Eduard Wiiralt oli graafik 2. Amandus Adamson oli skulptor 3. Ants Laikmaa - maalikunstnik 4. Kristjan Raud graafik ja maalikunstnik 5. Günther Reindorff - graafik 6. Evald Okas graafik ja maalikunstnik 7. Jaan Koort keraamik ja skulptor 8. Konrad Mägi - maalikunstnik 9. Jüri Arrak - maalikunstnik 10. Anton Starkoph skulptor Esimeseks eesti soost kunstnikuks kes sai erialase professionaalse hariduse on Johann köler (1826 1899). Lõpetas Peterburi kunsti akadeemia kuldmedaliga. Mida annab meile tegelemine kujutava kunstiga Tegelemine kujutava kunstiga arendab meis järgmisi vaimsed ja tehnilisi võimeid: 1. Nägemist 2. Käte osavust 3. Loogilist mõtlemist 4. Looduse ilu ja avaruste tunnetamist. 5. Kujutlusvõimet 6. Lisab tahtejõudu ja enesealgatust 7. Heaolu tunnet, kunsti meelt ja tundmist. Et tegeleda kujutleva kunstiga tuleb teada joonistamine on kõikide kujutava kunsti aluseks.
seaduspära( rütm, sümmeetria) või kui neis on eriline materjalitöötlus. Interpretatsioon tõlgendus, tähenduse "väljalugemine". Kunst Inimtegevuse liik, mis loob tunnetusest lähtudes kujutlusvõime varal üldistavaid väärtushoiakuid vahendavaid kunstilisi meelelis-konkreetseid kujundeid. 18. saj. Tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõistes. Kauneid kunste hakati vastandama tehnikale ja teadusele. Kunst on märgisüsteem . Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik(luksusese). Kujutav kunst kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst.
ladina keeles ars, saksa keeles kunst, sama on tähendanud ka eesti keele taid) ning alles 18. sajandil tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõttes: nn. Kauneid kunste (kirjandus, teater, tants, muusika, kujutav kunst ja arhidektuur) hakati vastandama inimtegevuse ja tunnetuse utilitaarseile (nt. tehnikale ja teadusele), milles pole tegelikkusse otseselt hinnangulist suhtumist. Tänapäeval eristatakse sõnakunsti (rahvaluule, kirjandus), helikunsti (muusika), kujutavat kunsti, arhidektuuri, tarbekunsti, lavakunsti, tantsu kunsti jm. Need kunstiliigid jagunevad omakorda alaliikideks ja zanrideks,alaliike võib omakorda liigitada ajalooliste stiilide ja voolude järgi. Argikeeles tähendab sõna ,,kunst" enamasti kujatavat kunsti ja tarbekunsti ning igasugu eeldusi, annet ja meistrilikkust nõudvat tegevusala (nt. kokakunst). Arhidektuur Arhidektuur ehk ehituskunst on rakendusliku ja eetilise ülesandega looming, mis
Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4. Uus-Babüloonia ajastu fantaasialoom (625 539 eKr) Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud.
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2
tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete, veini, õli jm. hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Eesti keraamika ajalugu ulatub samuti kaugesse minevikku. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Eesti keraamika poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul
Maalimine oli ilmselt seotud oluliste asjadega, sest nt koobasteni jõudmiseks tuli näha palju vaeva. Ilmselt oli kujutistel maagiline tähendus, nendega püüti nt suurendada jahiõnne. Kujutisi võidi koobastesse maalida ehk maagiline ümbruse loomiseks, sinna tee läbimine võis olla rituaal , nt millega õnnistada sisse uusi täiskasvanuid. KUNSTI TEKKE PÕHJUSED: · usuliste vaadete teke (seotud jahimaagiaga ja viljakusmaagiaga) · mänguteooria levitatud ateistide poolt, kunsti eesmärgiks on lõbu ja meelelahutuse pakkumine 3. teema Neoliitikumi ja paleoliitikumi kunst 10 000 a eKr mesoliitikumi algus, viimase jääaja lõpp Neoliitikumi algus viljelusmajandusele üleminek, paikseks jäämine, asulate teke. Tööjaotusega loodi võimalus kõrgkultuuride tekkeks. Lähis-Idas 7.-3. at eKr, Põhja-Euroopas hiljem, 3.-2. at eKr. Neoliitikumi ajal kaob realistlike koopamaalingute viljelemine. Sellest ajas on palju leitud aga
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1
Kõik kommentaarid