10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
NoJouJah
Õppematerjali autor
Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et
Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraanil ei ole kivist tuuma
(1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Sinakasroheline planeet Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga
Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai oma nime vanakreeka mütoloogia
2.slaid Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav. See on gaashiid rõngaste süsteemiga ja suure kuuperega. Uraan on suurte planeetide hulgas kolmas planeet. Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha. Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa, sellepärast jõuab sinna vähe soojust ja valgust. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Seega temperatuur atmosfääris on -200 kraadi ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. 3
.......................................................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti. Jupiter on üks neljast planeedist, mis koosneb peaaegu tervenisti gaasist. Tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. /1, lk 28/ Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km.
Uraan Uraani avastamine ja nimetamine Sir Frederick William Johann Elert Bode Herschel 1781 1850 Uraani teke ja uurimine Tekkelugu on sarnane Neptuuni omaga. Mass ei jõudnud kriitilise piirini. 1986 külastas Uraani NASA Voyager 2 Uraani mass on umbes 14.5 Maa massi, mis teeb temast hiidplaneetidest kergeima. Tihedus on umbes 1.27 g/cm³ Kuigi Uraani diameeter on pisut suurem kui Neptuunil (neli korda Maast suurem) on ta kergem Orbiit ja pöörlemine Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97.77 kraadi Tiir ümber päikese kestab ca 84 Maa aastat Keskmine kaugus päikesest ca 3 miljardit km (ca 20 AU) Päikeselt tuleva valguse keskmine intensiivsus Uraanil ca 1/400 Maa omast Uraani sisemuse pöörlemisperiood on 17 tundi (osades kohtades 14 tundi) Uraani rõngad Esimesed avastati 1977 Kuiper'i Lendavalt Observatooriumilt. 2008 ndaks aastaks koosneb Uraani rõngaste süsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid