VALITSEMINE 1.Mis põhjustas suuri eestlaste rahvaarvu langusi? 1550 oli 250 000 300 000 elanikku,1620.a-ks Liivi sõja ja katkude tõttu oli rahvastik vähenenud 120 000- 140 000 elanikule, kuna tuli rahuaeg, oli iive sel ajal positiivne. Peagi tuli suur näljahäda ning 1695.a. oli 400 000 elanikku, 1698.a. 330 000 el. 1712a. 170 000. Põhjasõda ja katk. 2. Haldusjaotus- tunne ära kaardilt. Kolme kuninga aeg enne 1645 a. Rootsi aeg 1645 kuni Põhjasõjani 3.Selgita mõisted: Baltiaadel Enamasti saksa päritolu aadel, väike osa oli neid ka rootslasi ja venelasi. Kindralkuberner Liivimaa ja Eestimaa kõrgeim valitsusametnik. Rüütelkond Aadlike koondis kubermangude kaupa Maapäev Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant Maanõunik Juhtis maakonda rüütelkonna maapäevade vaheaegadel Meeskohtud (Est) maakohtud (Livm) tegelesid talupoegade süüasjadega Adrakohtunikud (Est) sillakohtunikud (Livm.) tegelesid avaliku korra tagamisega
saavutada ülekaalu läänemerel ning ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. 1790korraldasid rootslased väikese sõjaväega rünnaku paldiskisse ning sundisid garnisoni kapituleeruma. Suuremat sõjalist edu lootsid rootslased saavutada tallinna ründamisel. Eesmärgiks vene laevastiku purustamine. Kuid lõppes 13 mail 1790 rootslaste lüüasaamisega. Sõja eel lootis Gustav III et rootsi vallutus plane toetab baltiaadel, kuid juba sõja esimestel kuudel ilmnes kohalikes aadli tsaarihuudus ning baltimail pigem kardeti, kui oodati rootslaste tulekut. 1788suvel kogunesid paljud talupoja dessandid ootuses rannaäärsetesse metsadesse, osa olid relvastatud. Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks eestimaa kubermanguks. Eesti elanikele tõi sõda kaasa lisakohustusi kindlustustööde, küüdituskohustuste, vägede majutamine jms näol. Sõjavägede maale majutamisega kaasnesid
annaabi.ee 
