Alused ja vundamendid (3)

ALUSED JA VUNDAMENDID

Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele.
Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon , pinnase perioodiline külmumine ja sulamine , pinnasevee keemiline agresiivsus
Vundamendi tähtsus
Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna , arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega.
Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust.
Vundamendi vajumine
Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm )
Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid
vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti
Vajumisvuugid nähakse ette kohtadesse (joonis1.) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas.
Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust
Vundamendi alused
Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist .
Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks
Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks:
1.Kaljupinnased
2.Purdpinnased
Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased.
Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased.
Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased
Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks.
Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru.
Ehitusaluseks kasutatavad pinnased
Savipinnased
Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud
Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks
Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud.
Head ehitusalused pinnased on :
Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas
Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv, plastne ja voolaav savipinnas, turvas , muda , muld .
Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike
Vajaliku tugevusega , et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid
Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu,püsiv
Tehisalused
Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks
Nõrga pinnase tihendamine
Pinnase rullimine, pinnase tampimine, Vibrotihendamine, Pinnase tsementimine
Silikaatimine-Pinnasesse süstiktakse keemilisi silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks
Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega
Termilise töötlemisel surutakse pinnasesse 600*..800*C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks.
Vundamendi materjalid
Looduskivi , Tehiskivi , Betoon , Raudbetoon , Kivikbetoon
Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi :
Lintvundament , postvundament, vaimundament, plaatvundament
Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena
Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid
Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole
Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse
AEROCI KODULEHT
Plaatvundament:
Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas. Vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust.
Otstarbekas lahendus, väike vundeerimissügavus, vajab vundament soojustamist. Ühtne massiivne plaat, tugevdatud servad või ristuvad lindid.
Vaivundament
Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul
Valdavalt kasutatakse kahte vaitüüpi: postvaiad-kandevõime saavutatakse toestamisega tugevale pinnasekihile; hõõrdevaiad-kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel
Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest: rammvaiad , kruvivaiad, kohtvaiad
Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist
Vajadusel kasutatakse ka komineeritud meetodeid
Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon. Puitvaiade puhul tuleb jälgida, et vaiapea oleks allpool pinnasevee taset.
Kohtvaia ehitamine-1. manteltoru süvistamine, 2. armatuuri paigaldamine, 3. Betooniga täitmine, 4.manteltoru tõmmatakse maa seest välja
Rostvärgi ülesanne on hoone koormuse kandmine vaiadele rostvärgid võivad olla: monoliitsed , monteeri
Postvundamendid
postvundamente kasutatakse peamiselt karkassiga hoonete puhul.
Postvundamendid võivad olla: monteeritavad ja monoliitsed.
Kannvundamendi valiku puhul aarvestatakse kandevõimet ja tallamõõtmeid
1.Mis on vundament?
2.Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente ?
3.Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi ?
4.Millest sõltuvad vundamendi talla mõõdud ?
5.millal nähakse ette deformatsioonivuugid ?
6.Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel?
7.Millist betooni nim.sääst ehk kivikbetooniks ?
8.Mis vahe on jäikadel ja painduvatel vundamentidel ?
9.Mis on lintvundament ?
10.Mis puhul kasutatakse postvundamente ?
11.Mis on kannuvundament ja kus seda kasutatakse ?
12.Mis puhul kasutatakse vai vundamente?
13.Postvaia tööpõhimõte.
15.Kuidas jagunevad vaiad süvistamisviisi poolest?
16.Mis on vai materjalideks?
17.Kuidas tehakse kohtvaiu ?
18.Mis puhul kasutatakse plaatvundamente ?
19.Mida nimetatakse sokliks ?
20.Milliseid võtteid kasutatakse vundamendi puhul vee tõkestamiseks ?
21.Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi ?
22.Süvavundamendi joonis.
23. Madalvundamendi joonis.