geotorud, geovaht, geokomposiidid, muud. 95% polümeeridest (HDPE, LLDPE, PP, PVC, PET, EPS, CSPE). Kasutusvaldkonnad: barjäär (ära hoida vedelike/gaaside liikumist), ojeldamine/eristamine (ennetada pinnase või sette kadu, eristades pinnased teatud geomet. kujuga), drenaaz(koguda/transportida vedelikke), kaitse(hajutada ühele punktile langevaid koormusi), armeerimine(takistada pingete ja deformatsioonide teket geoteh. rajatistes), eraldus(vältida eriliigiliste pinnaste segunemist), pinnaste erosiooni kontroll(vältida pinnase osakeste liikumine vee/tuule tagajärjel). Geovõrgud Eesmärk: pinnaste tugevdamine, pinnaseosiste nihke ärahoidmine; pinnaste omavahelise segunemise ära hoidmine; pinnase niiskuse alandamine, samas tagades nende tugevuse. Liigid: ühesuun., kahesuun., mitmes., seotud, punutud, kootud, keevitatud, pressitud ja tõmmatud, pressitud dreenvõrk. Kasutuskohad: hoonete vundamentide aluste tugevdamiseks; järskude nõlvade ehitamisel; auto- ja
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5
Ehitusgeoloogia: - geoloogia iseseisev teadusharu, mis hindab mõjusi keskkonnale ning prognoosib mõjutustele kaasnevate geotehniliste protsesside ja nähtuste kulgu ning ohtlikkust. Geotehnika: - inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ning allmaaehitamisega. Ehitusgeoloogia praktiline tähtsus: - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust (ehitusgeoloogia). Ehitusgeoloogia ülesanded: - uurib ehituse alla jäävate kivimite koostist, omadusi, lasumist ja levikut; - uurib ehituse püstitamisel ja ekspluateerimisel ehitist mõjutada võivaid geoloogilisi protsesse ja nähtusi; - uurib ehitusgeoloogiliste tingimuste regionaalset muutumist. Mis on tektoonika, kas see esineb ka Eestis? Kus esineb ja miks? Mis võib paikneda
Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranšeedeta läbindusmasinad g) puurtööde masinad h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja seadmed. 3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega. Ehituslikust seisukohast lähtudes jaotatakse pinnased: a) kaljupinnased, mida iseloomustab suur tihedus ja osakeste vaheliste seoste tugevus, väike elastsus ja veel läbilaskvus (lubjakivi, liivakivi, basalt jne) b) liiv-savi pinnased, mis on väiksema tihedusega puistematerjalid, mille peamiseks
· Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga. Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased.
..90 90 Tõsteulatus, mm 830 935 995 Süvistus, mm 410 470 400 Mass, t 1080 2193 1910 Mass traktoriga, t 7080 16443 16600 Tabel 1. Buldooserite tehnilised andmed (enne 90-ndaid levinud seadmed) 4 2. Kobestid Kobestid on ette nähtud tihedate pinnaste tükeldamiseks kihtide kaupa niisugusteks tükkideks, mida saab edasi töödelda laadida ja teisaldada. Raske pinnase eelnev töötlemine kobestiga suurendab, temaga kompleksis töötavate mullatöömasinate tootlikust 3... 5 korda. Kobesteid kasutatakse ka suurte kivide eemaldamiseks pinnasest, külmunud pinnaste kobestamiseks jm ettevalmistustöödel. Kobesti täituril on üks või mitu kõrvuti või astmeliselt paigutatud kihva. Kobestamise laius ja
pinnase algomadustest enne stabiliseerimist. Pinnase iseloomustavad näitajad. Wl-voolavus piir vee sisaldus mile juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Määramine- tead niiskusega pinnast koputatakse, kuni vajub kinni sinna tõmmatud standartne vagu. Wp-rull piir tähistab pinnase üleminekut pool kõvast olekust kõvasse Määramine- niiskest peen pinnasest rullitakse umbes 3mm jämedusi rullikesi kuni need hakkavad murenema. Ip-plastsus indeks (arv) wl-wp Pinnaste liigitus voolavus piiri järgi. 1. vähme plastne pinnas /35 % 2. Kesk plastne pinnas /35-50 % 3. väga plastne pinnas /50-70 % 4. üli plastne pinnas ül-70 % Voolavus arv Il w-wp/Ip % -niiskuse sisaldus 1. Kõva pinnas /0 2. 0.025 3. 0-0,25 4. sitke /0,25-0,5 5. pool pehme /0,75-1 Pinnase orgaanilise aine moodustavad lagunemata ja pool lagunenud tain ja mikro-oragnismide jäänused ning huumus. Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi.
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehitusviimistlus SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD JA KÄSIMASINAD Iseseisev töö Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD 1. PINNAVEE ALANDAMISE MASINAD JA SEADMED 1) nõelfilterseadmed kasutatakse peamiselt liiv- ja kruusliiv pinnaste puhul. Seade koosneb reast nõelfiltritest, mis süvistatakse pinnase ümber kaeviku perimeetri ja kraavi ühele või mõlemale küljele. Nõelfiltrid ühendatakse veekogumiskollektoriga, mis omakorda on ühendatud tsentrifugaalpumbaga, mis töötab koos vaakumpumbaga. Võimaldavad alandada põhjaveetaset kuni 5 m. 2. MONTAAZIMASINAD KORRUSTE TÕSTMISE MEETODIL 1) töölava karkasside paigaldamiseks korrushaaval 2) korvtõstuk 3. TEEDE-EHITUSMASINAD
Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. · Mis puhul kasutatakse postvundamente? Kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. · Mis on kannvundament ja kus seda kasutatakse? Kannvundamentide valikul tuleb arvestada pinnase kandevõimet ja sellest tulenevat kannvundamendi tallamõõtmeid, aga ka kasutatavate postide ristlõike mõõtmeid. (kannvundament - ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit.) (Kannvundamendi puhul valatakse mört või betoon rõngasavasse posti.) · Mis puhul kasutatakse vai vundamente?
a) Umbkaadurid b) Läbitavad kaadurid 171-Milliste mootoritega on varustatud autode kaadurid? a) Elektrimootor b) Sisepõlemismootor 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad 2.Kaevamis-transportimismasinad 3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid 4.Tihendusmasinad 5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad 7.Puurtöö masinad 8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks 9.Vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. sama mis eelmine 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod Enim kasutatav - Mehhaaniline meetod e lõikumine, mida üldiselt nimetatakse kaevamiseks, (Hüdromehhaaniline töötlemine, Lõhkamine, Kombineeritud meetodid) 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? Tahke faas-mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle
12) Pneumorull stabiilne koormus tekitatakse raskuste asetamisega konteinerisse või platvormile, lisaks sellele saab tihendavat efekti muuta rehvi rõhu reguleerimise teel. - mida suurem rõhk seda suurem rehvi kontakt surve pinnasele ja seda suurem rulli tihendamise võime. - sobib kõigi pinnase tüüpide tihendamiseks. -rehvi rõhk järk järguline suurendamine tihendamise ajal annab oprimaalsed töö tulemused (0.2 Mpa-0.8MPa) 13) tapp-rull sobivad pinnaste tihendamiseks ei sobi suhteliselt tihedate ja klompis kuivanud pinnaste tihendamiseks . -Tr tihendab pinnase kihti allosast üles poole. Tapp-rull on tihendamis võime ammendanud kui rulli tappid ei tungi pinnase kihti rohkem kui 3-5cm -mida õhem on tihendatava pinnase kiht seda paremini see tiheneb 14) vibro-rull lisaks staatilisele koormusele tekitatakse lisa koormus vibratsiooni abil. Vibratsiooni iseloomustatakse sageduse ja amplituudiga.
?-umbkaadurid -läbitavad kaadurid 171-Milliste mootoritega on varustatud autode kaadurid? ?-elektrimootoriga (peamiselt stationaarsetel); -sisepõlemismootoriga 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis- transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed. 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. .a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi
1. pinnase tihendamine 2. gaaskeevituse tööseadmed 3. perforaatori ehitus ja tööpõhimõte 1)Pmneumoratasrullid- rataste paigutus telgedel võib olla kahesugune: ridaasetusega või malelauaasetusega. Need on head, kuna rattakummide tõttu on pind kauem koormuseall. Hammasrullid-toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt. võrerullid-Annavad häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. langetavateraskustega rullid- on lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon.
materjalidest ja savile nt kiht liivast. Kihi minimaalne paksus 5cm ja maksimum oleneb olukorrast. 7) Muldkeha (mõisted, projekteerimise põhimõtted, kasutatavad materjalid) Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada: Maanteklassi Teekatendi tüüpi Mulde kõrgust ja süvendi sügavust Muldkehas esinevate pinnaste omadusi Muldkeha ehitustingimusi Ehituspaikkonna loodustingimusi Insenergeoloogilisi iseärasusi Varasemaid kogemusi Muldkehades esinevad reeglina pinnased, st materjalid, mille tugevuskarakteristikud sõltuvad niiskusest. Tugevuskarakteristikutesks on elastsusmoodul (näitab kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral), sisehõõrdenurk ja nidusus (materjali omadus mineraale koos hoida)
L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4) Normkoormaks A-grupi veoauto V 2 :p=0,6Mpa, d=37cm (vt. T9.1) Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpuks Q=1200 V1/ööpäevas Tee asetseb 3. niiskuspiirkonnas (vt. Lisa L1.T1) Muldkeha pinnas: kerge saviliiv Pinnasevee tase teekatte pealt h=1,5m Muldkeha asend: poolkaevikus Peenrad on kaetud 2/3 laiuses asfaltbetooniga Pinnaste suhteline niiskus W=0,68 (vt. L1.T2) Määra arvutuslik suhteline niiskuse tegur: Wksl = (W-0,05) * (1 + t * v) (vt. L.T3 ja L1.T4) Wksl=(0,68-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,71 Wtsl=(0,78-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,82 W1 järgi määra pinnase tugevuskarakteristikud E=?Mpa, F=?,C=?Mpa Kihis h E1 E2 E R C 0
ühtlase pinna saamisel. Metalltrummel pöörleb ümber haarvale raamile paigaldatud teljel. Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga. Ühe roomiktraktori haakes võib olla mitu rulli. o Hammasrullid- toetuspind on 4-5% silindri pinnast, mille moodustavad nukkide tipud. 0,5 m sügavuselt sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks. Erinevalt silerullidest on nukkrullide valtsid varustatud vahtatavate nukk-bandaazidega. Asetatakse peale malekorras. Põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks. Avaldavad
Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega. Tehase tingimustes on materjali tootmine kontrolli all ja koostise ning tehnoloogilise protsessi nõuete täitmine tagab materjali vajalikud omadused. Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega, vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne
mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi. 14) Niiskuspaikkonnatüübid ja üldine iseloomustus vt maaparandussüsteemi 15) Muldkeha tüüplahendused: kuna kasutatakse ja missugused · muldkeha kõrgus jääb alla 12 m ning see ehitatakse tugevale alusele, kasutades kruuspinnast, üleniiskumata liiv- või teisi peeneteralisis pinnaseid, · muldkeha ehitatakse kuni 4 m sügavusse soosse turba
Ehitusmaterjalide tootmises saab tuhka kasutada koostisosana järgmistes materjalides: tsement ja klinker, betoon, gaasbetoonplokid, kuivad ehitussegud. Allmaakaevanduste tagasitäitmises. Tuhast valmistatud betooni saab kasutada kaevanduste täitmiseks ja pinnase vajumise peatamiseks. Kaevanduste täitmine betooniga võimaldab ära kasutada kogu põlevkivi, millest varem jäi ligi 35% toetavate sammastena maa alla. Teedeehituses soiste pinnaste mass-stabiliseerimiseks ning maanteede, raudteede ja torujuhtmete vundamentide ehitamiseks. Sadamate laiendamises ja saastatud pinnaste mass-stabiliseerimiseks. Põllumajanduses happeliste muldade neutraliseerimiseks ning põldude ja rohumaade väetamiseks. Plastitööstuses toormena. Ökoloogilistes projektides energiatootmises tekkiva CO2 ja väävli sidujana Keskkonnaprobleemid.
Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid. Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid. Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega. Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses
Staatilised - staatilise silevaltsiga rullid kasutatavad pinnasele vertikaalse surve avaldamiseks masina staatilist massi, mille tulemusena pinnaseosakesed surutakse kokku ja väheneb pinnase poorsus. • pneumorullid-Pneumorullid sobivad pea kõigi pinnasetüüpide tihendmiseks, lisaks rulli massist saab tõsta rehvi rõhku mida suurem rõhk seda seda suurem on rulii tihendamisvõime • tapprullid- Tapprulle on efektiivne kasutada sidusate pinnaste tihendamiseks, kui tapprull on oma tihendamisvõime ammutanud tõuseb rull pinnale. • vibrorullid- vibro rulli valts on analoogne staatilise rulliga kuid lisaks staatilisele koormusele tekitab valsi pöörlv eksentriline koormus vibratsiooni, • kombineeritud rullid- rullid millega on võimalik tihendata eri rullide omadusi saavutades. 31. Vibrorullide töötamise põhimõte, muudetvad suurused tööprotsessis.
pneumaatiline löökvasar metalli ja puidu töötlemiseks, nõelpuhastaja metallpindade töötlemiseks, tiigersaag puidu, plastikute ja metalli saagimiseks, rihmlihvimismasin. 7. Hüdrauliliste käsimasinate toitmise viisid ja masinate tüübid. nende toitmine võib toimuda: teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest või individuaalsetest kergesti teisaldatavatest SPM-iga käitatavatest pumbajaamadest. Masinate tüübistik: tambitsad pinnaste ja muude ehitusmaterjalide tihendamiseks; puurmasinad postide paigaldamiseks ja teemantpuurimiseks; piikvasarad külmunud pinnaste, betooni, tellismüüritiste jne lõhkumiseks; hüdrovasarad nõelfiltrite nõelte süvistamiseks; hüdrauliline käsiramm kuni 96mm postide süvistamiseks; hüdrauliline postide väljatõmbaja Lk=200mm; F=10 t; ketaslõikurid terase, betooni, kivimaterjali jne lõikamiseks;
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks
Geotehnika kordamisküsimused 1. Eesti geoloogiline lõige. Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks;
Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri "Keskkonnatehnika" 3/1999). Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest. Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1. madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2. keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³ 3
Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu.
Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi Sademed:langevad peamiselt alla uduvihmana , sageli esinevad tuisud , samuti esineb ka igikelts- kestvalt külmunud maapind Veestik- puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega
Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas. Vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust. Otstarbekas lahendus, väike vundeerimissügavus, vajab vundament soojustamist. Ühtne massiivne plaat, tugevdatud servad või ristuvad lindid. Vaivundament Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul Valdavalt kasutatakse kahte vaitüüpi: postvaiad-kandevõime saavutatakse toestamisega tugevale pinnasekihile; hõõrdevaiad-kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest:rammvaiad, kruvivaiad, kohtvaiad Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist Vajadusel kasutatakse ka komineeritud meetodeid Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon.
Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed, põhja ja arteesia veed, tuul, temperatuur, murenemine (füüsiline, keemiline, mehaaniline, biologiline), sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised. Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe kallaste kujunemine, nõlvade uhtumine ja uhteorud, rusu mudavoolud ja laviinid, soostumine, äkkvajamine, karst, pinnaste vedeldumine vesiliiv, sufusioon, maalihked, varingud, igikelts, jääkatted, külmamuhud, termokarst, jääpolügonid, pundumine kuivamine, seismilised nähtused (maavärinad, vulkaanid), mäetööd maa-alused, lahtised, maapinna vajumine (vesi, nafta, gaas), üleujutused, pinnase sooldumine ja soolade väljakanne. Pinnase osakesed tekivad üldjuhul aluspõhja kivimite füüsilise või keemilise murenemise teel. Aluspõhja
arhitektuurilis-ehituslikud põhilahendused japrojekteerimise lähtetase – tee trassi plaan, pikiprofiil (kõrguste süsteem jt), ettevalmistustööd, takistavate tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamise vajadus, olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine või ümberpaigutamine, keskkonnakaitsealased abinõud jt; Teeprojektile esitatavad nõuded Muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, soovitused pinnaste kasutamiseks, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Rajatised (rajatise ja selle skeemi valiku põhimõte, viited tüüplahendusele, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Veeviimarid (hinnang olemasolevale olukorrale ja sellest lähtuvad projektlahenduste põhimõtted, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Katend (koormusintensiivsuse prognoos, elastse katte korral vajalik elastsusmoodul, katendikihtide konstruktsiooni variantide võrdlus ja valiku põhimõtted, katendi tugevusarvutus);
10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16. Pinnase tihendamine eritingimustes 17. Tekkida võivad probleemid tihendamisel 18. Pinnase paigutus muldes. 19. Muldkehas niiskuse muutus aastaringselt 20. Muldkeha aastaringne niiskustsükkel 21. Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid 22. Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused 23. Külmakindluse parandamise võimalused 24. Pinnavee ärajuhtimine muldkehalt 25. Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine 26. Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted 27. Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis 28. Teekatendi ülesanne, liigid 29. Teekatendi komponendid 30. Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid 31. Teekatendi hooldamine 32. Katte taastusremont 33. Katendi konstruktsiooni taastusremont 34
1) Pinnase tüüp; 2) niiskusesisaldus; 3) kohalikud tingimused; 4)kaksutatava seadme tüüp; 177. Millega iseloomustatakse muldkeha tihendatust (valem) Tihendustegur = pinnaseskeleti tegelik mahumass / pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalne mahumass. 178. Millise tihedusastmeni tuleb pinnaseid muldkehas tihendada Mine perse. Vastava tihendusastmeni. 179. Miks kasutatakse tihendamisel pinnaste niisutamist Liiga kuivad pinnased ei saavuta tihendamisel nõutud tihendustegurit. 180. Mis on optimaalne niiskus ja maksimaalne tihedus 181. Milliste meetoditega saab suurendada pinnaste tihedust (4) 1) erisurve suurendamisega masina tööseadises; 2) tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamisega; 3) tihendusmasinate läbikute arvu suurendamisega; 4) tihendusmasina otstarbeka tööreziimi kasutamisega; 182
segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördil müürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks selle süvis kujuneda asjatult suureks (joonis 4.2). Raudbetooni korral selliseid piiranguid ei ole – väljaulatuse ja kõrguse suhte määrab arvutus läbisurumisele, paindele ning põikjõule. 4.2 . Projekteerimise põhimõte ja järjekord Olenevalt ehitise konstruktsioonist ja pinnaste omadusest tuleb valida võimalik vundamendi tüüp. Sõltuvalt geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, ehitise iseloomust, naaberehitiste olemasolust ja kliimatingimustest tuleb valida vundamendi süvis. Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja
Kaalume parafineeritud Võimalik, kui vedelik märgab anuma seinu, vastasel korral veepind alaneb. pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kaasaegsele proovi, eelnevalt proovikeha enda. Saame 2-e kaalumise vahest parafiinikaalu. Tõusu kõrgus oleneb toru raadiusest või pilu laiusest, vedeliku pindpinevusest, pinnasemehaanikale pani aluse K.Terzaghi - pinnas ei ole lihtsalt osakeste Looduslike pinnaste mahumass vahemikus 1500 2100 kg/m3. Orgaanilist tihedusest ning märgamisnurgast. Pinnase poorid on tavaliselt üllalt peened, et kooslus, vaid süsteem. Mehaanilised omadused sõltuvad suuresti ainet sisaldaval pinnasel, nagu turvas on see väiksem 1000 kg/m3. vesi neis võiks üle oma normaaltasapinna tõusta. Kuna pooride mõõtmed on sedimentatsiooni käigus tekkinud osakeste vahelistest sidemetest. Nende 1.3
Tunnelehituse tööpõhimõte on maa-aluste ehitiste rajamine maapinda avamata. Tunnelehitust kasutatakse oludes, kus ei ole võimalik teostada kaevetöid, näiteks tiheda liiklusega linnas, teede alla trasse rajades või veekogude all tunnelite rajamisel. Tänapäevased meetodid on arvuti teel juhitavad puurmehhanismid. Enim levinud on mobiilsed masinad, mis on teisaldatavad treileritega. Käsimasinad ja väikemehhanismid Käsimasinad on metalli töötlemiseks, puidu töötlemiseks, pinnaste töötlemiseks ja kivimaterjalide töötlemiseks. · Saed · Vasarad · Lihvimisseadmed · Freesid · Segumiksrid · Tolmuimejad Kokkuvõte Ehitustegevusse kaasatakse tohutult palju seadmeid. See on vajalik, kuna elutempo on niivõrd kiire ja ehitusobjektid peavad valmima samuti kiirelt. Luuakse juurde uusi masinaid ja väikemehhanisme, mis hõlbustaks töö tegemist. Kuid sellega kaasneb ka tööjõu vähenemine,
pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid, mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis- hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi. 14) Niiskuspaikkonnatüübid ja üldine iseloomustus vt maaparandussusteemi 15) Muldkeha tüüplahendused: kuna kasutatakse ja missugused · muldkeha kõrgus jääb alla 12 m ning see ehitatakse tugevale alusele, kasutades kruuspinnast, üleniiskumata liiv- või teisi peeneteralisis pinnaseid,
Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %. Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisalda-vad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu.
täidetakse kuni soo pinnani uhtekindlate pinnastega. V klassi teedel võib muldkeha rajada alljäävale palklaotisele. 172. Muldkeha ehitus talvel: mullatööde tegemisel talveveperioodil tuleb tagada muldkeha ehitamise ja tihendamise üldnõuded, kuid samal ajal täita kõik täiendavad nõudmised, mida tööde tegemine talveperioodil kaasa toob.: ettevalmistamine, mille peab olema enne muldtööde alustamist puhastatud lumest ja jääst. Mittekülmunud pinnaste paigaldamisel muldkehasse peab pinnase läbikülmumise vältimiseks tagama, et peale kaevandust hiljemalt 2-3 tunni jooksul saaksid pinnase tihendatud. Kui temperatuur on alla -20 lüheneb aeg 1-1,5 tunnini. Sellest tulenevalt määratletakse ehitatava lõigupikkus ning valitakse tihendusmasinad. Pinnase veoks kasutatavate kalluri kastid tuleb kas kloorkaltsiumi lahusega üle töödelda või kasutada nende soojendamist, et vältida pinnase külmumist veo ajal kasti külge. 173
masinad, viimistlus-ja katusekattetööde masinad. Spetsialiseeritud ehitusmasinad: Pinnavee alandamise masinad ja seadmed, montaazimasinad korruste tõstmise meetodil, raudtee-ehitusmasinad, tunnelehituse masinad, magsitraaltorujuhtmete masinad, kanaliehitusmasinad, rekonstruktsioonitööde masinad, teedeehitusmasinad, need jagunevad omakorda - pinnasesegurid - asfaltbetoonisegurid - teekatteehitusmasinad Käsimasinad: Metalli töötlemiseks, puidu töötlemiseks, pinnaste töötlemiseks, kivimaterjalide töötlemiseks. 3 Üld- ja eriotstarbelised masinad Veoautod: Veoautod on enimlevinud transpordi vahendid ehitustöödel. Veoautod jagunevad kolme rühma: 1.Kallurauto - kallurauto laadib koorma maha iseseisvalt, selleks ei ole vaja täiendavaid masinaid. Kallurautodega veetakse reeglina puistematerjale - liiva, kruusa, killustiku. 2
ka teadusuurimise objektiks kõigis riikides, erandiks ei saa olla ka Eesti. Selleks ei kohusta ainult rahvusvahelised kokkulepped ja EURATOMi asutamislepingul põhinev seadusandlus, vaid ka vajadus anda inimestele sellealast asjatundlikku teavet, olla valmis seireandmeid teaduslikult tagama ja mõtestama, hinnata/prognoosida olukorda ja arenguid kiirgustegevuste, avariide korral jpm. Kogutud proovide suure eraldusvõimega -spektromeetrilise analüüsi abil on tehtud Eesti pinnaste looduslike (40K, 235,238U- ja 232Th-ridade) ning tehislike (134,137Cs) radionukliidide sisalduse sügavus- ja geograafilise jaotuse süstemaatiline uuring. Keskmised radionukliidi kontsentratsioonid Eesti pinnases varieeruvad lokaalselt laiades piirides, kuid nad on, välja arvatud ca poolteist korda väiksem tooriumisisaldus, lähedased ülemaailmsetele keskmistele. Tulemused näitavad keskmisi suurusi oluliselt ületavaid lokaalseid
[5] 3.2.Kaevetööd Süvend tuleb rajada, toestada või astmestada kaevetööde projekti alusel ning töömeetodid peavad olema projektdokumendis esitatud. Kaevata tuleb ette nähtud ulatuses ja nii, et tingimustest olenemata ei tekiks varinguid. Lõppkaeve kaevamisel tuleb olla ettevaatlik, et ei rikutaks pinnase struktuuri ning põhi jääks võimalikult tasane. Eriti oluline on see peeneteraliste pinnaste korral. Kahjustuste vältimiseks tuleb kaevetööde ajal arvestada ka tööohutuse nõuetega. Süvendi põhja kõrgus ei tohi erineda projektis määratud kõrgusest rohkem kui 0 mm... -100 mm ning põhjas ei tohi olla vettkoguvaid vajumeid. [5] 3.3. Täitetööd Mulle tehakse ühtlase paksusega, rõhtsate ja täislaiuses kihtidena. Kihi paksus ei tohi olla üle 0,7 m. Mulle laius peab olema selline, et tihendatult on see nõutud mõõtmete kohane. Optimaalse niiskuse
Kaaslastel on suhteliselt madal albeedo, mis on vahemikus 0,20 (Umbrielil) kuni 0,35 (Arielil). Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Kaaslastest paistab Ariel olevat noorim, sest tema pinnal on märgata kõige vähem impaktstruktuure, Umbriel aga vanim. Miranda pinnal on kuni 20 km sügavused murrangud, kihilised astangud ja kaootiline variatsioon erineva vanuse ja tunnustega pinnaste kohta. Miranda varasemat (kui kaaslase orbiit oli praegusest ekstrentrilisem) geoloogilist aktiivsust põhjustas arvatavasti loodejõudude poolt tekitatud energia. Miranda pinnases esinevad ka suured munakujulised moodustised, mis on arvatavalt seotud diapiiride tekkimisega. Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787. aastal, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani. Viimased kuud on avastatud 2003. aastal.
arengust maakeral. Geoloogia peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. 2. Missugust praktilist tähtsust omab geoloogia ? - võimaldab üldistuste alusel plaanipäraselt otsida maavarasid - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust - põhjavete geoloogiline uurimine võimaldab lahendada elanike veevarustusprobleeme, keskkonnakaitselisi küsimusi. 3. Milliseid põhisfääre eristatakse Maa siseehituses ? Eristatakse 3 põhilist geosfääri: 1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine osa ) 2. vahevöö ( ulatub 2900 km sügavuseni ) 3. tuum 4
Nüüdisajal toodetakse mitmesuguse konstruktsiooniga iseliikuvaid hammasrulle kitsaste kaevikute täitepinnase tihendamiseks. Transeerullid: Parameeter TRC85 TRC6 5 Kaal, kg 1380 1430 Laius, cm, 65 85 Sagedus, Hz 32 32 Tsentrfugaaljõud, kN 71 71 Mootori võimsus, kW 16 16 Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks .ja peenestab. Võreavadest läbiläinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni
muhv torude peal kummiga Malmist muhvtorud-kummirõngas,sileots sisse.kastutatakse kanalis ja välistes veevarustuse hoovi- tänavõrkudes.Eelis- on pikk eluiga,puudus- suur metallikulu,piiratud rõhk,väike tugevus väli koormustel. Nad on kaetud epoksüüd või bitumen kihiga. Keraamilised muhvtorud-kaetud glasuuriga,125-500mm ja pikkus 0,8-1,2m.Ühendus tõrvataku ja tsement mõrdiga Asbesttsementtorud-eelis väike kaal ja korrosioono kindlus,karedus.Puudus väike löögikindlus Pinnaste liigitus ja tehnoloogilised omadused: Mahumass-looduslikult niiske,tiheda pinnase m3 kaal,kn/m3 Loomulik varisemisnurk-suurim nurk Niiskus-pinnases sisalduva vee ja kuiva pinnase masside suhe % Alg ja jääkkobesus-pinnase mahu suurenemine kaevamisel % Pinnase pooride täituvus veega-kuiv alla5%, niiske 5-50%,märg 50-80%, küllastunud 100% Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav
radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [ 4 ] 3.3 Radoon Eesti pinnases Kõrgema radoonitasemega maades klassifitseeritakse pinnased radooniohtlikkuse järgi ja kasutusel on sellest tulenevad ehitusmeetmed. Eestis on asjakohased soovitused olemas aastast 2000 kehtivas projekteerimisnormis EPN 12.3 ,, Radooniohutu hoone projekteerimine", mis alates 2003. aastast kehtib kui Eesti Standard EVS 840:2003. Dokument annab pinnaste liigituse radooni emissiooni ehk eraldumise põhjal ja esitab ehitusmeetmed radooniohu vältimiseks. [ 4 ] 13 Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt: 1) madal tase radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10kBq/m³) 2) keskmine tase radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 50 000 Bq/m³
soojendamisel; märgamine; kapillaarsus). 2. Erineva vee võrdlemine. 3. Vee liikumine erinevates pinnastes. 4. Vee puhastamine erinevatel viisidel. 5. Vee kasutamise uurimine kodus või koolis. Õpitulemused Õpilane: 1) kirjeldab vee olekuid, nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri; 2) teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid; 3) selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust; 4) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust; 5) toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele. Õppetegevus Põhjavee kujunemise selgitamiseks võiks vee liikumist jälgida erinevates pinnastes (liiv, savi). Märgamise ja kapillaarsuse uurimise katset tuleks teha ka mullaga (näiteks: vesi imbub mulda ka siis, kui lillepotti kasta altpoolt)
ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk.7 1.1.1. Kasvupinnase mineraalosa ………………………………………………………….lk.7 1.1.2. Kasvupinnase orgaaniline osa …………………………………………………..…lk.10 1.2. Kasvupinnase ruumiline ehitus ning sellest tulenevad taimekasvatuslikud Karakteristikud ……………………………………………………………………………..…lk.10 1.2.1
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16
annaabi.ee 
