Dostojevski elu ja looming (1)

FJODOR DOSTOJEVSKI
Isa oli vaene arst. Isapoolne suguvõsa olid olnud kunagi põlisaadlikud, aga vaesunud . VaranDusi ja võimalusi polnud. Isa oli visa , pühendunud töötegija ja teenis oma töökusena aadliseisuse ja ostis endale mõisa. Ema poolt oli nii kaupmehi kui ka haritlasi suguvõsas ja ema oli nagu ikka helde ja lahke , elurõõmus, palju lugenud. Ema rääkis talle piiblilugusid, mille tõttu jäi ta kristlaseks. Isa oli range. Isegi veidi impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli ta tundliku loomuga ja kõike neid läbielamusi leiab nende teostest. Õpiti kodus. Isa õpetas ladina keelt. Seni kuni nad pandi pansioni (internaatkooli). 16-aastaselt suri ta ema tuberkoloosi. Kuigi ema oli armastav, on ka teada, et isa suri 2 a pärast ema, tabab teda närvivapustus ja Dostojevskil diagnoositi langetõbi. Ema oli poisid pannu õppima Peterbusri sõjaväe-inaseneride kooli. Poiss luges, tegeles kirjandusega, aga 43.aastal lõpetab inseneride kooli ja asub Peterburis ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab ta Balzac ’i tõlketeose ja samal ajal hakkab kirjutama ka oma esikteose. Tal on mägurikirj – oli hasa rtmäng.
Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45.aastal ilmub ta I romaan “Vaesed inimesed”. See kujutab Peterburi väikeametniku alandatud, rusutud elu. Tema tolleaegne eluvaade : inimene on oma loomult hea, aga ühiskond muudab ta halvaks. Rikkus rikub rikad inimesed ja vesus muudab vaesed halvaks. Juba oma I teoses paistab silma inimpsüühika süvakäsitlemisega, mis jätkub tema edaspidistes teostes. See teos võetakse hästi vastu ja Dostijevski pääseb kirjandusringkondadesse.
Mõne aasta pärast lahkub kirjanudringkkondadest, sest neis ringkondades olnud ebakristlikud vaates ei olenud talle sobilikud. Liitus teisitimõtlejatega – petraševskilastega. Neil oli peamiseks jututeemaks pärisorjuse kaotamine, rohkem õigusi inimestele ja levis ka revolutsioonimõte. 49.a aprill – kõik vahistati. Pärast pooleaastas vangistust määras kohus surmanuhtluse – mahalaskmine. Detsembrikuus viidi nad hukkamisele (mingi paarkümmend in) ning hukkamist viidi läbi jaokaopa. Kui oli juba hukkamiseks läinud, toodi tsaariteade, et mehi ei hukata. Kõik jäid ellu ja neid lihtsalt hirmutati. Surmanuhtlus asendati 4 a sunnitööd Siberis + reamehena sõjaväeteenistus. Koku oli ta Siberis 10 aastat.
1859 - D pöördub tagasi ja jätkab kirjutamist . Temalt ilmuvad olukirjeldused sunnitööst “Märkmeid surnud majast”. Ilmub ka romaan “Alandatud ja solvatud”.
Neis on inimpsüühikat, armastust ja käitumuist. Kui enne arvas , et keskkond muudab inimese halvast, siis nüüd arvab , et inimene on hea, aga vastuoluline ja irratsionaalne. Käitumist muudavad hetketunded, tujud, instinktid . Kõik ei sõltu vaid ühiskonnast ümbritevast.
1866 – valmib “Kuritöö ja karistus ”.
1868.a - “ Idioot ”
“Sortsid”, “Nooruk”, “Vennad Garomaazovid”.
Eraelu
Siberis sunnitööl olles kohtus kauni naisega, kellega abieelus, kellel oli tervis käest ära. Pärast Peterburi tagasipöördumist naine suri.  Raha mehel polnud ja olukorra muutis raskemaks see, et pidi surnud venna pere aitama ning tema võlgu maksma. Helge: leidis endale noore tubli pädeva naise. Naine oli stenografist – sai II abikaasa. Maj olukord paranes. Neil oli 2 last. Naine oskas rahaasju hästi korraldad ja nad soetasid MAJA. Hasartmängud – endiselt pahe.
Surm
Oli ootamatu . Polenud veel 60-ki. Oli kurguverejooks! 1881 suri. 
Tähtsus ja panus kirjandusse
Inimpsüühika keerdkäikude kujutamine. Inimese vastuolulisuse väljatoomine. Inimese seos ja keskkonna ja päritoluga. Tabas RAHVUSLIKKE iseärasusi. Ideetomaanid – peategeleasel on idee.
Kes on peatgelase vastandtegelane?
Mõškinile oli vastandtegelane vürst ise. Ei tea, polegi seda raamatut veel läbi saanud.