Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Raamatu sisu Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana. Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse
KLOOSTRID ÜLDAJALUGU 4. sajandi keskpaiku rajas Püha Basil, Cesaria piiskop esimesed kloostrid. U 540 rajas Püha Benedictus Mont Cassini kloostri Napoli lähedal ja pani kirja reeglistiku, mis sai lääne kloostrielu aluseks. Kindel Ida kloostri plaan tekkis 5. sajandil Süürias Püha Simeoni kloostri eeskujul. 9. sajandil fikseeris Lääne kloostri ehitusplaani Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt, umbes aastast 1400. Põhi eestvedajateks said kolm kaupmeest: Hinrich Swalbart, Hinrich Huxer ja Gerlich Kruse. Nagu enamik toonaseid kloostreid oli see monasteria mixta tüüpi. Klooster oli mõeldud elamiseks kuuekümnele nunnale ja kolmeteistkümnele preestrile, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Klooster ja kirik oli jaotatud kaheks, millest üks pool oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmlikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Ehitustöid juhatas Hinrich Swalbart
tutvustada ühele oma heale sõbrale, kes külastab Eestit esmakordselt. Kasutasin peamiselt kahte interneti lehekülge: www.visitestonia.com ja www.estonica.ee, kuid leidsin lisainformatsiooni ka mujalt. Keskendusin sellele, et mu sõber on pärit Hollandist ning meessoost. Arvestasin ka sellega, mida oleks temal võib-olla huvitavam teada saada kui mõnel teisel. Minu valikuks osutusid kolm üpris erinevat kohta üle Eesti. Esimeseks kohaks valisin Pirita kloostri varemed, sest need on osaks minu kodukohast. Teiseks valisin Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, sest kunagi väiksena seal käies jättis see paik mulle niivõrd sügava mulje, et võimalusel külastaksin isegi seda kohta uuesti. Kolmandaks valikuks sai Kuressaare linnus koos muuseumiga, kuhu ise sattusin esmakordselt alles hiljaaegu. Esimest korda Saaremaale minnes, mõtlesin seda külastada ning tänu imekenale ilmale, avanes mulle lisaks
Siiski ei puudunud Eesti kirikutest omalaadne karge võlu ja suurejoonelisus. Tallinna Oleviste torn oli mõnda aega isegi maailma kõrgeim. 1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Luther kritiseeris katoliku kirikut kristuse ebaõiges tõlgendamises. Lutheri õpetuse lähtekohaks oli tõdemus, et inimene saab õndsaks usu ja mitte rituaalide mehaanilise täitmise läbi. Sellest tõdemusest järgnes hulk konkreetseid etteheiteid: kirik oli muutunud usuorganisatsioonist majanduslikuks, kiriku rikkus on kurjast, tsölibaat ja munklus mõttetud, pühakute pildid ja kujud, mida kummardatakse kui ebajumalaid, mõtlemata Kristusele, on aga lausa kahjulikud. Esikohale seati inimese isiklik suhe Jumalaga. Luther tõlkis Piibli saksa keelde ja see tähendas ühtlasi, et Piiblit võib tõlkida kõikidesse keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi
nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha sagedase palvetamise ja paastumisega, karmi töö ja vähese magamisega. Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus.
matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad Eesti oli jagatud kirikukihelkondadeks olid olulised kultuurikolded, eriti paistis silma Tallinna dominiiklaste klooster Kloostrid levitasid teadmisi ja oskusi kaudselt Dominiiklaste ja frantsiskaanide mungad liikusid ringi ja suhtlesid rahvaga. Tsistertslastel aga olid suurepärased saavutused põlluharimises ja aianduses 1407 a asutasid birgitiinid Pirita kloostri, mille puhul oli tegemist segakloostriga Klooster etendas olulist rolli ümberkaudsete eestlaste usuelus. 23) Peamised kultuurivahendajad keskajal: # Maas olid kohalikud omavalitsused. # Linnas olid vaimulikud asutused.
aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks Oli üsna tavaline, et just tsistertslasi saadeti kiriku äärealadele. Vennaskonna liikmete ideaaliks oli Jeesus Kristus, kes pühendas elu teiste teenimisele, ei loonud perekonda ega kogunud mingit maist vara. Kiriku äärealadel lootsid vennad vastristitutele head eeskuju andes neile kristliku ühiskonna loomisel toeks ning abiks olla
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Bioloogia TALLINNA PÜHA MIIKAELI KLOOSTER Referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................... 2 ........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .....................................................................................................................
väärnähtused N Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel on visitatsiooni käigus avastanud, pühameeste hulgas on korratuid, ta on vallandanud Kaarma preestri, sest ta on pressinud talupoegadelt liigset kasu (1 matus= 1 lehm!!) 7 Residents: toomkirik e katedraal (piiskopkonna peakirik) Kus need kirikud asuvad? Tallinna toomkirik Tartu jaani kirik? Haapsalu piiskoplinnuse kirik Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium (toomhärrad e kanoonikud) Tihti kohalike aadlike pojad; ka linnaelanike järeltulijad. Üldreeglina kõrgharidusega. Hariduslik eliit!!! Ülesanded: 1) õigus piiskoppi valida 2) piiskopi nõuandev organ (nagu riigiametnikud) 3) pidulike jumalateenistuste e missade läbiviimine (liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa)
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja
Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks.
piirkonnast alguse saavaid ja Tallinnast kaugele Harku valda ulatuva rulluisuringi. Lähikonna einekohtade seas on nii vanu ja peresõbralikke nagu traditsiooniline Kolu kõrts Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka moodsamaid restorane, nt Lucca ja Rucola ning küpsetiste poolest kuulus Café Lyon. Lk 4/20 TALLINN TURISTIDELE 3 PIRITA JA VIIMSI Populaarse ranna, seikluspargi ja jahisadamaga Pirita on Tallinnas koht, kus nautida toredaid suvehetki. Kosutava männilõhnaga piirkond jääb kesklinnast vaid paari kilomeetri kaugusele. Ning 15-20 min kaugusel Viimsis leiad eest romantilised saared ja vanad kalurikülad kõrvuti moodsate kodudega. Pirita mereäärsest alast kujunes pühapäevaste väljasõitude ja päikesevõtmise sihtkoht juba 20. saj algul. Et Pirita
koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim üleüldiseks e oikumeeniliseks. Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis. Sellega lõppes kirikukogude aeg. Vaimulikud ordud Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k. Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus). Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid.
kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast.
5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud. Kloostrites oli naistel ,,oma tuba", mis andis võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites kuulasid nunnad palju ladina keelt ja õppisid selle nõndaviisi selgeks. Seetõttu oskasidki nad raamatuid kopeerida ja illustreerida. 12. Sajandi alguseks olid mitmed naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajatena
Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Kiriku- ja vaimuelu Kloostrite teke Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin. Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli
Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristlaste tagakiusamine on 249-251.a. Decius kohistas esitama tõendeid, et isik on toonud keisri kujule ohvri. Keeldujad ähvardas vangla, varast ilmajäämine, piinamine ja isegi surm. Osa kristlasi loobus usust. Valerianus alustas 257. a. kristlaste tagakiusamist uuesti. Kästi tappa kõik ohverdamisest keelduvad vaimulikud. Verisele terrorile vaatamata pidas kirik vastu. Diocletianus (284-305) alustas mõned aastad enne valitsemisaja lõppu (303. a) taas kristlaste tagakiusamist. Kõige rohkem kannatas impeeriumi idaosa. Hukati tuhandeid inimesi. Kiusamine lõpetati 311. a. tingimusel, et kristlased peavad palvetama impeeriumi hea käekäigu eest. Constantinus Suur võitis 312. a. Rooma ligidal vastast. Levisid kuuldused, et võidule viis ta kristlaste jumal. Enne lahingut tulnud taevasse kristlaste tunnus ja sõnad ``selle märgi all sa võidad``
...................................................................................................42 30. Summary...............................................................................................................44 3 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemal „Pühtitsa kloostri nime kujunemislugu läbi inimeste arusaamise ja uskumuse“ annab ülevaate sellest, kui paljud üldse teavad, kuidas sai klooster nimeks Pühtitsa ning kuidas on sellega seotud legend Jumalaema ikoonist. Töö autor valis selle teema, kuna legend Jumalaema ikoonist tekitas suurt uudishimu. Töö põhieesmärk on teada saada, kui teadlikud on inimesed antud legendist. Alaeesmärgiks on teada saada: 1 kas ja kuidas on Pühtitsa ikoon, Püha tamm ja tervendava veega allikas omavahel seotud; 2 millised on uskumused ja õigeusu levik Eestis. Selleks uurib töö autor erinevad kirjanduslikke allikaid, nt K
naisharul olid kloostrid linnades: Tallinnas ja Tartus, aga ka Lihulas. Dominiiklased oli kerjusmungaordu, mis kuulutas jumalasõna ka kloostrimüüridest väljaspool, muuhulgas ka eesti keeles. Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja lühikest aega ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordu sarnanes üldjoontes dominiiklastele, nende kloostrid asusid Tartus, Rakveres ja Viljandis. Birgitiinide ordu tegutses alates 15. sajandi algusest Pirita kloostris, mis oli ainus kaksikklooster Eesti alal. 16. sajandi alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid, 1540. aastatel ka Liivi ordu. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutunud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit vaimulikud, nende seas ka üksikud eesti päritolu inimesed, õppisid aga Lääne-Euroopa ülikoolides, seda juba 13. sajandi teisest poolest
Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil [email protected]. 30.12.2014 - 8.01.2015, Anu Tähemaa Sisukord I Mida otsida? 1. Veidi tsistertslaste ordust 2 2. Klooster või kloostrimõis? 4 3. Kolga tornist tänase peahooneni 7 II Oletused ja põhjendused 4. Lähemalt Goeteerise pildist 12 5. 1985. aasta leidudest 14 6. Mäng munkadeaegsete hoonetega 16 7. Tondimäest ei saa mööda vaadata 21 LISAD (kaardid, pildid) 2 1. Veidi tsistertslaste ordust Tsistertslaste ordu sai alguse 1098
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6
Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reformatsioon ehk usu-uuendus Keskaja lõpuks oli kotoliku kiriku muutunud väga rikkaks. Kirikulr kuulusid suured maavaldused ja varandused. Rahvalt võetav kirikukümmnis suurendas jõukust veelgi. Paraku hakkasid vaimulike sõnad ja teod ikka enam lahku minema. Sageli ei pidanud nad kinni ristiusu käskudest ja keeldudest. Vaga elu asemel elasid
Liivimaal Ristikivi Kolgata grupp Antoniuse kabelis vasakul - Triumfikrutsifiks oli igas keskaegses kirikus - Kristus, apostel Johannes, neitsi Maarja. - Kristus 1360-1380, väiksem, pöök, rist tammest tippudel liilialeht. oli kahepoolne rist, ebatavaline, selliseid kasutati tavaliselt kloosterkirikutes. päritolu teadmata - saatjad 15. sajandi algus, tamm, seest õõnsad, kristusest suuremad, pärit mõnest TLN kirikust - teos tuli Harju-Risti kirikust, vb enne oli Padise kloostris - Oli ilmselt riputatud, mitte palgil Püha Knut/Kanut. 2 kuju: puit: 16. saj, kivi 1516, hetkel on eksponeeritud ainult üks Muu värk Kantsel - 1624 Tobias Heinze ja Daniel Blume. Hävis 1944. - Tahvlitel oli Kristuse elu. Hävinud pingistiku jäänukid kogudusest paremal.. :/ Chrisostophorus hetkel väikse kabeli nurgas piilari ääres - Algselt kantsli tugisammas - Vähene pühak, keda kujutatakse -> hiiglaslik koeranäoga mees, kes tahtsi teenida kõige võimsamat
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu
Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust erinevates kloostrites, ta rajas oma nägemise järgi kloostri, kõige tähtsamaks kujunes Monte Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid
elanikkonnast. Leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni, nii et nende töö koduses majapidamises on väga tähtis. Naised ei kaitsnud ennast eriti üksikisikuna, nad olid pigem pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt kodune majapidamine. Haridus 4 Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi.
õigust piiskoppe ametisse määrata.See tüli on ajaloos tuntud investituuritüli nime all, sest seda ametisse määramist nim. investuuriks.Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg.Kujunes välja kogu Lääne-ja Põhja-Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Paavstidele andsid sõjak äigud idamaadesse võimalusena näidata end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Püüti tugevdada oma kaubanduslikke positsioone vahemere idaosas. Kristuse haua vabastamine. Kokku oli ristisõdu 8 kuid edu sellega ei saavutatud.Sunnimaisus ja pärisorjus- Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest-feodaalidest
Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop
Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad
Kirjaoskus oli tihedalt seotud munga usueluga, kuna kloostrireeglid nägid ette 2-3 tundi vaimuliku 5 kirjanduse lugemist päevas. Kirjaoskus oli ka hädavajalik eeldus meditatsiooniks, mis kujutas endast päheõpitud piiblitekstide suulist kordamist. Kahtlemata sõltus mungakssaamine kutsumusest ja Jumala armust, mis tulenes omakorda Jumala müstilisest tahtest (seda rõhutati eriliselt kloostrijutlustes). Kuid samas oli mungakutsumus ainulaadne väljavalituse vorm ja klooster ainuke koht, kus kujundati üliinimesi , kes omasid ülejäänud surelikele kättesaamatuid intellektuaalseid võimeid ning tõusid seetõttu teistest kõrgemale.Valik mungaseisuse kasuks oli ühtlasi valik kultuuri ja hariduse kasuks. Aadlipere võsudele oli see ainsaks alternatiiviks sõjakunsti kõrval. 2.2 Vaimuliku naise kasvatus Vaimulikkonna, just musta vaimulikkonna hulka kuulus ka terve hulk naisi. Nemad võtsid enda kanda lohutamise, põetamise ja vaeteabi, suremise õpetuse ja toe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
