Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakk, rakuehitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
1. Bioelemendid . Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja
struktuuriline hierarhia eluslooduses . Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes.
C, H, N, O + P, S. Valgud , RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid.
2. Sidemed biomolekulides – kovalentse sideme parameetrid , sidemeenergia. Nõrgad
sidemed ja interaktsioonid – nende iseloomustus, roll biomolekulides (NB! vesinikside!).
Sidemed biomolekulides – kovalentse sideme parameetrid
Kovalentne side teeb sobivaks “elumolekulid” H, O, C ja N, sest neid iseloomustab võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaari jagamise teel.
C-C sidemel on 4 erinevat ehituse varianti biomolekulides – lineaarne alifaatne (ilus
sirge ahelake), tsükliline (ahelast tekkinud on süsinikuring), hargnenud (ahela küljes
palju harusid) ja planaarne (mingi pundar aatomeid ahela otsas)
Põhimõtteliselt kõik rakus toimuvad reaktsioonid on kovalentsete sidemete katkemised või tekked:
  • funktsionaalrühmade ülekanne
  • oksüdeerumine
  • C-C sidemete teke või katkemine
  • funktsionaalsete rühmade ümberpaigutumine
  • molekulide kondenseerumine (- vesi)

Sidemeenergia
Sideme energia ehk kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate
aatomite massidega , seetõttu ongi H, O, C ja N-i vahelised sidemed kõige tugevamad.
Tuleks meeles pidada nelja järgneva sidemete energia:
H-H 436 kJ; C-H 414 kJ; C-C 343 kJ; C-O 351 kJ
Nõrgad sidemed ja interaktsioonid – nende iseloomustus
  • van der Waalsi jõud – 0,4 – 4,0 kJ/mol 0,1 – 0,2 nm
    Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku jõudnud aatomi positiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud tuumade ja negatiivselt laetud elektronpilvede vahel. Need on üksikult väga nõrgad vastastikmõjud, mis toimuvad naaberaatomite vahel, seega peaksid aatomid olema suhteliselt üksteise lähedal.
  • vesiniksidemed – 10 – 30 kJ/mol 0,3 nm
    Vesinikside tekib elektronegatiivse aatomiga (tavaliselt O või N) kovalentselt seotud H ja teise elektronegatiivse aatomi (H- aktseptor ) vahel, kas samas või mõnes naabermolekulis. Side on tugevam, kui aatomid asuvad ühel joonel .
  • ioonsed sidemed – 20 kJ/mol 0,25 nm
    Ioonsed sidemed on vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. (ehk erinevate laengutega osakeste vaheline side :) )
  • hüdrofoobsed interaktsioonid -
  • Rakk-rakuehitus #1 Rakk-rakuehitus #2 Rakk-rakuehitus #3 Rakk-rakuehitus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janka Õppematerjali autor
    raku mudel, raku omadused, viirused, sidemed biomolekulides, rakk kui eluühik

    Sarnased õppematerjalid

    Biokeemia I testiks
    9
    pdf

    Biokeemia I testiks

    suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool) > makromolekulid (vt ülalt) > supramolekulaarsed kompleksid (ribosoomid, tsütoskelett) > organellid (tuum, mitokondrid, kloroplastid). Struktuuriline hierarhia eluslooduses: molekul (lihtaine või ühendi väikseim osake) > makromolekul (vt ülalt def.) > organell (reaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis) > rakk (eluslooduse väikseim struktuurne ühik) > kude > organ > elundkond > hulkrakne organism (kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend) > populatsioon > kooslus > ökosüsteem (bioloogiline kooslus oma füüsikalis keemilises keskkonnas) > biosfäär (organismide poolt asustatud ala). Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes: nendes reaktsioonides moodustuvad või katkevad kovalentsed sidemed:

    Biokeemia
    Biokeemia I test
    48
    pdf

    Biokeemia I test

    V Supramolekulaarsed kompleksid ­ ribosoomid, tsütoskelett jne VI Organellid ­ tuum, mitokondrid, kloroplastid, EPR, Golgi kompleks Organisatsioonilised tasandid eluslooduses: Molekul ­ lihtsaine või ühendi väikseim, iseseisvalt eksisteeriv osake Makromolekul ­ teatud struktuuri ja funktisooniga molekulide kogum Organell ­ ainevahetusreaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis Rakk ­ eluslooduse väikseim struktuurne ühik Kude ­ sarnase tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine kogum Organ ­ struktuurseks ja funktsionaalseks tervikuks ühendatud erinevate kudede kogum Elundkond ­ ühise eesmärgi täitmiseks ühendatud, erinevate funktsioonidega elundid Hulkrakne organism ­ kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend Populatsioon ­ teatud levilat asustavate samaliigiliste isendite kogum

    Biokeemia
    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
    34
    docx

    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

    (sisaldab varu- ja jääkaineid) Loomarakud ­ ümbritseb ainult rakumembraan, ei suuda ise endale toitu valmistada. Seenerakud ­ ümbritseb rakumembraan ja rakukest, vakuool. 1. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas. Prokarüootne ehk eeltuumne, millel puudub rakutuum. päristuumne rakk eeltuumne rakk tuum Tuuma pole, selle asemel on Tuum eraldatud tuumapiirkond. Ka tuumakest tsütoplasmast pole. tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks. kromosoomid DNA-d ja geene suhteliselt vähe. On palju lineaarseid

    Biokeemia
    Biokeemia konspekt eksamiks
    30
    docx

    Biokeemia konspekt eksamiks

    · Vesiniksidemed ­ tekib el.negatiivse aatomiga kovalentselt seotud H ja teise el.negatiivse aatomi vahel samas või naaber molekulis. Side on tugevaim, kui molekulid asuvad ühel joonel. · Ioonsed sidemed ­ vastaslaenguliste polaarsete funktsionaalsete rühmade vahelise elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. · Hüdrofoobsed vastasmõjud ­ sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. Rakk on väikseim süsteem, millel ilmnevad elu tunnused. Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Rakud on avatud termodünaamilised süsteemid. PROKARÜOOTNE EUKARÜOOTNE SUURUS 1-10 m 5-100 m GENOOM DNA nukleoidis, puuduvad DNA kromosoomidesse histoonvalgud paktiuna tuumas

    Biokeemia
    Biokeemia eksami kordamine
    22
    docx

    Biokeemia eksami kordamine

    Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides

    Biokeemia
    Biokeemia Eksami kordamine
    30
    docx

    Biokeemia Eksami kordamine

    äratundmismehhanismides. Vesiniksidemed (8-20) moodustuvad elektronegatiivse aatomi ja vesiniku vahel, mis on omakorda seotud elektronegatiivse aatomiga. Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi ­ omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. Suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpidevus, kõrge dielektriline konstant, maksimaalne tihedus vedelas olekus. Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud.

    Biokeemia
    Füüsika kordamisküsimuste vastused 1
    8
    docx

    Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

    Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gºväärtus? Kuna tegemist on pöördreaktsiooniga, siis antud juhul on reaktsiooni dG0 väärtus +30kJ/mol. 19. Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? Laualambi pirn, mis on umbes 100 vatti. Keskmise inimese võimsus on ca 109 vatti. 20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = ((Produktid)/(Lähteained)) K = (GDP + ATP) / (GTP + ADP) 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G = -45 kJ/mol, kui kasutegur on 60%? dG mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd. Kasulik töö - -45x0,6 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? Coulomb'i seadus F= k q1q2 r -2 Kui q-d on ühemärgilised, siis on mõjuv jõud positiivne. Järelikult viitab positiivne jõud tõukumisele

    Füüsika
    Biokeemia kardamisküsimuste vastused
    40
    docx

    Biokeemia kardamisküsimuste vastused

    (võivad olla erinevad molekulid) a) sorbitool b) kollageen c) DNA polümeraas d) fosfatidüülkoliin 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku? a) 0,5 minutit b) 0,5 tundi c) 0,5 päeva 40. Teoreetiliselt piisaks peptiidsideme sünteesiks ühe fosfoanhüdriidsideme hüdrolüüsi energiast. Miks kulutab rakk valgusünteesil ühe peptiidsideme sünteesiks ligikaudu 4 korda rohkem energiat? V: Sest ei ole vaja lihtsalt peptiidsideme sünteesi suvalises polüpeptiidis vaid peptiidsideme sünteesi kindla aminohappe järhestusega valgus. 41. Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? a) 500 b) 5000 c) 50000 42. Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimub enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? 43

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun