1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) Haridus: kiriku-, ja kloostrikoolid; raamatukogud; vaimulikud olid haritud inimesed- tõlkisid ladinakeelseid tekste b) Kunst: sakraalehitised; freskod, mosaiik, ikoon; kujutati pühakuid, piiblilugusid c) Kirjasõna: raamatute ümberkirjutamine, trükkimine, tõlkimine, hoidmine raamatukogudes 2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta?
Romaani kujutavkunst Gooti kujutavkunst 1) Oluline ei olnud looduse jäljendamine 1) Loomutruumad, riiete alt näha liikumist (Anatoomia ebatäpne), vaid emotsioonide ja (Voldid riietes), ilmekas nägu tunnete edastamine, ruumi ei kujutatud (Tasapinnaline) Näited: 2) Ülesanne jutustada piiblilugusid Ekkehard & Uta Näited: 2) Inimese kujutamine muutub realistlikumaks, Bayeux Seinavaip 70m (Pikk jutustus aga samas ei muutu usuliste tunnete lahingust) kujutamine (Vaeste piibli printsiip Skulptuuri eesmärk kirjaoskamatule jutustada lugusid)
lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud
Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused. Kuulsaim maalija Theophanes Kreeklane, tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad.
Kirjandus ja teater Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel.
· "Uskmatu Toomas" · "Lautomängija" · "Hea ennustus" "Peetruse ristilöömine" Bacchus "Kaardimängijad" · Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupoegadega nagu võrdväärsega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära. · Kuulsaks ei teinud kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma,
ARISTOTELE FIORAVANTI). · Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem heledumedusel kui värvidel, hoogsad vabad pintslilöögid. Sisuks enamasti traagiline lõhestatus ja karmus)
Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid aga väikesed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustatud pisut konarlik pildipind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti ka külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, mitmesuguseid piiblilugusid illustree- rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti, kuna tähtis oli pühakute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuuris on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldub juba uue religiooni suhtumine patuse keha kujutamisse, mis saab üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja
MÜÜRIDEGA KITSAD AKNAD ÜMARKAAR, SELLISELT VORMITI NII AKNAID UKSI KUI KA VÕLVE. TERAVKAARED SALEDAMAD SAMBAD AKNAD AVARAMAD TORNID KÕRGEMAD SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAzID KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE PÜHAKUTE ELULOOD KIRJUTATI PALJU OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED ROHKELT IMETEGUSID AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI NEID LUGUSID VÕIB PIDADA OMALAADSEKS
) lauskmaale. Vana- Rooma kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius. Keskaeg hõlmab ajavahemikku 5 kuni 15 sajand. Keskajal käis teater alla. Sellele aitas kaasa ühe tugevnema (mille?) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas: kirikus ja hiljem kirikuesisel väljakul. Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega -müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud.
Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena. Valitsevad värvid heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaaegu üldse tunda.
Mis on vitraaz? tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal 17.Missuguseid värve kasutati vitraazide tegemisel? Punane, sinine, kollane, roheline 18.Missugust temaatikat kujutati vitraazidel? Piibli temaatikat Toimub jätkuv miniatuurmaali areng.13.saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitseperiood. Juhtivaks keskuseks on Pariis. 19.Mis on miniatuurmaali peamine ülesanne? Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid (Bible historiee) ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsüklid ( Bible moralisee) Tahvelmaal ja selle levik 20.Mis on tiibaltar ja mida sa temast tead? õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis 21.Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada 4 piirkonda: a)Põhja-Eesti / Toomkirik, Niguliste kirik
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd"
Arvan, et sellise suhtumise põhjustab madal intelligentsus, sest tavaliselt haritud inimesed on ka lugupidavamad kaaslaste suhtes. Kuna ma ise olen ristitud, siis võin öelda, et olen usklik inimene, aga kirikus käimisega pole minul mingisugust seost, sest tunnen, et kirik on minu jaoks lihtsalt tavaline hoone, või ehitis ning ma ei leia, et pühapäeviti jumalateenistusel käimine teeks mind paremaks inimeseks. Olen tänulik oma vanematele, et nad on mulle jutustanud erinevaid piiblilugusid ning avardanud sellega minu silmaringi, samuti on mul hea meel, et ma ristitud olen. Usundiõpetust oleks võinud õe ainekavas veelgi rohkem olla, sest see teema huvitab mind. Mõndade usundite tavade kohaselt on keelatud inimesele vereülekande tegemine, või elundite siirdamine. Siinkohal tahaksin vastu vaielda ja enda arvamust peale suruda, sest kui kaalul on inimese elu, siis peaks jätma kõrvale kõiksugu traditsioonid ja tavad, sest inimese elu on
Isapoolne suguvõsa olid olnud kunagi põlisaadlikud, aga vaesunud. VaranDusi ja võimalusi polnud. Isa oli visa, pühendunud töötegija ja teenis oma töökusena aadliseisuse ja ostis endale mõisa. Ema poolt oli nii kaupmehi kui ka haritlasi suguvõsas ja ema oli nagu ikka helde ja lahke, elurõõmus, palju lugenud. Ema rääkis talle piiblilugusid, mille tõttu jäi ta kristlaseks. Isa oli range. Isegi veidi impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli ta tundliku loomuga ja kõike neid läbielamusi leiab nende teostest. Õpiti kodus. Isa õpetas ladina keelt. Seni kuni nad pandi pansioni (internaatkooli). 16-aastaselt suri ta ema tuberkoloosi. Kuigi
AVARAMAD • TORNID KÕRGEMAD • SEINTEL PALJU SKULPTUURE NII SEES KUI VÄLJAS • AKNAID EHTISID VÄRVILISED VITRAAžID SKULPTUURID • KASUTATI PEAMISELT KIRIKUTE KAUNISTAMISEKS • PEAMISELT KUJUTATI JEESUS KRISTUST, NEITSI MAARJAT, PIIBLITEGELASI JA PÜHAKUID • NAD AITASID RAHVALE PIIBLILUGUSID JA RISTIUSU TÕDESID SELGEKS TEHA MAALIKUNST • SAMUTI PEAMISELT KIRIKU KAUNISTAMISEKS • JUMAL VÕI JEESUS KRISTUS PIDI PILDIL OLEMA KÕIGE SUUREM • KÕIKE KUJUTATI JUSTKUI ÜHEL TASAPINNAL • INIMESE KUJUTAMISEL EI PÖÖRATUD TÄHELEPANU TEMA KEHALE, VAID PÜÜTI TABADA HINGE KIRJANDUS JA TEATER PÜHAKUTE ELULOOD • KIRJUTATI PALJU • OLID ÜKSTEISEGA KÜLLALTKI SARNASED • ROHKELT IMETEGUSID • AUTOREID SAGELI EI TEATUDKI
Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju
14. Too välja romaani ja rooma skulptuuri erinevused ja sarnasused? Rooma skulptuurides tulid välja kõik inimeste iluvead, nende iseloomulikud jooned, väga täpselt. Romaani kunstis olid kujud üldistatud, inimeste proportsioonid ebarealistlikud, edasi anti vaid emotsioone. 15. Mis on ,,vaeste piibel"? Mis on ,,vaeste piibli" seos romaani kirikutega? ,,Vaeste piibliks" nimetatakse romaani kirikute reljeefseid seinu, kus kujutati piiblilugusid. Kirjaoskamatud inimesed ,,lugesid" neid pilte ja said niimoodi aimu, millest räägib piibel. 16. Kirjelda Bayeux' vaipa - millal, kus ja miks see loodi? Mida on sellel kujutatud? Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde.
Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat , piiblitegelasi ja pühakuid. Keskaja kunstnikud püüdsid edasi anda Jumala ülevust ja kõikvõimsust. Jumal ja Jeesus pidid olema kõige suuremad. Keskaegne kirjanus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati palju ja sageli oli need üksteisega küllal sarnased. Pühakute elulugude autoreid saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane
massiivsus (väiksed aknad, paksud müürid) 3. horisontaalne joon NÄITED ROMAANI ARHITEKTUURIS 1. Prants. CLUNY kloostrikirik ,SAINT-SENINI KIRIK 2. SAKSA Hildesheim toomkirik, Wormsi kirik, Maria Laachi 68 kirik. 3. Itaalia Pisa katedraal, Püha Marcuse katedraal. 4. Skandinaavia Lundi toomkirik. Romaani stiilis kirikute skulptuurid ja reljeefid- skulptuurid seotud arhitektuuriga, skulptuurid tihti stiliseeritud, kaugelt vaatamiseks, mõeldud kirjaoskamatule rahvale lahti seletamaks piiblilugusid- hüüdnimi `vaestepiibel` Lemmikteemaks `VIIMNE KOHTUPÄEV` seal lähevad vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Tähtsaim Romaani ajastu tekstiili teos- BAYEUX VAIP- PILTJUTUSTUS- Varaseim säilinud 11 saj lõpp- 12 saj algus Euroopa tikandivaip. Räägib Inglismaa vallutamisest normandide poolt 1066a. just Hastingsi lahingust. Skemaatiliste vahenditega on löödud ilmekas kujutluspilt, kus täpselt on edasi antud pildid selle ajastu eluolust. Traditsiooniliselt
Gooti stiil Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Seintel palju skulptuure nii sees kui väljas. Aknaid ehtisid värvilised vitraazid. Skulptuurid Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid. Nad aitasid rahvale piiblilugusid ja ristiusu tõdesid selgeks teha. Maalikunst Maalikunst oli samuti peamiselt kiriku kaunistamiseks. Jumal või Jeesus Kristus pidi pildil olema kõige suurem. Kõike kujutati justkui ühel tasapinnal. Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased
tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker. o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid stseene + piiblilugusid illustreerivad stseenid + juhtumised pühakute elust o Pühakuid kujutati tardunult, range ja pühaliku ilmega o Tähtis oli isikute äratunavaks tegemine. Tegelasi võib äratunda mitmesuguste tingmärkide järgi. o Lihtsustati o Rikkalikult rõivastatud figuurid o Mosaiikidel kujutatud inimeste näod väljendavad uut tüüpi, antiikajale võõrast hingelaadi.
kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ . Keskaegne kirjandus oli sammuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid raha seas pühakute elulood. Lood algasid tavaliselt sellega , et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended , et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada om alaatseks rahvakirjanduseks. Üks kõige säilinumaid kirikuid keskajast Kasutatud kirjandus · http://images.google.ee · http://meiekirjandus.pbwiki.com · http://www.annaabi
Pühapäevakool Pühapäevakool on koguduse poolt lastele pakutav õppevorm, kus igal nädalalõpul peetavates tundides õpitakse tundma Piiblimaailma ning elu tähtsamaid väärtusi (näiteks: mis on sõprus, miks ei ole hea valetada, miks peab austama oma vanemaid, miks on oluline andestada ja palju muud). Lapsed õpivad vanuse järgi jaotatud rühmades. Seal joonistatakse, volditakse, kleebitakse, mängitakse ning kuulatakse õpetaja poolt ette loetavaid ilmekaid piiblilugusid. Paar korda aastas korraldatakse lastele laagreid, mis kujutavad endast väljasõite looduslikult kaunisse kohta. Pühapäevakool on koht, kus lapsed saavad arendada oma sotsiaalseid oskusi nagu suhtlemine ning koostöö. Samas pakub selline õppimise vorm võimaluse rakendada kohapeal ellu kristlikke eluhoiakuid. Viljandi Baptistikogudus asub Uku 10 Viljandis. Iga pühapäev on seal kell 10 jumalateenistus ning igal reedel kell 18 on noorteõhtud.
Kuidas mõjutas Dostojevskit kokkupuude petrasevskilastega? Fjodor Dostojevski oli pärit Moskvast. Isa ( arst vaestemajas) oli lahti öelnud vaimulikuseisusest, pidas oluliseks karjääri, tahtis saada aadlikuks. Ta oli väga karm iseenda ja laste vastu. Elu lõpuks ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks, seejärel käis alla, hakkas jooma, laostus. Ema oli vastand isale, kaupmeheperekonnast. Ta oli lihtne, südamlik, andis lastele algharidust, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD südis põhjakihi läheduses, keset keerulisi inimsaatusi, kannatuse, valu ja surma naabruses. Ta õppis pansionides, kus valitses karm distsipliin. Ei tohtinud omada taskuraha ega käia tänaval. 1836 tekkisid kirjanduslikud huvid, luges palju raamatuid. 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-1843 õppis Peterburi sõjaväeinseneride koolis- raske periood, kuna D ei soovi saada sõjaväelaseks, unistab kirjanduslikust tegevusest. 1847 ühines
· pidulikumaks tegid seinamaalid ja mosaiigid. Maalid asetsesid kesklöövis, akende all või vahel · lemmikmaterjal: erksavärvilised valgust peegeldavad klaaskuubikud- loob tajutava värvielamuse · värvid: heleroheline, kuld helesinine, lillakas ooker · kujutati sümboolikat, piiblilugusid, juhtumisi pühakute elust. Pühakud tardunud poosis, range pühaliku ilmega. Hoiduti isikupärasusest. Motiivid olid igavese tähendusega märgid. Tähtis isikute äratuntavus, hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid rikkalikult riietatud- avaldub suhtumine keha kujutamisse- erinevus antiigist. Tegelasi tunti tänu tingmärkidele
loomadega jne. ja sellest arenes hiljem välja tsirkus. Keskaeg Keskajal püsivat ja paikset teatrit polnud kuid esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. Näidendid olid kristlikust liturgiast. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu Euroopas, algul olid need ainult preestritele ja kooripoistele, hiljem aga ka lihtrahvale. 10 saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kiriku ees või kirikus piibliteemalisi näitemänge. 13. sajandil osales piiblilugusid kujutavates müsteeriumites ja miraaklites arvukas tegelaskond. Esitati keerulisi lavastusi. Lavaseadmed muutusid ajaga keerukamaks ja võimaldasid isegi 5 maavärinaid edasi anda. Lavastused pidid olema tõetruud, kasutati isegi elus loomi, kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etendust saatis instrumentaal- või vokaalmuusika. 12-13 saj. müsteeriumites esinesid juba tavalised linnakodanikud. Etendati ka moraliteesid
raha, on vaja rohkem inimesi mõjutada. Mis oleks parem vahend selleks, kui kasutada reklaamikunsti? Seda, mis oli omal ajal looming ja seletusviis, on kaasajal võetud eelkõige kasutusele kui massimõjutusvahend, siis tegelikult oleme me mingil määral tõesti veel omadega keskajas või teel sinna tagasi, nagu väidab Umberto Eco oma raamatus ,,Reis hüperreaalsusse". Sest just keskajal kasutati maalikunsti, et tuua tavainimesteni seda, mida jutustas piibel. Gooti katedraalides jutustati piiblilugusid skulptuuris ning ajapikku hakati kasutama suuremaid aknaid ning seinapinnad läksid väiksemaks. Akende vitraazidel oli kujutatud jällegi lugusid piiblist. Kasutati mitmeid võtteid, et isegi vitraazide läbi, seega läbi ilu ja kunsti, panna inimest aru saama jumalast ning tema rollist ning sellest, kui tähtis on jumala inimeste elus. Kui inimene uskus jumalasse, oli tema üle kergem valitseda, samuti nagu oli kergem üritada edasi anda
· Roosiromaan, samuti liik, räägib mehe ja naise vahelisest armastusest ja suhetest. · Abielus on nii mees kui naine võrdsed. Ülesanne: kirjuta iga luuletuse mõte, idee, moraal või sõnum. Lk 33 39, lk 43 62. KESKAJA TEATER · Keskaja teater on alguse saanud kirikust. · Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused, liturgia kujutas seda, et vaimulik kandis ette piiblilugusid, nende elavamaks muutmiseks esitas koor ka laule, tekkis omamoodi dialoog vaimuliku ja koori vahel, vahest esitas vaimulik küsimuse ka rahva poole ja tekkis dialoog inimeste ja vaimuliku vahel, dialoogidest arenes välja draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode. · Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele.
Kiieviga võistleb sel ajal tähtsuselt Novgorod, mis oli Põhja-Venemaa suurim kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Kirikute siseruume kaunistati mosaiikide ja freskodega-. Nagu Bütsantsiski, oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosid näeb nt. Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad
teati, et kohe tuleb lõpp. Samas ei loobutud katedraalide mitmesajaaastatest ehitusprojektidest selleks, et kiita Jumalat. Alguses arvati, et lunastatud saavad ainult mungad, 13. saj tekkis puhastustule kontseptsioon. Loodi teooriaid, kus maailma ajaloos oli mitu olulist riiki, neist viimane Rooma, mis muidugi Aacheni keisri näol edasi kestab. Saksa keisriks hakkasid seda meest nimetama tema enda poliitilised vaenlased. Kunstis väljendati piiblilugusid kaasaegses kontekstis ja välimuses, et näidata, et need on selle ajaga ikkagi seotud, kestavad ikka veel. Aastaringi taga oli samuti kiriklik aastaring: kirikupühade tsükkel. Aastate arvutamisel pole aastanumber üldse eriti oluline välja arvatud lihavõttepühade väljaarvestamisel, millest saabki alguse aastate lugemine. Ajaarvamine pärineb algselt 6. saj abtilit Dionysios Exiguusilt., aga keegi ei tea täpselt, kuidas ta konkreetse aasta kindlaks tegi
Zola, Dickens, Balzac, Stendhal, Tammsaare, Vilde Fjodor DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas vaestearsti peres, isapoolne suguvõsa oli aegu tagasi olnud põlisaadlikud, aga vaesunud seega varalisi võimalusi eriti ei olnud. Isa oli visa töötegija ja sai tagasi aadlitiitli ning ostis mõisa. Ema poolt oli esivanemate hulgas nii kaupmehi kui haritlasi, ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud (rääkis oma lastele Piiblilugusid Dostojevski jäi veendunud kristlaseks). Isa oli range, karm, kohati impulsiivne, pigem sünge olemusega. Dostojevski ise oli pigem tundliku loomuga, tähelepanelik, mis kajastub hiljem tema loomingus. Esialgse hariduse sai kodus isalt (ladina keel), kuniks pandi pansioni e. internaatkooli. 16-aastaselt kaotas ema, 2 aastat hiljem isa; tema surma järel tagas Dostojevskit närvivapustus ja krambid, diagnoositi langetõbi. Enne surma pani isa poisid Peterburi Sõjaväeinseneride kooli
sajandi maalikunsti. Kujutise muudab dramaatiliseks ja ruumiliseks nn heletumedus. Valgus on maalidel suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse. Sellist valgust nimetatakse keldriluugivalguseks. Michelangelo da Caravaggio sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi Caravaggio maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed, ta kujutas piiblilugusid nii, nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb Caravaggio piltidel talupoegadega nagu võrdväärsega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära. Kuulsaks ei teinud kunstnikku mitte niivõrd pühakute deheroiseerimine, vaid äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi (vanadust, soonilisi käsivarsi, musti jalgu, katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma, savikruuside krobeline pind oli
käed. Peab veel ühe kuu paastuma, süüa ja juua võib ainult öösiti. Rikkad peavad jagama annetusi vaestele. Kord elus käma palverännakul Mekas. Koraanis on kirjas ka sõnumid, mida Allah olevat Muhamedile saatnud. Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema järeltulijad- kaliifid lasid islamiusuliste seas levinud versioonidest ühtse teksti koostada. Kuna Muhamed õppis palju juutidelt ja kristlastelt, siis on seal paljusid piiblilugusid ümber jutustatud. Koraanis kirjeldas Muhamed eriti ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis, aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis siidriideid ja kuldehteid, lamavad purpurvoodites, joovad jahedaid veine ja söövad kuldvaagnatelt hõrke puuvilju. Uskumatud ja patused piinlevad igaveses põrgutules ja kui nad siis pisarsilmselt jahutust paluvad, valatakse neile kurku ja näkku hoopis sulavaske
profiilis, liikuv ja võib ka kattuda teiste figuuridega. Miniatuurmaalide areng - leidub piiblites, kroonikates, rüütliromaanides. 13. sajandi alguses oli prantsuse miniatuurmaali suur õitsenguperiood. Juhtivaks 5 keskuseks oli endiselt Pariis. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsükslid. Need tööd on üsna suured, esineb isegi piibleid, mis sisaldavad kuni 5000 üksikut pilti. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski. Stiililiselt rafineeritum ja realistlikum, aga perspektiiv ja maastik puuduvad. 13. sajandi teisel poolel klaasimaali mõju vaibub, miniatuuri tekib arhitektooniline eletment
Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool 15. saj) Erinevates maades erineva kestusega. Nimi gooti oli algselt mõeldud halvustavas tähenduses. Renessansi ajal
Piibli tõlkimisega on seostatud kirikuõpetaja A.T.Helle't, praegu arvatakse, et sellega oli seotud 10kond kirikuõpetajat, Hellet võib pidada pigem kordineerijaks. Ilmuma hakkavad ka kalendrid, esimesed teada 1720-ndatest aastatest, need pole säilinud, säilinud on 1732.a-st kalender. Need olid väikeses formaadis, kus sees peale tavalise kalendri päikesetõus, -loojang, varjutused, erinevad soovitused igapäevaelu jaoks, laadateated, piiblilugusid ja ümberjutustusi. Said küllaltki populaarseks, üks esimesi kirjateoseid mida koju osteti. 1766.-1787.a anti välja ajakirja P.E.Wilde pani saksa keeles kokku ja A. W. Hupel tõlkis. Kokku ilmus seda 41 numbrit, kannab pealkirja ,,Lühhike õppetus". 19.saj alguse talurahvareformid Need olid tingitud mitmetest asjaoludest: 1)süvenes pärisorjusliku mõisamajanduse kriis (sest aadel elas üle oma võimete, oli võlgades, nende katteks oli vaja üha rohkem toota, seda tehti
Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2
Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2
Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Neist moodustub pisut konarlik pildipind, mis ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika poleks selleks ka sobinud. Pole oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi ja selles paiknevaid objekte; tähtis isikute äatuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine.Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole üldse tunda
jne. Barokiajastu Itaalias- Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik oli Michelangelo da Caravaggio tuntud oma sünnikoha järgi. Ta elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Konfliktide eest põgenedes eksles ringi Itaalias kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva. Haud teadmata. Ta sai kuulsaks oma eluajal. Oli Parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas. Ta kujutas piiblilugusid nii nagu toimuksid need kõrvaltänavatel, sellepärast poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed. Kuulsaks tegi tema äärmuslik realism, millega ta käsitles nii inimesi kui ka materiaalseid esemeid. Itaalia meistrid olid seina ja laemaali uute printsiiide väljatöötajad. Barokiajastu püüdis kaotada piire maali ning skultuuri ja arhitektuuri vahel, teinekord ka vaataja kulul nalja teha. Veelgi populaarsemad olid laemaalingu, mis jätsid mulje, et lage ei olegi
Otto. Ludwig oli kaheksateist, abituriendi ja stuudiumi alustaja eas, kui temast sai kuningas. Nõnda ei jäänudki talle võimalust näidata, kas ta oleks tõelistest ülikooliõpingutest hoolinudki. Haridustee jäi katki, anded edendamata, teadmised kokku võtmata, mõttealged edasi arendamata- haridus jäi katkeliseks, mõtlemine korrastamata. Ludwig kandis kogu oma elu jooksul meelsamini tsiviilriideid. ,, Ludwig kuulas suure huviga, kui ma jutustasin talle piiblilugusid," meenutas ema, ,, tundis rõõmu teatrietendustest, armastas pilte ja muud taolist, kuulas hea meelega, kui talle ette loeti." Seejärel hakkas ta ise lugema, rõõmuga ja palju, ema hinnangu järgi ülearu palju, tema maitse jaoks liiga eksitavat ja liiga meelelahutuslikku. Sinine oli Ludwigi lemmikvärv. Schwansteini lossi, kuhu Ludwig oli äsja kolinud ja kus teda ümbritsesid kõikvõimalikus kunstipärases vormis luiged, oli algselt nimetatud Hoheschwangau lossiks.
pääsemiseks vajalikke eelteadmisi ja keeleoskust. Heinrich Stahl Sündinud Tallinnas, õppis Rostocki ülikoolis. Aastal 1638 sai Lääne- ja Ida-Harjumaa praostiks, Tallinna Toomkiriku ülempastoriks ja Narva Alutaguse ning Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch." 1638 aastani ilmus neli köidet, mis sisaldasid Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, piiblilugusid, palveid, aga ka tarvilikke eeskirju kuradi väljaajamiseks. 1637.a ilmus trükist esimene eesti keele grammatika käsitlus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach", võttes Eesti kirjakeele eeskujuks saksa keele kasutas ta seejuures tähti c, f, z, x. Eesti keele kasutamisega pani aluse nn. Stahli-aegsele kirjaviisile. Postijaam Aastal 1636 rajati Rootsi võimude korraldusel Eesti suuremate maanteede äärde postijaamad
Chartres`i katedraal IV Võrdle romaani ja gooti kunsti (nii arhitektuuri, skulptuuri kui maalikunsti)! Too välja erinevused ja sarnasused! romaani ja gooti kunsti sarnasused romaani ja gooti kunsti erinevused Põhiplaan on sarnane. Sakraalarhitekuur Gooti skulptuur oli loomulikum, oli tähtsam kohal. Eesmärk piiblilugusid looduslähedasem. Figuurid on veidi tutvustada. Kirik oli kunsti tellija. pikaks venitatud,saledad, nõtked. Akende kasutamine. Romaani arhitektuuris on omane raskepärasus ja massiivsus. Gooti kunstis teravad hooned, kõrged võlvid ja muud detailid suunatud ülesse. Romaani
Seal ei olnud tal mängukaaslasi, puutus kokku aga Peipsiääre inimeste, nii eestlaste kui venelaste eluga, milles oli palju arhailist ja mida nõukogude korra tulek oli vähem vapustanud. See talu köök oli täis prussakaid, kellest kubisesid kõik varjulisemad kohad. Talus oli vaid tosin raamatut, mida hoolega ta luges. Lutsu "Tagahoovis", veel enam aga Vahitorni piibliseltsi poolt välja antud ja levitatud raamatukesi, kus piiblilugusid püüti omal kombel teaduslikult ära seletada.Vahitornlaste poolt pakutud teooria sellest, et maad oli enne veeuputust ümbritsend atmosfääri kohal asuv vee sfäär, jättis talle sügava mulje. Selles oli midagi tolkienlikku, midagi, mis meenutas talle ameerika science fictionit. Räpinas kuulis esimest korda ka, kuidas mehed omavahel naistest rääkisid nii, nagu oli arvanud rääkivat vaid poisikesi. Üks pere väimeestest ütles vist teisele
Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. BÜTSANATSI KUNST 400 p.K.r KIRIKUD: · Tavaline oli ristkuppelkirik · Tsentraalehitised- kõik kujud kokku ( nelinurkne, ümmargune ja risti kujuline) · Smaldi- Bütsantslaste leiutis( erinevate hõõguvate värvidega klaasisegu) · Sambakapiteelid- ülalt laienevate tahkudega, mida katavad taimemustrid või
Ta elu oli keeruline,täis tülisid ja vangistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias,ja sattus uutesse konfliktidesse, kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva.] Ta sai kuulsaks juba oma eluajal. Ta oli esimene ja parim itaalia meister, kelle loomingus oli peategelaseks lihtrahvas, kuigi C maalis põhiliselt usuteemalisi pilte. Pühakute tarvis poseerisid talle kõige tavalisemad inimesed,ta kujutas piiblilugusid nii ,nagu toimuksid need kõrvaltänavas. Kristus vaidleb C piltidel talupoegadega ning võrdväärsetega ja me tunneme ta vaevu teiste hulgast ära. Kuulsaks ei teinud kunstnikku aga mitte niivõrd pühakute maalimine,vaid äärmuslik realism,millega käsitles nii inimesi(vandadust,soonilisi käsi,musi jalgu,katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma jne. C-st kujunes väljapaistev natüüramordi meister
viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni. 16-aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabasid Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad
annaabi.ee 
