50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
johannajohannna
Õppematerjali autor
Karl Suur Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl (valitses aastail 768-814), keda ajaloos tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada
Kokkuvõte Karl Suurest Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane
C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL KOKKUVÕTE KARL SUUR Koostaja:Kaili Olgo Juhendaja:Toomas Aavasalu 2 Torma2007 Raamat räägib Karl Suurest,keisrist ja pühakust. Karl Suur suri 814.aasta 28. jaanuaril. Saint-Galleni munk Notker Kogeleja hüüdis teda nagu Alkuingi ,,piiskoppide piiskopiks". Leopold von Ranke nägi temas ,,maailmarändurit". Ainult kaks inimest on jätnud eurooplaste ajalooteadvusse sama sügava jälje kui tema - Aleksander Suur ja Julius Caesar. Karli hauapaik on siiani täpselt teadmata. Ta suri, olles vastu võtnud püha sakramendi. Tema
2. Kes olid? Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid. Ühendas veelkord keisririigi. Kyrillos ja Methodis- Konstantinoopoli mungad, kes 860 tõlkisid piibli vanabulgaaria keelde. Chlodovech- Frangi riig irajaja Karl Martell- Pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi. Pippin Lühike- Martelli järglane, kes laskis end kuningaks valida. Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. William Vallutaja-Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks. Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost. Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama. Augustinus-kristlik õpetlane, kelle teos ,,jumala riigist"
püüdis lahus hoida ka roomalsi ja idagoote, keelates nendevahelised abielud. Suutis peatada ka frankide ekspansiooni lõunasse, sõlmides selleks liidu läänegootidega. Theoderich rajas tugeva idagootide Itaalia riigi, kuid sellele vaatamata ei suutnud tema järglased eriti edukal vastu seista Justinianus Suure sissetungile, mistõttu Itaalia langes mõneks ajaks taas Ida-Rooma riigi kätte. Langobardid Germaani hõim, mis VI sajandil vallutas Itaalia ja 774. aastal sai lüüa Karl Suurelt. Chlodovech Sündis umbes 466 ja suri 511. Alates 481. aastast saali frankide kuningas, Childerichi järglane. Saali frankide põhiline keskus oli sellal Tournai. 486 purustas Rooma kindrali Syagriuse ja viis pealinna Soissons'i. Sai enda kätte peaaegu kogu Gallia, peale Provence'i, mida Theoderich ei lasknud tal vallutada. Sai kõikide frankide kuningaks. Tark samm oli katoliiklusse astumine (496), tänu millele sai ortodoksia kaitsjaks ariaanidest barbarivalitsejate vastu
6.sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne- ja Loode-Gallias, keskusega Pariisis. Austraasia Kirde-Gallias Burgundia endise burgundide riigi alal Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantusmaa idaosast ja Sveitsist Majordoomused- 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused. Kuningavõim nõrgenes, 687. aastast oli Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karolingid, dünastia said oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Poitiers' lahing 732 oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732. aastal, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna
Hispaanias (419-708, vallutati araablaste poolt), Vandaalide riik Vandaalid tungivad üle Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi. Põhja-Aafrikas (u 430-534,vallutati Bütsantsi poolt); alates Idagootide riik Itaalias (493-552, vallutatud Bütsansti poolt). Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt)
Varasel keskajal tekkis palju benediktlaste kloostreid. Karl Suure keisririik V sajandi lõpul oli Clodovech rajanud võimsa Frangi riigi Gallias. Pärast Chlodovechi surma hakkas riigis ühtsus aegamööda nõrgenema. Kuningate asemel tõusid esile kojaülemad ahk majordoomused, kelle kätte koondus võim. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal langopardidega. Paavst palus majordoomustelt kaitset ja vastutasuks kuulutas ta Pippini Frangi kuningaks. Pippini järel sai valitsejaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl suure nime all. Karl Suur veetis suurema aja oma elus sõjakäikudel ja allutas palju rahvaid. Edukate vallutussõdade tulemusena valitses Karl Gallia, suure osa Itaalia ja Saksamaa üle. Nii võimsat valitsejat polnud pärast Rooma riigi langust ja ka paavstiga olid Karlil suhted head.Aatal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma ja suurel jumalateenistusel krooniti Karl keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid