FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1 (0)

Kontrolltöö
Juht-ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur.See ei erine oluliselt aatomite üldarvust.Tüüpilised juhid on metallid, kuna valentselektronid pole neis seotud ühegi kindla aatomiga ja on järelikult vabadeks laengukandjateks.
Dielektrik -väikse elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked , vedelad kui gaasilised .
Indutseeritud laengud - juhtiva keha pinnale elektrilaengu kujunemine. Summaarne elektriväli juhis puudub.
Elektriline induktsioon -juhtivate kehade pinnale elektrilaengute kujunemise nähtus.
Elektriline varjestamine- nim.mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest.
Faraday puur - jäik varjestav metallvõrk
Isolaator-ained jagatakse juhtideks , pooljuhtideks ja dielektrikuteks, siis mõistetakse dielektriku all tavalist mittejuhti ehk isolaatorit.
Polariseerumine- ehk polarisatsiooni nähtus, on see kui osakesed jäävad omavahel seotuks ja nad kuuluvad jätkuvalt ühte ja samasse aatomisse pärast nihutamist.
Dipool - dielektriku aatom , mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust.
Polaarsed molekulid elektriväljas( mikrolaineahju näitel) – Vee molekuli käitumisel dipoolina pöhineb mikrolaineahju töö.Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad vee molekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega sunnitult võnkuma.Hõõrdejõudude olemasolu tõttu läheb selliste võnkumiste energia üle soojuseks ja toit kuumeneb.
Piesoelektriline efekt-ained, mis on suutelised polariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel.Põhjustab erimärgiliselt laetud ioonirühmade ehk alavõrede omavaheline nihkumine ioonkristalli deformeerimisel.
Piesoelektriline pöördefekt-seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul.Elektriväli nihutab erimärgilisi ioone vastandlikes suundades.Seega kaasneb piesokristalli kokkutõmbumine või väljavenimine.
Mahtuvus -näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge U ühe ühiku võrra. Seega on kondesaatori mahtuvus sisuliselt tema plaatide omavaheline mahtuvus.
Kondensaator - kehade süsteem,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks.Lihtsaim koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist , mille vahel paikneb dielektrikukiht.
Kondensaatori mahtuvus- on 1 F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Seega
1F= 1C : 1V ( 1 farad )
Kondensaatorite kasutamise näited (3)- 1) mikrofon-milles sisaldub kondensaator.Sel juhul on kondensaatori üheks plaadiks õhuke metallkile, mis hakkab helilainete mõjul võnkuma. 2)Arvuti klaviatuur -vajutades klahvile, suurendame klahvi taga paikneva kondensaatori mahtuvust ja kutsume nii esile vooluimpulsi. 3) Paberkondensaator -kateteks on metallfooliumi lehed ning dielektrikuks parafiinis immutatud paber.Fooliumi-ja paberiribad on tihedasti kokku rullitud, mistõttu paberkondensaatoril on reegline silindriline kuju.
Kondensaatorite jada- ja rööpühendus( mis? Milleks?)
Rööpühendusel on kõigil kondensaatoritel sama pinge U, patarei kogulaeg q aga koosneb üksikute kondensaatorite laegutest.
Qr=q1+q2+...+qn ja CrU=C1U+C2U+...CnU Patarei kogumahtuvus on rööpühendusel võrnde üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga .
Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge Uj üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga.Laeng q on aga kõigil kondensaatoritel sama,sest mingi laengu industreerimisel algselt neutraalse juhtiva keha ühele küljele või otsale, ilmub niisama suur, vatupidise märgiga laeng ka juhi teisele küljele.
Uj=U1+U2+...+Un.
Leideni purk - "laengukoguja", praeguste kondensaatorite eelkäija.
Kondesaatori elektrivälja energia arvutamine-
Kondesaatori mahtuvuse arvutamine-