1. Võimude lahusus seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis) 2. Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigus...
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst
Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigset valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. Valimised demokraatlikus riigis Valimiste ülesanded: · Rahvaesindajate leidmine, rahva võimu teostamine esindusdemokraatias · Ühiskonnagruppide huvide esindamine · Raha nõudmiste ja usalduse indikaator · Tagada võimu korrapärane vahetumine Demokraatlike valimiste tulemused: · Vabad (vaba konkurents, vaba valik) · Regulaarsed · Üldised (mõistlikud valimispiirangud praegu Eestis kehtivad: vanusepiirang, kodakondsuse piirang) · Ühetaolised ehk võrdsed · Salajased inimesel võimalus jätta saladuseks kuidas ja kelle poolt ta hääletas Koalitsioon valitsusse kuuluvate erakondade liit. Opositsioon erakond kes ei kuulu valitsusse. Valimiste põhimõisted: Otsesed valimised Kaudsed valimised Valimistel annab rahvas hääle otse. Valiku teevad valijamehed või esinduskogu.
Kriitika Positiivne programm Strateegia Revolutsiooni põhjused: Pikaajalised: ebaadekvaatne reageerimine sotsiaalsetele muutustele Keskmise kestusega: majanduslik surutis, haritlaste võõrandumine, sõda, valitsuse rahanduskriis, valitseva klassi lõhenemine VALIMISED Valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse Meestel esimesena 1848 Sveitsis, naistel 1893 Uus-Meremaal (1905 Soomes) Valimispiirangud tänapäeval: Vanusepiirang Teovõimepiirang Vangid ei saa valida Kodakondsuspiirang Elukohapiirang Soopiirang (islami-, mitte lääneriikides) Jagamisreeglid: Ühemandaadilised (majoritaarne): kas on nõutav lihtenamus või üle poolte häältest Mitmemandaadilised (proportsionaalne): kvoot või jagajad (Hare hääled jagatud
annaabi.ee 
