Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid 4. Ensüümid ! 2. Hüperkolesterooleemia. ! Hüperkolesteroleemia – haigus, mille korral lipiidide norm ületab taset vere, viib stenokardia, isheemia ja varase infarktini (20.eluaastaks). Kaasneb küünarnuki, põlve ja sõrmeliigeste sõlmjas ksantoom. AD (=autosoomne dominantne), põhjuseks mutatsioon geenis LDLR, mis kodeerib vastavat plasmamembraani retseptorit - selle retseptori puudus või vigastus. ! 3. Mis on maatriksi metalloproteinaasid, nende seos patoloogiatega? ! Matriksi metalloproteinaasid on valgud, mis lammutavad matriksi valke (nt laminiini), tekitades sellega auke. Kui matriksi esinevad valgud, on nt vähimetastaasidel kergem koes levida ( lisaks saab levida sügavamatesse kudedesse). MMP-sid toodavadki kasvajarakud ning kui pole piisavalt TIMP´e, kes MMP-de lammutustööd inhibeeriks, on vähkasvajad kerged levima.
ribosoomidega) membraanist 3. Golgi aparaat(kompleks) - toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. Leidub eukarüootsetes rakkudes. Golgi aparaadis toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine (ühendid süsivesikutega - glükoproteiinid) ja `sorteerimine` suunamiseks kas raku tipmise osa plasmamembraani (sekretoorsed proteiinid), külgosa plasmamembraani, endosoomidesse või lüsosoomidesse, tipmise osa tsütoplasmasse. 4. Ribosoomid nendes toimub proteiini süntees. Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil. 5. Endoplasmaatiline retiikulum Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest. Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke 4 5
väljutab 3 Na+ ja võtab sisse 2 K+ iooni. See pump vähendab Na+ rakusisest kontsentratsiooni ja tõstab rakusisest K+ kontsentratsiooni. K+ saab difundeeruda mööda konts. gradienti rakust välja (rakk muutub seest vrdl väljaspoolega negatiivsemaks) – Na+ saab transportida kandjavalgu abil sekundaarse aktiivtranspordiga rakku. Toimub kotransport Na + ja teise aine (glükoos, AH, sulfaat, tsitraat) vahel. Basolateraalse plasmamembraani läbivad: passiivne difusioon, vahendatud kandjavalguga, liikumine mööda gradienti. Bikarbonaadi imendumine - H+ATPaas (pumpab H+ valendikku) ja Na+/H+ vahetaja – Na+ võetakse toru valendikust sisse ja H+ läheb välja. Torukese vedelikus ühineb H+ HCO3-ga > tekib H2O ja CO2 (karboksüanhüdraas, apikaalse plasmamembraani rakkudes. CO2 siseneb rakku, tsütoplasmas hüdroksüleeritakse CO2 > tekib H+ ja HCO3-. Bikarbonaat väljub basolateraalsest membraanist Na +
kinnitudes ribosoomidele või translatsioonis osalevatele ensüümidele (bakteritsiidsed) plasmamembraani, jõuab ensümaatiline modifikatsioon tobramütsiin, läbistada sterpto- ja enterokokkide tsütoplasmamembraani). Ei toimi tsütoplasmasse, kus seostub (tavaline), resistentsust amikatsiin, anaeroobsetesse mikroorganismidesse, kuna toime on hapnikust
teineteisega. Läbimõõt 25% skeletilihasest (2,5-20mikrom) RAKK, rakuosad Nimeta mikrotuubulite ülesandeid: 1. Organellide paigutuse fikseerimine rakus (rakustruktuur). 2. Rakusisene liikumine. Missugust ülesannet täidab kare endoplasmaatiline retiikulum? Produtseerib ja töötleb valke. Too näide plasmamembraani antigeense ülesande kohta? Süsivesikute ahelad identifitseerivad rakke - kas on oma või ei Selgita, mis on apoptoos? Raku programmeeritud surm, mitokondrist vabaneb tsütosoom C, aktiveerib proteaasid kaspaasid- lõikavad valgumolekuli aminohappe aspartaadi järelt. Kaspaaside toimel akt. ka nukleaasid->tükeldama DNA-d /kus mitokondrid ei tooda enam energiat, plasmamembraani kvaliteet halveneb ja rakk hakkab hävinema.
kinetohoorid. Metafaas kromosoomid on reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaas tütarkromatiidid alustavad poolustele liikumist. Telofaas tütarkromatiidid jõuavad poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tsütokinees moodustub aktiinirõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõppeb kahe tütarraku eraldumisega. MEIOOS: I profaas: leptoteen algab kromosoomide kondenseerumisega. Iga kromosoom kinnitub oma mõlema otsaga tuumamembraani külge. Sügoteen algab homoloogsete kromosoomide paardumine. Paardunud kromosoomi osade vahele moodustub valguline struktuur, mis hoiab homoloogseid kromosoome koos. Pahhüteen toimub krossingover. Diploteen homoloogid
Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest. F-aktiini heeliks koosneb G-aktiini monomeeridest. Aktiini
c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks? - Toitainete olemasolu ja rohkus, sobiv temp ja pH (enamasti neutr.), teiste konkureerivate organismide puudumine
perioodiks Tunnused: ATP ja PCr ja glükogeeni langus, anaeroobne glükolüüs on suurem, rakuturse, triglütseriidide hulk tsütoplasmas on suur, polüsoomide dissotsiatsioon tsütoplasmas Meh-d: fosforüülimine pidurdub kiirelt, PCr väheneb, aktiveerub glükogenolüüs ja glükolüüs, ATPaasid inhibeerivad (Ca kuhjub tsütoplasmas), pidurdub valgsüntees Isheemiline/hüpoksiline pöördumatu kahjustus kestva isheemia tulemusel Tunnused: mitokondrite vakuolisatsioon, plasmamembraani purunemine, lüsosoomide turse/ purunemine, muutused tuumas/membraanis, tsütoplasmatiliste valkude väljumine rakkudest Mehhanismid: megakanalid, rakumembraani fosfolipaaside kadu, tsütoskeletti kahjustus, HVR kahjustav toime, lipiidide laguproduktide kuhjumine Reperfusioonikahjustus isheemiajärgsel koe verevarustuse normalisatsioonil, rakkude F ei taastu vaid kahjustub veelgi enam Meh-d: HVR täiendav teke (mitokondrid- elektr. Ja O, ksantinoksüdaas,
9.Mida uurib füsioloogia? *Organismi talitlust, regulatsiooni ja seoseid keskkonnaga. 10.Lõpeta järgmine lause. Rakk osaleb ainevahetuses, kasvab, moodustab juurde organelle ja valmistub jagunemiseks… *Interfaasis 11.Sobita alltoodud kirjeldused rippmenüüs toodud terminitega. a) Mikrofilamente moodustav valk → Aktiin b) Transportvalk, millest koosneb mitokondri välismembraan → Poriin c) Polüsahhariidide molekulide kiht plasmamembraani välispinnal → Glükokaalüks d) Plasmamembraanil fosfolipiidide vahel paiknev ja lipiidikihti tervikuna läbiv valk → Integraalne membraanivalk 12.Millises mitoosi faasis tõmbavad lühenevad kääviniidid kromosoomide kromatiidid teineteisest lahku? Anafaas 13.Millised alltoodud laused käivad apoptoosi kohta? Raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes Raku lagunedes tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed, mis
rakuvälise keskkonnaga ning funktsioneerivad hästireguleeritud isotermiliste keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale plasmamembraani ka tselluloosist ja pektiinist....kaht viimast looma rakul pole) ning raku sisemuses on kompartmendid nagu ka loomsel rakul. Rakuorganellid + funktsioonid: · Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · Tuum DNA-replikatsioon, tRNA,mRNA ja tuumavalkude süntees · Endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus
kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas: Nimeta kude (ja põhjenda kuidas) mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis? Too näide plasmamembaani antigeense ül kohta? Nim. 2 kudet ja koe ül südames Selgita mis on apoptoos? Ainete aktiivransport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine………………………………………………………………………………………… ja vajab transpordiks …………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………… Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet seljaajus
3. MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. 4. LOOMARAKU EHITUS 1. Plasmamembraani ehitus ja ülesanded a) aktiivne ja passiivne transport Aktiivne transport ainete liikumine rakku, mille puhul vajatakse täiendavat energiat, niimoodi liiguvad rakku suured aine molekulid ja liikumises osalevad membraanis asuvad transportvalgud. Aktiivse transpordiga on võimalik aineid rakku pumbata.
mis paiknevad lüsosoomis. Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas satub lagundatav materjal lüsosoomidesse (endotsütoos, autofaagia, fagotsütoos)? Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse. Osa neist läheb tagasi plasmamembraani, osa hilistesse endosoomidesse. Autofaagia, mille käigus lagundatakse raku enda vananenud komponente autofagosoomides ja hiljem autofagolüsosoomides. Fagotsütoos esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate osakeste ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. See toimub fagosoomis, mis hiljem ühineb endosoomiga moodustades fagolüsosoomi. Kuidas satuvad lüsosoomidesse määratud ensüümid lüsosoomidesse (mannoos-6-fosfaat ja selle retseptor)?
Need jagunevad proteaasideks, nukleaasideks, glükosidaasideks, lipaasideks, fosfolipaasideks, fosfataasideks, sulfataasideks. Kõik lüsosoomide ensüümid on happelised hüdrolaasid, mille pH optimum on umbes pH 4.8 - 5. Kuidas satub lagundatav materjal lüsosoomidesse (endotsütoos, autofaagia, fagotsütoos)? Makromolekulid võetakse väliskeskkonnast endotsütoosi teel varajastesse endosoomidesse. Osa neist läheb tagasi plasmamembraani, osa hilistesse endosoomidesse. Autofaagia, mille käigus lagundatakse raku enda vananenud komponente autofagosoomides ja hiljem autofagolüsosoomides. Fagotsütoos esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate osakeste ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. See toimub fagosoomis, mis hiljem ühineb endosoomiga moodustades fagolüsosoomi. Kuidas satuvad lüsosoomidesse määratud ensüümid lüsosoomidesse (mannoos-6-fosfaat ja selle retseptor)
Ühinemine toimub kahes etapis: 1. bilipiidkihid lähenevad üksteisele 2. seejärel toimub ühinemine. Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud. Eksotsütoosi kaks teed 1. Pidev ehk konstitutiivne 2. Reguleeritud 1. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Näit. fibroblastid toodavad ekstratsellulaarse maatriksi valku kollageeni, B- lümfotsüütidest tekkinud plasmarakud sekreteerivad antikehi, maksarakud toodavad paljusid seerumi valke jne. 2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali.
moodustub F2,6bP. F2,6bP inhibeerib F1,6bP, mille tulemusena ei saa tekkida F6P-d ning hakkavad kuhjuma trioosid ning kandjavalk hakkab trioose kloroplastri transportima. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. Sahharoos, stahhioos, rafinoos Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Plasmodesmid : plasmamembraanist toru, mille sees on ER toru, selle ümber on valgud ning sees varras = desmotuubul. Plasmamembraani ja desmotuubuli vahel on tsütoplasma vooder = annulus. Annulus on seotud desmotuubli välispinna ja plasmamembraani sisepinnaga. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu 1cm/min Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse Kandjavalk, teostab sahharoosi transporti sümpordis prootonitega. Kuidas Münch'i rõhuvooluteooria seletab rõhkude erinevuse teket tootva ja tarbiva piirkonna vahel?
GAP – GTPaasi aktiveeriv valk suurendab GTPaasi hüdrolüütilist aktiivsust seega tekib GDP ning valk inaktiveerub GEF - guaniin nukleotiidi vahetav faktor vahetab valgu küljes oleva GDP GTP vastu aktiveerides selle kaudu valgu Proteiin kinaaside struktuuri element, mis määrab nende funktsiooni. Kinaasi aktiveerumine peale seda kui ta fosforüülib enda struktuuris oleva türosiini. Src tüüpi Struktuur- rasvhape (plasmamembraani sisepinnaga seostumise koht), SH3 (peptiidiga seostumise koht), SH2(fosfaadi kinnitumine), kinaasi domään, COOH. Fosfaadi eemaldamine (SH2) lõdvendab kinaasi struktuuri. Aktiveeriv ligand seostub SH3. Kinaasi fosforüülib enda struktuuris oleva türosiini ja aktiveerub Signaliseeriva kompleksi seostumine retseptorile. Inaktiivne retseptor ja tema poolt aktiveeritavad valgud on seotud kompleksis tellingvalguga
Laktoos) Laktoos on disahhariid (glükoos+galaktoos), energiavehetuses Laktoos toimib kui induktor (effektor molekul) ja stimuleerib umbes 1000x ekspressiooni kolmele valgule: 1. galaktosidaas (lacZ) ·Lagundab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks ·Konverteerib laktoosi allolaktoosiks ja reguleerib lac operoni. 2. Laktoos permeaas (lacY) ·Transpordib laktoosi keskkonnast läbi plasmamembraani 3. Transatsetülaas (lacA) ·Päris täpselt funktsioni ei teata E. coli lac operon: Francois Jacob ja Jacques Monod (Pasteur'i Instituut, Pariis) Tegid kindlaks E. coli lac operoni organisatsiooni Nobeli preemia 1965. Uurisid kaht eri mutatsiooni selles operonis: 1. Mutatsioonid valku kodeeriavates järjestustes 2. Mutatsioonid regulatoorsetes järjestustes 1. Mutatsioonid valku kodeerivates järjestustes:
Lisaks veel glioomid (laminiin-9 asendatud laminiin-8-ga) ja kaela/kukla kasvajad (põhjustavad mutatsioonid laminiin-5 γ2-ahelas). 5. Golgi kompleks - ehitus ja talitlus. Golgi kompleksi defektsusest põhjustatud patoloogiad (1 näide põhjalikumalt). (М28) 17 Ehitus: ● Diktüosoomid, igas rakus ca 20 tk., diktüosoomis 5-10 tsisterni. ● Kumer pind (proksimaalne) tuuma poole suunatud - sünteesiala, nõgus pind (distaalne) suunatud plasmamembraani poole - vesiiklite sekretsioon. ● Igal diktüosoomil 3 funktsionaalset ala: - cis-Golgi - valkude ja oligosahhariidide fosforüülimine - kesk-Golgi (mediaalne) - lipiidide ja glükoproteiinide glükolüüsimine - trans-Golgi - lipiidide, valkude ja glükoproteiinide glükolüüsimine, makromolekulide sorteerimine vesiiklitesse (hiljem eralduvad trans-Golgi alast) Funktsioonid: ● Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine
osalevad valgud) passiivkaitse ( nahavalgud, juuste,küünte) Kontraktsioonifunktsioon ATP kasutakse lihastekontraktsiooniks ja selle lääbiviimine (aktiin,müosiin) Retseptoorne redoksiin setseptorvalk Varufunktsioon valkude kasutamine varuainena arenevate takkude toiduks(ovoalbumiin) Energiline funktsioon 1g annab 17,5 kJ energiat Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine Napump loob Na ja K kontsentratsioonigradiendi plasmamembraani sise ja väliskülje vahel Detoksikatsioonifunktsioon algumiinid seovad tänu oma rühmadele COOH ja SH raske metallide ja alkoholidega, netraliseerides nende toksilisuse. 3. Kollageenid ja kliinilised probleemid Primarne struktuur on antihelikaalsete AH jäärestus, kus on iga kolmas on Gly (Gly+ X+Y) X on tihti Pro Y on Hyp või Hyl. Sekundar struktuur aahel võtab mitteahelikaalse kuju, vesiniksidemed ei ole, rohkus tekitab palju käänupunkte
7. Kromatiin ja nukleosoomid. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest. Heterokromatiin (10% genoomist) ja eukromatiin (vähem kondenseerunud). (või siis: Nukleosoomid on histoonide ja DNA kompleksid). V MEMBRAANID 1. Rakumembraanide funktsioonid, teiste organellide membraanid. Plasmamembraani funktsioonid. (1) piirab rakku ja defineerib raku piirid. (2) tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel. (3) tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga. (4) vastutab signaaliülekande eest. (5) adhesioon (s.o pindade üksteise külge kinni jäämine). Teiste organellide membraanid (ER, Golgi kompleks, Mitokonder) tagavad nende organellide ja tsütosooli vahelise iseloomuliku keskkonnaerinevuse. 2. Membraanilipiidid, nende omadused ja erinevused.
meioos jätkub viljamisel; vastspndinud inimestel on 400000 munarakku, eluaja jooksul väljub nendest 400. Munarakkude küpsemine. Rebu munarakk taletlab sinna: toitained, ribosoomid tRNA, mRNAd, morfogeneetilised faktorid, mis on vajalikud embrüo esimesteks arenguetappideks. Küpses munarakus on ranskriptsioon peatatud. Oovuleerunud munarakk. Cumuls oophorus: rakukiht munaraku ümber, selle sisenime rakukiht on corona radiata. Rebukest: glükoproteiinkest ootsüüdi plasmamembraani ümber, valgud ZP1, ZP2,ZP3. Sperm peab neid kihi läbima. Plasmamembraani all on kortikaalkiht: mikrofilameendid ja kortikaalgraanulid. Oovuleerunud munarakk on viljasyusvõimeline alla päeva inimesel ja mõne tunni jooksul hiirel. Spermatogeneesi erijoonid. Sertoli rakkude mõjul. Embüonaalsed eellasrakud on pärast paljunemisfaasi mitoosiarestis kuni puberteetideni. Meioosi käivitab retinoolhape. Tüvirakud, rakkude pidev uurimine. Inimes testistes on 1000 spermi sekundis
Organiseerib mitoosikäävi moodustamist ja pisitorukeste juurde tootmist. · Ripsmed ja viburid ripsmete aerutamislaadne liikumine hoiab rakku ümbritseva vedeliku pidevalt liikvel, puhastades limaskesti, liigutades munarakku munajuhas. Vibur on pikem ja liigutab reeglina tervet rakku, inimkeha ainus viburiga rakk on seemnerakk. · Ribosoom pisike tume kehake ribosomaalsest ribonukleiinhappest (rRNA) ja valkudest. Toodab valke organellide, plasmamembraani või ekspordi tarbeks. · Endoplasmaatiline retiikulum tsütoplasma ülatuses hargnev kanalite süsteem membraansete ja ekspordiks minevate valkude tootmiseks, töötlemiseks ja sorteerimiseks. · Golgi aparaat toimib liikluskorraldajana. · Lüsosoom hüdrolüütilisi ensüüme sisaldav kehake oma aja ära elanud raku osiste ja rakku sisenenud võõra materjali lammutamiseks või seedimiseks.
Uurib: · rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd, · rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga. Wikipedia ütleb: Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel. Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi
Tütarkromatiidid (ühekromatiidsed kromosoomid) jõuavad raku poolustele; kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad; kromosoomide (kromatiidide) ümber tekib uuesti tuumamembraan, kuna tuuma lamiinid defosforüleeitakse; kromosoomid dekondenseeruvad, sest histoonid defosforüleeritakse; tuumakesed ilmuvad tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees -- algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid? Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises. Oluline roll kromatiini organiseerumisel interfaasis. Prometafaasis tuumamembraan laguneb ning kromosoomid kinnituvad mitoosikäävile. Kääv koosneb tubuliini mikrotuubulitest e kääviniitidest. Eristatakse:
sinna uuesti tagasi o Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsionaalsed muutused müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulide nihkumise aktiiniflamentide suhtes 21. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskudedel on satelliitrakud o Uus lihaskiud on tsentraalse tuumaga o Paikneb lihaskiu basaal- ja plasmamembraani vahel o Aktiveeruvad ka füüsilise aktiivsuse korral o Monotuumne rakk Südamelihaskoe rakud ei ole jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroplastide poolt tekitatud sidekoega Silelihaskoe rakud on jagunemisvõimelised. Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 22. Kõik lihaskoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente:
antipordis prootonitega. Aine liigub vastu elektrokeemilise potentsiaali gradienti, kasutades H+ sümporti membraanis. (nt anioonide sisenemisel membraanipot. väheneb.) *Transport pumpadega - pumbad tekitavad membraanipotentsiaali, mis mõjutab ioonide liikumist kanalite avatuse/suletuse kaudu Milline on taime rakumembraani membraanipotentsiaalide vahemik. Vm = -60 … -200 Milline on tonoplasti membraanipotentsiaal Vm = -10 … -20 Miks on raku membraanipotentsiaal negatiivne? Plasmamembraani H+ ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast väliskeskkonda. K+ ioonide väljumine rakust läbi K+out kanalite. Kui prootonpumba funktsioneerimisega on membraan hüperpolariseerunud, siis kuidas ja milliste protsesside vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? Positiivsete ioonide sissevool läbi vastavate kanalite (Ca, Na, K). Arvutage tasakaaluline membraanipotentsiaali väärtus kui [K+] rakus on ......mM ja väliskeskkonnas on [K+] ..... mM
- on kirjeldatud enam kui 300 erinevat ioonkanalit, - ioonkanaleid leidub kõikidel rakkudel - kõige levinum on K+ spetsiifiline kanal, mis suuresti vastutab püsiva membraanipotentsiaali eest - närvi ja lihasrakkudes toimub ioonkanalite vahendusel signaali vastuvõtt, levik ja ülekanne. Närviimpulsi levik: ● närviimpulsi levik on aktsioonipotentsiaal ● aktsioonipotentsiaali viivad läbi Voltaaz-tundikud kanalid ● plasmamembraani depolarisatsioon ehk muutus membraani potentsiaalis vallandab aktsioonipotentsiaali ● Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku Neuromuskulaarne ülekanne (närvilt lihasele) eeldab (vähemalt) 5 erineva kanali koordineeritud tegutsemist: ● närviimpulss avab voltaaz-tundlikud Ca2+ kanalid närvirakus > vabaneb neurotransmitter ● transmitteri seondumine retseptorile avab ligandi-tundlikud Na+ kanalid > membraani depolarisatsioon
genoomisiseselt, orientatsioonimuutused on võimalikud. Kapsiid on ikosadeltaeedrilise sümmeetriaga, 162-st kapsomeerist. Ümbris sisaldab glükoproteiini. Ümbrise ja kapsiidi vahel on tegument (ruum), milles replikatsiooni alustamist hõlbustavad valgud ja ensüümid. Tundlikud happele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Replikatsiooni algatab viiruse glükoproteiinide ja rakupinnaretseptorite interaktsioon, nukleokapsiid vabaneb ümbrise sulandumisel plasmamembraani; nukleokapsiid kohtub tuumamembraaniga, transkriptsioon ja replikatsioon toimuvad tuumas. HSV-1 ja 2 jagavad koetropismi, homoloogset DNA-d, haigussümptomeid, aga teatavad erinevused on ka. Virulentsus. Genoom kodeerib 80 valku, pooled replikatsiooniks, ülejäänud interaktsiooniks rakkude, immuunvastusega. Võib infitseerida enamikku inimese keharakkudest, põhjustab reeglina fibroblastide ja epiteelirakkude lüütilisi infektsioone, neuronite latentseid infektsioone
tselluloosist plaatidest; () kitiinkestast; () kondenseerunud limakihist; () sporopolleniinist; () pelliikulast Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Eluvorm, enamasti: (x) monaadid; () kokkoidid; () harunemata niitjad; () hulkraksed; () koloonialised; () amöbioidsed Klorofüll: (x) a; (x) b; () c; () d Levik, enamasti: (x) magevees; () meres; () ookeani keskosades; (x) orgaanikaga reostunud veekogudes; () mullas; () jääl ja lumel Plasmamembraani all olev pelliikula koosneb: () heksagonaalsetest tselluloosist plaatidest; (x) valgulise koostisega helikaalselt paigutunud ribadest; () orgaanilisest ainest soomustest; () ränisoomustest; () amorfsest limakihist Eugleniidne liikumine: (x) raku peristaltiline motoorika mis toimub pelliikula ribade külgsuunalise nihke tagajärjel; () eugleniididele tüüpiline ujumisviis; () substraadile liibudes
86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? Selleks, et molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele, peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flip flop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 87. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a) plasmamembraani välisküljel 88. Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? b) taimeraku plasmamembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest
mürgiseks: suureneb erinevte hingamisteede vähi võimalused, iiveldus ja oksendamine kokkupuutel nikli gaasiga, kopsu emboolia, respiratoorne puudulikkus, sünnidefektid, astma, bronhiit, allergeensed nähtused(lööved, villid, jne) ja südame häired. Allergia tekkimisel, jääb tundlikus kogu eluks. Naistel on suurenenud tundlikus nikli vastu. Lahustumatud osakestena nikkel siseneb selgroogsete rakkudes fagotsütoosi teel, karbonüül nikkel on lahustuv lipiidides ja jääb plasmamembraani püsima. Lahustuv nikkel viiakse rakkudesse sisse diffusiooni või kaltsiumi kanalite ja divalentsete katiooni transporteritega, mis on muidu seotud raua vastuvõtmisega. Nikli transport vere plasmas vahendab albumiini külge seostumine või muude väikeste ligandidele kinnitumine nagu amino happete või väikeste peptiidide külge. Organismis hakkab nikkel tekitama reaktiivseid hapniku liike, nagu näiteks superoksiidi radikaal, vesinik
iileumi jõudmisel resorbeerunud. Jämesoolde jõuab 3-10%, mis seal bakteriaalselt muundatakse. Imendumine soolerakku toimub peamiselt Na-gradiendi energia arvel. Kapillaarverest satuvad AH portaalverre ja võetakse maksarakkudesse. 2. Valkude biofunktsioonid Biofunktsioonid: a) Ensümaatiline/katalüütiline b) Regulatoorne: metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt c) Transpordifunktsioon: biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel või läbi plasmamembraani valkkandjate vahendusel. d) Struktuurne: biomembraanides, tsütoskeletis, kõõlustes veresoonte seinas, küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon
polümeeridest, karboksüülrühmad on seotud ristsidemetega Ca2+ kaudu. Pektiinained määravad rakuseina pooride suuruse, oma heterogeense ja liigispetsiifilise koostisega on nad olulised näiteks sümbiontsete suhete määramisel (rakk-rakk äratundmine), annavad rakuseintele tugevust (Ca-sidumisega) Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? See, kuhu mikrotorukesed enne raku mitoosi plasmamembraani alla rivistuvad – ehk kuhu tekib profaasi eelne riba. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1) Seostumine tsükliinidega ehk väikeste regulaatorvalkudega, mis määravad CDK substraatse spetsiifilisuse ja paiknemise rakus 2) teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüleerimine/defosforüleerimine (CAK kinaasid fosforüleerivad) 3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab üleminekut G1st S-faasi)
Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad – tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3-hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene. Inimkehas on primaarsed, kesksed ja
Süntees vajab glütserooli ja rasvhapete eelnevat aktivatsiooni. Ketokehad tähtis ekstrahepaatiline kütus eritingimustes. Ketokehad hõimab atsetoatsetaati, 3- hüdroksübutüraati ja atsetooni. 45. Steroidide ja fosfolipiidide ainevahetus Nende baasalkohol on glütserool ja eelühend fosfatiiidhape. Toimub kõikide rakkude siledapinnalisel ER-l. Sünteesitud fosfolipiidid viiakse transportvalkudega Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani, rakuorganellide membraani või eksotsüteeritakse. Fosfolipiide lammutavad kudedes fosfolipaasid ja nii, et iga ensüüm lõhustab fosfolipiidi kindlat sidet. 46. Rasvhapete peroksiidne oksüdeerumine, arahhidoonhape, prostaglandiinid Arahhidoonhape on eikosanoidide põhiline eelühend. Eikosanoidid on spetsiifilised bioregulaatorid. 3 PUFA-t annavad tsüklooksügenaaside toikmel prostanoide ja lipooksügenaaside toimel leukotrieene.
.75% kogu veres transporditavast kolesteroolist - LDL liigne metabolism (kontrollimatu liigne oksüdatsioon) oxLDL-ks on ateroskleroosi tekke ja arengu üks võtmemomente - LDL partiklite võtmine koerakkudesse 1. LDL-partikli apoB-100 abil, seostumine koeraku pinnaretseptoritega 2. LDL partikkel haaratakse rakkudesse retseptor-vahendatud endotsütoosina 3. LDL partikliga rakku toodud kolesterool kasutub a. Viiakse Golgi kompleksi vahendusel plasmamembraani koosseisu b. Kasutatakse steroidhormoonide sünteesiks (neerupealosed, sugunäärmed) c. Kasutatakse sapphapete sünteesiks (maks) d. Salvestatakse tsütoplasmas tagavaraks EC-na kolesteriididena 4. LDL-retseptorite hulk on muutuv suurus, mis reguleerib Chol taset rakkudes, vastavalt vajadustee - HDL teke ja ringlus - Põhihulga sünteesib maks (olulise koguse annab ka peensool
vesiikulitest sekreteeritakse neurotransmittereid, mis kannavad närviimpulsi edasi postsünaptilisele rakule. endotsütoos- väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad membraani või retseptoriga ja see põhjustab plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Makromolekulaarsed ained ei läbi passiivselt hüdrofoobset plasmamembraani ning peavad seetõttu kasutama endotsütoosi. Fagotsütoos- esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest eellasest arenenud makrofaagid ehk suur-õgirakud ning neutrofiilid ehk vere valgelibled, mis suuri võõrkehi „alla neelates“ moodustavad fagosoomi. Fagosoomiga interakteerudes moodustab lüsosoom fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus
ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G-valkude vahendusel.. G-valkudega seotud retseptorid (GPCR) on kõige enamlevinum retseptori tüüp. Nad vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani. Retseptori rakuvälised osad võivad olla glükosüleeritud. Need rakuvälised aasad sisaldavad ka kahte tsüsteiinijääki, mis moodustavad disulfiidsidemeid, mis stabiliseerivad retseptori struktuuri. Kokkuvõtvalt saab G-valguga seotud retseptorid jagada kuude klassi, põhinedes järjestuste homoloogial ja funktsionaalsetel sarnasustel: · A-klass (või 1. klass) (rodopsiini-laadsed) · B-klass (või 2. klass) (sekretiini retseptori perekond) · C-klass (või 3
jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. · Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Mõlemad on spetsiaalsed rakud, mis tekitavad müeliini ja paiknevad aksonite ümber. Schwanni rakud perifeersetes närvides Oligodendrotsüüdid KNSi Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. · Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? V: Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flip-flop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 87. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a) plasmamembraani välisküljel b) plasmamembraani siseküljel c) tuumamembraani välisküljel 88. (2p) Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? a) närviraku plasmamembraan b) taimeraku plasmamembraan c) mitokondri sisemembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest b) hüdrofiilsete aminohappejääkide poolest c) disulfiid sildade poolest 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks
transpordita enam fosfaadi vastu tsütosooli. GAP aktiveerib tärklise sünteesi ja inhibeerivat Pi-d ei sisene. 66. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. sahharoos, osad rafinoosi suhkrud. 67. Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Koosneb ERi katkematust ühendusest läbi rakukesta, mida ümbritseb plasmamembraaniga tsütoplasma kanal. ERi ja plasmamembraani ankurdunud valgud jagavad plasmodesmi mikrokanaliteks, mille kaudu toimub molekulide transport. 68. Floeemivoolu kiirus on ligikaudu 30-150 cm/h 69. Milline transportvalk on vajalik, et toimuks sahharoosi transport ilma plasmodesmideta leherakkudest floeemi sõeltorudesse või nende saaterakkudesse Sahharoos-prooton transporter. Transpordib sahharoosi ja prootoni apoplastist floeemi. Apoplastis on kõrgem kontsentratsioon. 70
NPV infektsiooni-tsükkel putukas OVd on ette nähtud uute peremeeste nakatamiseks. Infektsioon röövikus kestab 4-20 päeva ja lõpeb rööviku surmaga. a. Esimeseks etapiks on polüheedrte lahustumine sooles (aluseline pH >10 midgut osas), vabanenud virionid (2) on võimelised läbima peritroofilist membraani (3, selleks on oluline OV proteaas – enhancine valk) ja nakatavad nii epiteliaalseid kui ka regeneratiivseid rakke (sisenemine rakku virioni ja plasmamembraani fusionil) b. Järgnev infektsioon on sarnane infektsioonile rakukultuuris (4-11). Esmaselt nakatatud rakkudest vabanevad (basaalse membraani suunas) BVd. c. Sekundaarne infektsioon toimub esialgsest infektsioonist pärinevate virionide (BV) vahendusel. Viirus levib putukas vererakkude (hemotsüüdid) ja/või õhutorude epiteeltakkude kaudu; vastuvõtlikes peremeestes nakatuvad lõpptulemusena peaaegu kõik rööviku sisesed koe- ja rakutüübid; d
Selliselt töödeldud viirus suudab tungida rakku ilma endotsütoosita (otse 10 LIISI KINK 11 VIROLOOGIA läbi plasmamembraani), kuna membraaniga interageeruvad ainult ISVP-d (või proteolüüsi läbi teinud virionid), kuid mitte terviklikud virionid ega "core"-partiklid. Interaktsioon peremeesraku membraanidega toimub välimise kapsiidivalgu µ1 kaudu (N- terminus on müristüleeritud, sisaldab amphipaatilisi heelikseid). Täpne tsütoplasmasse sisenemise mehhanism on teadmata. Oletatakse et ISVP interaktsioon membraaniga viib membraani lokaalse katkestuse tekkimiseni, või viiruse valgud moodustavad membraanis poori
ainetega). Mediaatori blokaatorid on antagonistid ja sarnast efekti esilekutsuvad ained agonistid=mimeetikumid. Südame tööd reguleerivad sisesekretoorsed näärmed. Siesekretoorsed närmed reguleerivad elundiete talitust hormoonide vahendusel, mis sekreteeritakse otse vereringesse. Nende vahendusel kanduvad modulaatorid mööda keha elunditeni. Kindlale rakkude rühmale või elundlie saabub hormoonide toime tänu raku plasmamembraani hormoonretseptori spetsiifilisusele. Hormooni ja raku plasmamembraani 4 ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis vahendab toime edasse signaliülekanderaja abil raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismitalitluse koordineerimisel tihe seos, kuna hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning
Sündides sisaldab kumbki munasari 200 000 kuni 2 miljonit primaarset ootsüüti, suguküpsuseni jõudes on alles umbes 40 000. Täisküpsuse ja ovulatsioonini jõuab umbes 400 munarakku. Viljastumine 200 miljonist seemnepurske käigus naise suguteedesse sattunud seemnerakust jõuab vaid 1% emakakaela ja vaid 200 munarakuni munajuhas. Päralejõudnud seemnerakud läbivad 7 tundi kestva kapatsitatsiooni muutuvad naise suguteede sekreetide mõjul suuteliseks munaraku plasmamembraani läbima. Seemnerakk peab läbima 2 kihti granuulrakkude kihi munaraku ümber ja glükoproteiinide kihi selle ning plasmamembraani vahel. Kui spermarakk on munarakuni jõudnud, läbib munarakk meioosi II etapi, jagunedes suuremaks ja väiksemaks rakuks. Munaraku meioos lõpeb viljastumise käigus, tulemuseks üks funktsionaalne munarakk ja kaks polaarkehakest. Spermaraku ja munaraku tuumad moodustavad protuumad, mille ühinemisel tekib diploidne tuum,
peptiidid tsütsoolist ER-i luumenisse. Peptiidid on transpordi ajal kaitstud HSP (kuumashoki) valkudega. MHCI ahel sünteesitakse ER-is asuva ribosoomi poolt, mis ER-i membaanil seondub kaitsevalgu kalneksiiniga, mis aitab ahelal leida partneriks 2 mikroglobuliini. Kalneksiin vahetatakse kalretikuliini vastu. Seejärel toimub MHC seondumine peptiidiga, mille käigus tekib ka interaktsioon TAP kompleksiga, mille stabiliseerib tapasiin. Viiakse Golgi kompleksi, kust viiakse edasi plasmamembraani. MHCI esitab enamasti oma keha valkude peptiide va juhul kui raku sees sünteesitakse viiruse või kasvajate valke. Tulemus: Võõra endogeense antigeeni esitamine, raku märgistamine lagundamiseks. MHC II antigeense peptiidi töötlemine ja esitlemine: MHCII esitab rakuväliseid peptiide, millest enamus on samuti enda peptiidid. Infektsioonide korral esitatakse peptiide, mis on raku välistest bakteritest, toksiinidest või parasiitidest. Olnevalt APC-st võetakse valgud rakku sisse
kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. ENDOKRIINSÜSTEEM 27. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. • Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab nad üle keha laiali. • Hormoonid, mis peavad mõjuma kindlatele rakkudele, jõuavad sinna tänu plasmamembraani hormooniretseptorite spetsiifilisusele. • Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. • Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega. Sisesekretsiooninäärmed 19 1. ajuripats 2. käbinääre 3. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. harknääre 5. kõjunäärme Langerhansi saared 6. neerupealiskoor ja -säsi 7. sugunäärmed
Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust kontrollivad metaboolseid protsesse Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool)
annaabi.ee 
