Poliitika mõiste
Mis on poliitika olemus?
Milles seisneb poliitika?
Kus võib tekkida poliitika?
Olulised mõisted:
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alluuu
Õppematerjali autor
elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota kas taevastele jõududele, teadlaste ja inseneride loomingule või poliitikute riigimehelikkusele? Või saatusele? Parimal viisil elatud elule siinpoolsuses või paradiisile teispoolsuses? Filosoof on inimene tarkuse otsingul (J. Maritain). Inimtunnetuse maakaardil asub filosoofia humanitaaria vöötmes. Humanitaaria üks erinevus täppisteadustest on selles, et reeglina kujuneb siin mõiste tähendus, s.o ka määratlus, definitsioon, uurimistöö tulemusena; formaliseeritud teadmissüsteemide korral määratletakse terminid, mõisted ja muud ,,töövahendid" tavapäraselt käsitluse alguses. Seetõttu on arusaadav, et ka tarkuse mõiste kuulub kindlalt nende mõistete hulka, mida pole võimalik hõlmavalt ja üldtunnustatavalt määratleda. Öeldu muidugi ei sisalda pessimistlikku järeldust, et tarkust polegi võimalik ära tunda
Teesid I 1) Kirjelda, mis on Sinu jaoks poliitika ning mis seda iseloomustab. Kasuta selleks õpikus toodud erinevaid lähenemisi poliitikale ja selle mõistmisele, too näiteid. Minu jaoks tähendas poliitika põhimõtteliselt ainult riigi juhtimist enne esimest loengut 7. novembril. See teadmine põhines ühiskonnaõpetuse tundides omandatud teadmistel. Praegu tähendab poliitika minu jaoks juba palju enamat. Poliitikat on minu arvates, nagu Aristoteles ütles, ennekõike sotsiaalne tegevus, mis on alati dialoog. Dialoog sellepärast, et poliitika eksisteerib ainult tänu inimeste eriarvamustele ja need saavad tekkida kui on vähemalt kaks inimest. Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika on tegevus millega luuakse, säilitatakse ja täiendatakse üldisi ühiskondlike reegleid mille järgi elatakse
Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid
Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 1527) Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama riigiteaduseks. Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile,
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja
kui tähendus on millegi sellise tagajärg, mis ei ole kuskil väljaspool looduses fikseeritud, vaid meie sotsiaalsete, kultuuriliste ja lingvistiliste tavade tulemus, siis ei saa tähendus olla mitte kunagi l õplikult fikseeritud. Kuidas toimub kommunikatsioon? Saatja → sõnum → vastuvõtja Aja ja ruumi käsitlus; muutusi põhjustab meediumide ja uute tehnoloogiate areng ● Ruumi muutus – vahemaade vähenemine, füüsilise koha kadumine, läheduse mõiste muutumine, globaalse – kohaliku eristav võrdlemine, kohaliku ruumi väiksemad elemendid (sh subkultuurid, dialektid) väärtustatud. ● Aja muutus – aja tajumise muutumine, aja distantsi vähendamine, ‘kiire’ mõiste muutumine, ‘igavikulise’ mõõde ‘kõrges’ kultuuris, kultuuri muutumine ajas – traditsioonilisus – modernsus – postmodernsus. Ajakirjandus ja avalikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid