Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. · Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. · Akvedukt ehk sildveejuhe (ladina sõnast aquaeductus 'veejuhe') on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Elumajad - Rooma elumajadest oli levinum ühekorruseline maja e domus, mis ehitati
Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Levis ka antiikmütoloogia temaatika. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas (maalimine märjale krohvile), puutahvlitele aga temperavärvidega. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid. Kõrgrenessanssi olulisemaks stiilitunnuseks on harmoonia pildi terviku ja üksikosade vahel. Mõisted: plazzo palee
Antiikaja templite erinevused. Suurejoonelised ehitustööd Kreekas toimusid klassikalisel ajajärgul.Templid ehitati kõrgetesse kohtadesse astmeliselt tõusvatele alustele.Ehitusmaterjaliks oli marmor,kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid...
• Kui Itaalased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks,siis madalmaalased tõid taevaliku olmelise Arhitektuuriüldiseloomustus Madalmaades • Stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega • parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid • Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart • Dekoratiivsete vormide rikkus • Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid • Kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures Jan van Eyck • Madalmaade 15.sajandi kunsti üks esimesi suurmeistreid • Töötas Burgundia hertsogi Philippe III Hea teeinistuses diplomaadina ja õuekunstnikuna • Iseärasuseks oli valgusküllase ruumi kujutamine • Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult • Maalis koos oma venna Hubertiga Genti altari Arnolfini abielupaar • Väga oluline van Eyck`i teos
poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.nÜmmarguse ruumi puhul kasutati poolkera kujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel, kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhidektuurist tuntud detaile- sambaid, poolsambaid, pilastreid jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt- näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon- kõikidele jumalatele pühendatud tempel- oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Hiiglaslik 43.5 meetri kõrgune kuppel katab 43.5- meetrise läbimõõduga ümmargust ruumi. Panteon
· Itaalias valitses Medici perekond. ( kunstitoetajad, õitseaeg) · Mitmekülgsed kunstnikud. · Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside,petikakende ja nissidega. · Tihti dekoreeritakse seinapindu väänlevate taimedega. · Eelistati kassetlagesid. · Kuppelehitised. · Hakati ehitama palazzosid- vanim Palazzo Medici . · (I korrus-majandusruumid, teenijad, II vastuvõtu toad, ballisaalid, IIIprivaattoad, külalistetoad) · Kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid. · Akende ja uste kohal kasutati viile.
Selleks ehitati mitmekordseid amfiteatreid Tuntum neist Colosseum Moodustab ovaalse suletud kehandi 80 ligipääsu Mahutab umbes 50 000 pealtvaatajat Kolm korrust kaari Rooma arhitektuuri süsteem Kasutati kreeka sammastest tuletatud poolsambaid Alumisel korrusel dooria stiilis Keskmisel joonia Kolmandal korintose stiilis Neljandal korrusel on Colosseum Roomas kasutatud pilastreid Rooma arhitektuuri süsteem Triumfikaar Ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein Mõeldud monumendiks Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks Liigendasid sambad ja poolsambad Friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga (atika) Seintel reljeefid ja tekstid Rooma arhitektuuri süsteem Colosseum Rooma linnas
sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säilinud, ilmselt mängis siin rolli see, et aastatel 1921-1934 asus mõisahoones kool. Sisekujunduses tuleks suuremat tähelepanu pöörata saalile. Saal on kaunistatud 18. sajandile iseloomulikus stiilis nagu seintel asetsevad
o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud on osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist. See on kolmekorruseline, kuid ülemine osa on poolkorrus (atikakorrus). o Lescot kasutas ainult Itaalia renessansist pärinevaid detaile. Ehitisel puudub kindluslik iseloom. o Louvre'i fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Chenonceaux´ loss [Seno(n)ssoo] Prantsuse-renessanss-skulptuur · Jean Goujon [Za(n) Gu'zo(n)] o Louvre'i fassaadi skulptorite autor. o Tema kuulsaim teos on nümfide reljeefid ,,Süütute kaevul" Pariisis. See on purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja ümber tõstetud
4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Arendas tsentraalpersprektiivi õpetust, matemaatika reegleid. Täiuslikud vormid olid ring ja sellesse mahtuvad kujundid. 8. Nim skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. ,,Iisaku ohverdamine" ,,Paradiisi väravad" Suured pronks uksed Firenze ristimiskirikul. 9. Nim Donatello peateoseid. ,,Püha Jüri" , ,,Taavet" , Gattamelata ratsakuju Padovas 10. Mille poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene?
Inimene sai aru, et ta peab ise ennast arendama, õpiti antiikaja filosoofiat, mütoloogiat. 5. Milline oli humanistide arusaam inimesest? Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene. 6. Millised jooned avaldusid vararenessansi arhitektuuris? Sakraalarhitektuuris - silindervõlv ja ümarkaar, dekoratiivsete vormide rikkus, palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontalsete simsside, petikakende ja nissidega. Seinapindu dekoreeritakse väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Laed- palkidega reljeefsed või kassettlaed. 7. Nimeta 1 kuulsamaid renessansiajastu arhitekte ja tema kavandatud ehitis. Filippo Brunelleschi, kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. 8. Seleta kuldlõike reeglit.
Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Kokkuvõte
omavahel kokku vulkaanilist liiva ja lupja. Tänu sellele sai hakata ehitama mitmekesisema plaaniga ja suuremaid ehitisi. Roomlased hakkasid ka kasutama kreeklaste sambaid. Roomas aga kaotasid sambad oma algupärase ülesande hoida üleval mingit ehitisosa. Sambad muutusid vaid kaunistusteks. Võidukate väejuhtide auks püstitati triumpfikaari. Triumfikaartel otsene ülesanne puudus. Nende dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, skulptuure. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid põletatud tellis ja betoon. Hakati ehitama ka inimeste lõbustamiseks mõeldud teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Colosseum on 50 meetrit kõrge ja 527 meetrise ümbermõõduga. Selle ehitamist alustati 70. aastal pKr ja lõpetati 12 aastat hiljem. Kuigi üle poole Colosseumist on hävinenud on ta siiamaani Antiik-Rooma tähtsaim mälestusmärk.
Kaunistused. Korpus mööbel peamiselt. Erinevad looma kujutised jalgadel. Toolid muutusid nö troonideks. Tooli jalgu kujutati skulptuurelt. Tunduvalt rohkem nikerdusi. Kuld muutus väga tähtsaks. Tekkisid mööbli meistrid. Klassitsism Asutati esimesed avalikud muuseumid. nii välis- kui ka sisearhitektuuri armastatud elementiteks olid portikused ja sambad, meelsamini kasutati vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone, kanneleeritud pilastreid ka ümarkaarseid seinanisse. Põhiobjektiks olid taas seinad, moodsaks peeti laevalgendamist ja stukkdekoori paigutamist selle nurkadesse; keskele paigutati lühtrirosett. Hakkati kasutama tooli materjalina mahagoni. ( prantsusmaal). Nikerdatud raamistikul, käetugudel ja leeniraamistikul kasutatud ornamendid olid täielikult laenatud antiigist: Pärlinöörid, meandrid, tamme- ja akantuselehed, loorberipärjad.mööbel oli enamasti kas kullatud või valgeks värvitud
1. Kes on etruskid? Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. Saj. E.Kr. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Samuti on etruski kultuuri vahendajaks olnud vanarooma ja kreeka kunst ja kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjanduse, nt. Vergeliuse ekloogidele. 2. Millised olid etruskide hauakambrid? Kunstiteose peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad, meisterlik oli pronksivalu, milleks heaks näiteks on Kapitoolumi emahunt, mis on nime saanud asukoha järgi Rooma Kapitooliumi muuseumis. 3. Millised olid etruskide skulptuurid? Etruskide figuurid ja portreed on is...
Milliseid muudatusi tõi palazzode ehitusse arhitekt L. B. Alberti? Palazzode fassaadi kujundati järgmiselt- alumine korrus oli laotud suuremate ja rohmakalt tahutud kividega. Teise korruse kivid olid väiksemad ja ühtlasemalt laotud. Kolmas korrus aga oli peen ja puhas ladu. Palazzod muidugi muutusid järjest stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas uut muudatust nende ehituses ja hakkas kasutama iga akna vahel pilastreid, mis muutsid palazzod harmoonilisemaks ja pidulikumaks. 10. Millised muudatused tõi skulptuuri Lorenzo Ghiberti? Kirjelda tema Paradiisi väravat. Ta kasutas oma loomingutes kullatud pronksi. Tema reljeefe ümbritses neliksiiru meenutav ehisraam, inimeste figuurid olid kujutatud realistlikumalt. Ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi. Paradiisi värav- ehk uste paar, millel oli 10 suuremat reljeefi, mille raamid olid juba nelinurksed
sajandil ja algselt kasutati pilkenimetusena arhitektuuri kohta. 4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. 5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti.
paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid • Foorum - väljak, templid, ausammas, tähtsamad valitsushooned, korraldati rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele, puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2
Michelangelo Buonarroti -jätkas Bramante tööd -mitmekülgselt andekas- skulptor, maalija, luuletaja, arhitekt, teadlane -muutis natuke Bramante projekti, ehitis sai ühtsema mulje ja keskne kuppel pääses paremini mõjule -hiljem muudeti ka Michelangelo projekti ja kirik polnud enam tsentraalehitis -kuppel kergem, peaaegu hõljuv -kreeka risti kujuline põhiplaan asendunud ladina ristiga Palladio -Rooma -matkis järjekindlalt antiikarhitektuuri -San Giorgio kirik -kasutas pilastreid, poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse -Villa Rotonda- ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid
Rikaste erakunstnik. ,,Kevad" ,,Venuse sünd" Kokkuvõte Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis. Arhitektuuri koha pealt võeti renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). Hakati tegema monumentaalskulptuuri. 15. sajandi maalikunstis oli levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks. Kirikute ja kabelite seintele maaliti enamasti freskotehnikas. 15. sajandi teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid. Viited http://www.wikipedia.org/ http://web.zone.ee/kunajal/renessanss.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.paideyg
Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo
sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümbermõõt 524 m. Mahutas 50 000 inimest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis.
tänapäeva saunadest. Terme ehitati põhiliselt keisri populaarsuse tõstmiseks, mille tõttu sisekujunduste ja viimistluste jaoks kasutati kõige kallimaid materjale. Kõige kuulsamaks peetakse Caracalla terme Roomas.(4) Triumfikaar oli roomlaste arhitektuuris praktilise ülesandeta ehitis, mida kutsutakse ka monumendiks. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid jne. Seina ülemine osa oli tihti eraldatud karniisiga ning seda nimetati atikaks. Kuulsaimad arhitektuurilised ansamblid on väljakud(foorumid) paljudes Rooma linnades ning kõige rohkem Rooma linnas eneses. Lisaks silmapaistev on ka rooma arhitektide kavandatud teed, sillad, veejuhtmed jne, milledest mõnda kasutatakse ka tänapäeval.(4) Joonis 13 Caracalla termid Joonis 14 Triumfikaar Kõige suuremateks erinevusteks Vana-Kreeka ning Vana-Rooma arhitektuuri ehitiste vahel on
(saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll. Kaunistuseks kasutati sageli ka poolsambaid ja pilastreid. pilaster lame, püstine seinasammas, nelinurkse läbilõikega, toetab ja kaunistab seinapinda Roomlased eelistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkalikumaks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile (I k. dooria, II k. joonia, III k. korintose). Arhitektuurinäiteid: Rooma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal (30 e. Kr.-14 p. Kr.) · Colosseum Roomas, 1. saj. p. Kr. Amfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48
Sellise kunsti eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja toetus - määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutati rustikat, topelt pilastreid/sambaid. Kasutusele tuli ka mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, François Mansart'i- nimeliselt arhitektilt. Prantsuse baroklik klassitsism sai alguse Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamisest, mille teostas Claude Perrault. Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini
esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare
tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal
ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati kuplit. Näiteks Rooma Panteoni - kõikidele jumalatele pühendatud templi siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, is on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhidektidele. Selliste konstruktsioonide juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid jne, millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Kreeklastelt üle võetud sammastest eelistasid roomlsed korintose stiili kui kõige toredamat. Kuna sambad olid vaid dekoratiivsed, siis hakati kasutama väga palju poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõheststud sammbast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.
Roomlased kasutasid silindervõlve ja ristvõlve. 8. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Väljaspoolt on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja ülemisel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. 9. Triumfikaari ehitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 10. Panteon on kõigi planeedinimega jumalate tempel. Tema põhiplaan on ümarja portikus kolmnurkse viiluga. 11. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basiilika oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida
plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessanssis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, ,,jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhidektuurist laenatut: karniise frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid. Intarsia 6 Kirst
Lodza - Hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiastuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega. Niss - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. Tehniliselt on nissid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster - tema ülesnaded o müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja -fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks. Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest
temperatuuriga higistamisruume, basseine, suuri saale, mis olid mõeldus lõdvestumiseks, suhtlemiseks ja jalutamiseks . Roomlased armastasid väga vaatemänge, selle tarbeks ehitati Rooma riigis areene, mida ümbritsesid tõusvad istmeread. Suurimaks ja tuntuimaks amfiteatriks oli Colosseum. Colosseumi iseloomustab: 1. Kolmes erinevas stiilis sambad, 1. Korrusel dooria, 2. Korrusel joonia ja 3. Korrusel korintose stiilis. 2. Neljandal korrusel kasutati pilastreid- poolsambataolisi, kui õhukesi müüriribasid. 3. Ehitise kindlus ei sõltu sammastest vaid hoopis kaartest ja võlvidest. Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängupaik Circus Maximus, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi. Roomlased armastasid püstitada suurte sõjaliste võitude ja muude tähtsate sündmuste auks triumfe e. võidukaari. See oli ühe või kolme kaarega massiivne kivisein. Alati oli triumfikaarel reljeefe või
tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. Seda poolkorrust nimetati atikaks. 9 Tituse triumfikaar Eriti suurejoonelised olid avalikud lõbustusasustused. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema
c)veejuhtmed 3.Ühiskondlikud hooned ja iseloomulikud ehitised a)termid (avalikud saunad) basseinide, erinevate temperatuuridega higistamisruumide ja suurte lõdvestumis-,jutustamistubadega b)amfiteatrid - suurim oli 1.sajandil ehitatud Colosseum mille alumise korruse sambad olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korintose stiilis neljandal kasutati pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid ehitise kindlus sõltub ainult kaartest ja võlvidest gladiaatorite võitlusmängudeks - Circus Maximus kaarikute võiduajamiste vaatamiseks c) triumfikaar suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks (reljeefidel ja tekstidel märgitud) seina liigendasid sambad või poolsambad
Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. NÄIDE: Pont du Gard Prantsusmaal. Triumfikaar - Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. NÄIDE: Arc de Triomf, Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar Termid - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale.
Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2. Millised olid muutused renessanssarhitektuuris? Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. 3. Mida ehitati? Kus ehitati? Ehitati põhiliselt Itaalia linnas Firenzeses, kuna see linn kujunes pika aja jooksul kunstikeskuseks.
kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks
veejuhtmena on pärit 7. saj eKr Ninive lähistelt, mis juhtis linna joogivett. NT: Pont du Gard Prantsusmaal. TRIUMFIKAAR - Arc de Triomf on Kataloonias Barcelonas asuv triumfikaar ja Tituse triumfikaar. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarakaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure. Seina ülaosa oli sageli eraldatud karniisiga. TERMID - Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn. termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas.
2. Kuidas nimetati roomaaegseid võlve? Silindervõlv ja ristvõlv 3. Mis liiki inseneriehitisi rajasid roomlased? Milline tähtsus oli neil Rooma riigile? Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ja amfiteatrid. 4. Milline ülesanne oli rooma ehitistes sammastel? Millist sambastiili roomlased eelistasid? Miks? Raskemalt kergemani suunduv tugede jaotus muudab ehitise välisilme kindlaks, kuigi ehitise kindlus ei sõltu tegelikult poolsammastest. Eelistati pilastreid-poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasi. 5. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta mõni kuulus triumfikaar. See oli väravataoline, kuigi polnud mõeldud väravaks, vaid monumendiks.Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks.Keiser Constantinuse triumfikaar Roomas. 6. Ühenda numbritega sama jumala nimi Vana-Kreekas ja Roomas. Apollon = Apollo Athena = Minerva Aphrodite = Venus Zeus = Jupiter Ares = Mars
palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on
See on eeskujuks olnud heleisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Pühendatud mitmele jumlale. Võetakse kasutusele betoon ja põletatud tellised. Keskajal suhtuti arhitektuurimälestitesse halvasti ja nende materjale kasutati uute kristlike kirikute ehitamiseks. Roomlased võtavad üle kreekast mitmed võtted- sambad (korintose stiil), need olid dekoratsiooniks. Kasutati ka poolsambaid ja pilastreid. EHITATI Foorumeid- toredaid ja sammaskäikudega väljakuid Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione jne Võidu- ehk triumfikaari – võidukate väejuhtide auks, suurim on Konstatinuse kaar. o Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. Mausoleume tähtsate inimeste hauakambreid- keiser Hadrianuse, Mitmekorruselisi elamuid Basiilika- ehitusstiil
kelle auks püstitati mausoleume ja võidu- ehk triumfikaari. ARHITEKTUUR Katsid ehitisi marmori või mõne muu kallihinnalise materjaliga. Ehitati Rooma betoonist. Uuendused: Roomlased võtsid kasutusele lubimördi, mis võimaldas ehitada suuri kaari, võlve ja kupleid. Võtsid etruskitel üle kaare ja võlvi ehitamise. Roomlased võtsid üle ka kreeklaste sambad, kuid kuna neid polnud enam vaja et ehitist üleval kanda, siis said neist vaid kaunistused. Palju kasutati poolsambaid e. Pilastreid, mis olid nagu pikuti lõhestatud sambad, küljega vastu ehitise seina. Roomas rajati palju ilmalikke ehitisi: *Näiteks ühiskondlikud hooned basiilikad ja termid. Basiilikad olid piklikud enamasti mitmelöövilised äri- ja kohtuhooned, mis paiknesid foorumite ääres. Termis olid nn. Rooma saunad, need pakkusid ajaviidet ja puhkust, sisaldasid pesemisruume, basseine, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Nt. Caracalla termid. *Roomas olid lõbustusasutusteks amfiteater e
Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Renessansiajastu kangelaseks on ennast uues maailmas peremehena tundev inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi. VARARENESSANSI ARHITEKTUUR Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377- 1446), kelle kavandatud on kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. Brunelleschi oli
Rooma tempel meenutab suures osas kreeka templit, kuid see asub reeglina oluliselt kõrgemal alusel, poodiumil, kuhu viis trepp. Kui kreeklased pidasid templit jumala asupaigaks ja selle pühamasse ruumi rahvas siseneda ei võinud, siis Rooma templisse kutsuti inimesed sisse. Rooma templiehitusel (ja ehituskunstis laiemalt) rakendati küll kreeka sambaehitust, kuid see sai peamiselt dekoratiivse tähenduse, kuna täissammaste asemel hakati enamasti ehitama müüri külge liidetud poolsambaid ja pilastreid, millel polnud enam otsest kandefunktsiooni. Suuremal osal rooma templitest on ilmselt etruski eeskujul fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris 2 seinte ligidale või on külgseinad kaunistatud pool- või kolmveerandsammastega. Roomas peeti väga lugu ka ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega.
Dionysose teater 5.saj. eKr Vabaõhuteater Kreekas Üks vanimaid Veinijumala auks Esialgsed puitkonstruktsioonid asendati kiviga Lava ümber tribüünid Mahutas 17000 inimest Tragöödiad ja komöödiad Rooma Lubjamördi kasutuselevõtt Ehitustehnika arenedes sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi Eeskujuks etruskide ja kreeklaste ehitised Tähtsaim ehitusmaterjal põletatud telliskivi Tellisseinu kaeti marmoriga Arhitektuur Kaared Võlvid (silinder- ja rist-) Kuplid Sambad (poolsambad ja pilastreid kasutati kaunistamiseks) Termid Võlvid Ristvõlv (ilma seinteta ruumi ehitamiseks) Silindervõlv (koridoride rajamiseks) Pilaster Poolsambad Colosseum 70 pKr Amfiteater (teatri- ja tsirkusehoone) 4-korruseline All on poolsambad, mis näiliselt kannavad kogu ehitist Ellipsi kujuline põhiplaan Ehitusmaterjaliks lubjakivist tellised Mahutas 50 000 pealtvaatajat Gladiaatorite võitlused Panteon 126 pKr Täielikult säilinud Kõigi jumalate tempel
fassaadides, mis sobisid kokku romantismiajastu vaimuga vabama ja lüürilisema suhtumisega ellu. Oluline rõhk oli ka rahvuslikul omapäral, mida arvati kõige paremini avalduvat just keskaja kultuuris. Klassitsismist eemaldumine toimus 1830-40. aastatel, mil mõisamajandust oli tabanud kriis ja neid ehitati vähem. Üleminek historitsismile avaldus arhitektuuris näiteks fassaadide tsentraliseeritusest ning range sümmeetria nõudest kõrvalekaldumises. Sambaid ja pilastreid kasutati järjest vähem, nende asemel hakkasid levima mitmesugused karniisid ja parapetid, mis andsid tooni hoone üldisele horisontaalsusele. Kõige ilmekamalt näeb klassitsimi vormide muutumist uue ajastu näo järgi Tartu ja Viljandi ümbruse mõisamajade juures (Kuremaa, Suure-Kõpu, Vana-Võidu). Need hooned sarnanevad üksteisega oma pikaks venitatud korpuse ja kõrgema keskkosa poolest. Joonis 1. Keila-Joa mõisa peahoone tagakülg (allikas: Eesti mõisaportaal)
Välisarhitektuuris jääb üldiselt domineerima klassitsistlik rangus ja lihtsus, kuna sisekujunduses pääseb valitsema kerge, mänglev ja graatsiline rokokoo. Siseruumide kujundamisel oli seni valitsenud printsiip, mille kohaselt välisarhitektuuri elemente kakendati ka sisekujunduses. Sellele astuvad nüüd vastu rokokoomeistrid, kes tõrjuvad siseruumidest ranged arhitektuurivormid välja. Tugevasti toonitatud simsid ja poolsambad kaovad, ka pilastreid näeb harva. Rokokoostiili siseruumi sein koostatakse puupannoodest, mida ümbritsevad õhukesed liistud. Liistudest hargnevad rikkalikud, kuid kerged nikerdised. Mitmekesine, kapriisselt ja mänglevalt käsitletud ning tihti ebasümmeetriliselt kujundatud ornamentika eelistab stiliseerimata, naturalistlikke motiive. Tüüpilisemaid rokokoo- ornamente on orvand (kujutab enesest voldistatud servadega lamedat lahtist teokarpi); see on tavaliselt kese, mille ümber
Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust,tarbekunsti,rõivamoodi.Kujunes välja 2 peamist suunda : 1) tüüpiline barokk,mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maades Lõuna- Euroopas.2)baroki tagasihoidlikum variant,mis püüdis vältida nö pärisbaroki liialdusi.Barokk oli esimene Euroopas kujunenud stiil,mis levis ka teistele mandritele. Barokkarhitektuur- Barokkarhitektid austasid antiiki.Nad kasutasid enamasti samu dekoorielemente(sambaid,poolsambaid,pilastreid).Ehitusmeistrite eesmärk oli teha hoone atraktiivsemaks.Esimesteks uues stiilis hooneteks olid kirikud.Fassaad ei olnud enam tasapinnaline,sirget joont ei sallitud.Väga populaarseks kujunes voluut,mis ühendas kahte korrust.Fantaasiaküllased olid aknaraamid.Uudsed olid ovaalne aken,keerdsammas.Kasutati värvilisi kive.Kõiki kirjeldatud elemente kasutati ka sisearhitektuuris,ainult veelgi rikkalikumalt.Barokkarhitektuur sai üldse alguse 16.sai lõpul Itaalias
Vararenessansi arhitektuur Itaalias XV sajandil toimus ehitustegevus Itaalias erilise murranguta, sest gootika ei vastanud itaalia vaimulaadile ega olnud jätnud sügavamaid jälgi. Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmäletistel. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessansi arhitektuuri iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Dekoratiivsel eesmärgil kasutatakse seinapinnaga vahetult liituvaid poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende, nisside ja girlandidega. Sageli esinevaks pinnadekooriks on grotesk - hellenistlikust kunstist üle võetud eri väänisornament. Kõik need antiikajast laenatud elemendid on loovalt ümber töötatud. Olulise uue joonena kujuneb välja tasakaalu taotsus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Arhitekte huvitab ühtse ruumimõju probleem. Sisekujunduses saavad jõuka kodanluse
ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Nt. katust katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Louvre`i lossi Pariisis ehitati mitme sajandi jooksul. Pierre Lescot kavandas lossi läänetiiva hoovipoolne fassaad (17. pilt). Kahele korrusele lisaks atika korrus. Kasutas ainult itaalia renessansist pärinevaid detaile ja tema ehitistel pole enam kindluslikku iseloomu. Fassaad on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud- alakorrusel võib näha poolsambaid ja pilastreid, teise korruse akende kohal on vaheldumisi kolmnurksed ja kaarjad viilud, rohkelt on reljeefe, eriti atikakorruse akende vahel. Üksikosad ja tervik on tasakaalus, paljususes säilib ühtsus. 5 BAROKK Mõiste ,,barokk" on pärit portugali keelest- tähendas korrapäratu kujuga pärlit. Siit ka omadussõna ,,barokne", tähendades ,,iseäralikku, korrapäratut".
annaabi.ee 
