jalgpalli, koroona, lauatennise ja pesapalliga. Praegu tegeleb ta hobi korras piljardi, bowlingu, jalgpalli, lauatennisega ja kitarri mängimisega. Eduard Makejev on töötanud ladudes, saekaatrites, ehitustel objektijuhina ja abitöölisena.
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost..................................................
On the one hand, the material has been sequenced and structured according to the time line (the Republic of Estonia, Soviet occupation, German occupation); on the other hand, a thematic principle has been used as well. As the thesis covers an understudied field in Estonia, the first part of the thesis provides an explanatory overview on the historic and theoretical departure points of jazz; its relations with and antagonism against serious (or art) music; the relationship between jazz and popular culture. In order to underline the specific features of the development of jazz in Estonia, some light is shed also on the spread of this type of music in the northern region of the Baltic Sea. This makes it possible, on the one hand, to get an overview of the influence of jazz on local dance music and, on the other hand, of the possible factors influencing the development of Estonian jazz. The study has revealed that jazz reached Estonia as dance music in the mid-1920s
järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja raamatute puhul ka lehekülje number, kust andmed pärinevad; artiklite puhul viitesulgudes lehekülgi ei näidata. Viide võib olla nii ümar- kui nurksulgudes. Nt: (11, 34) või [17, lk 78]. Numbriline viitamine on kõige vähem informatiivne ja seetõttu kõige vähem soovitatav süsteem. Numeratsioon võib töö koostamise käigus uute viidete lisandudes kergesti sassi minna, mistõttu on kasulik algul ikkagi autorite nimesid kasutada. 18 Nimele ja aastaarvule viitamine Selle süsteemi puhul märgitakse viitesulgudes autori perekonnanimi (ilma initsiaalita), väljaande ilmumisaasta ja (raamatute puhul) viidatav lehekülg. Nt: (Vahtre 1994, 151) või (Vahtre 1994: 151). Kui lauses on juba nimetatud autori nime, siis pole sulgudes selle kordamine enam vajalik. Nt: Oma töös käsitles Kask (1994: 3) ...
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .................................................................................
annaabi.ee 
