Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eluaasta, võgotski, elkonin, rollimäng, mängides, astmele, ugaste, elkonini, eluaastal, assimilatsioon, omandab, akommodatsioon, butterworth, harris, kepp, assimilatsiooni, eluaastat, koost, sümbolmäng, kaheksanda, piageti, terminit, kõigepealt, kikas, analüüsis, seondub, etappi, suhtlemine, mängima, veisson, imikuiga, esemelise, toimingudTallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku
Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis. Kõrghariduse omandas Moskva Ülikooli õigusteaduskonnas (1913-1917). Paralleelselt õppisr Võgotski Sanjavski rahvaülikoolis ajaloo-filosoofia teaduskonnas (1914-1917). Töötas Gomelis vene keele ja kirjanduse õpetajana. Ta õpetas kohalikus õpetajate seminaris pedagoogikat ja psühholoogiat ning organiseeris samas psühholoogia uurimislabori. 1924 aastal kutsuti Võgotski
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP 2 KÕ Maie Müürsepp VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 DANIIL ELKONIN...............................................................................4 1.1. Elulugu.......................................................................................
Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra erinevalt.
1907 – 10-aastasena avaldas esimese artikli albiinovarblasest. Piaget teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd ei ole mõjutanud mitte ainult psühholoogiat, vaid ka filosoofiat ja haridusteadust. Teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. Piaget sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12.eluaastani. Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus
J. Chateau- laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks. 2. kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus lapsekognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Põhielemendid lapse mängu arengs: · harjutusmäng ( 0-2 a.)- sensomotoorne periood · sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg. · reeglitega mäng ( 8-12 a.)- püsivad kogu elu. L. Võgotski- mäng kujutlevas maailmas. · Mäng kujutlevas maailmas 4-5. a. sõnaline tähistamine · Reeglid- viib uute soovide tekkimiseni Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas. 3. psühhoanalüütilised mänguteooriad S. Freud- mäng võimaldab vabaneda hirmudest L. Peller- rollimängud- vabanemine hingelistest probleemidest. E. H
b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad · Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P
b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus. Mäng on P
täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Mängule on omane võidu saavutamine ning kaasvõitleja üleolemise püüe. Spencer leidis, et kui lapsed mängivad siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Inimese aktiivsuse arendamine on kaasasündinud. Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas. Laps areneb läbi mängu (kui tüdrukud mängivad nukkudega õpivad nad laste eest hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama
olulisemaks kui keelekasutust (st verbaalseid skeeme) ning arvas keelt pigem mõtete väljendamisvahendiks kui lahutamatuks osaks mõtlemisest. Paljud hilisemad uurimused kinnitavad, et keele roll mõtlemises on palju suurem. *Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Juba lapsena huvitasid teda linnud, mehaanika, merekarbid ja fossiild. Ta on avaldanud 5 raamatut, mis tõid talle lastepsühholoogi kuulsuse. Lev Võgotski (1896 -1934): Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Üldiseloomustus: Sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad lastel mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. o Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. o Samaaegselt mitteverbaalse mõtlemise arenguga toimub keeline areng, kuid mõtlemisega otseselt seostamatult.
Laps avastab tegelaskuju tõest minapilti, suudab tegevusi hinnata ja analüüsida (, 2008, 2009, 2009). Seega lavastusmängud soodustavad sotsiaaloskuste arengut. Laps saab teada, et igal muinasjutul on oma moraalne alus. Ehitusmaterjalidega mäng ehitusmäng selle peamine sisu on konstrueerimisoskuse arendamine. Ehitusmäng on sarnane rollimänguga, sest nendel on ühisallikaks keskkond. Mängu ajal ehitavad lapsed sildu, staadioneid, raudteid jne. Ehitusmängu mängides toovad lapsed kaasa ümbritsevaid esemeid, mis väljendavad nende loomingulisi ideid. Ehitusmängude eriomadus on see, et nad põhinevad projekteerimisoskustel. Ehitusmängud liiva-, tellise-, eriehitusmaterjalidega arendavad laste konstruktiivseid võimeid, samuti peenmotoorikat, valmistuvad tööoskuste arendmiseks ette ( 2005, . 2009). Ehitusmaterjalide erinevad liigid: · spetsiaalselt loodud (põranda laudehitusmaterjal, konstruktorid);
maailmaga. Mäng on tegevus, milles lapse ühendavad varasemate kogemuste ja teadmiste kaudu õppimisoskused ja mõistmise.[5] Lapsed rakendavad mängus oma identiteeti ja otsivad vastust küsimustele: kes ja missugune mina olen? Just nimelt mängukogemus ja rikas kujutlusvõime on väga oluliseks edasiseks õppimiseks. Arendav mängukeskkond on oluline ka õppimisekeskkonna seisukohalt. [3] Üks olulisemaid punkte lapse kui isiksuse arengus on see, et laps saavutab mängides teatud sotsiaalse kompetentsuse. Mängus asuvad lapsed omal algatusel mängukaaslasega mitmesugustesse suhetesse. Mängus kujunevad lastevahelised suhted ühelt poolt laste huvi põhjal mängu teema ja sisu vastu, teiselt poolt kujunevad suhted mängus laste igapäevasuhete alusel. Igasugune koostöö eeldab, et partnerid üksteist mõistaksid, koordineeriksid tegevust ja muudaksid oma käitumist vastavalt mängu süzeele. Samuti tuleb omavahel kokku leppida
Sissejuhatus Läbi mängu õpib inimene elama. Ei saa öelda, et ainult lapsed mängivad. Täiskasvanu elus on minu arvates samuti kõik mänguline. Ka täiskasvanu kohta võib öelda, et ta mängib tööl, kodus ja seltskonnas viibides. Laps tahab juba loomupäraselt õppida kõike, mida teevad teised teda ümbritsevad inimesed ja eelkõige täiskasvanud. Läbi mängu õpitakse maailma tunnetama ja mängides on kergem õppida. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks "Mängu roll lapse arengus", kuna peres on kasvamas meie esimene laps ja kuna ta on veel alla aasta vanune siis huvitas mind, kuidas mäng mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene.
Reeglidlähevad keerulisemaks ja lapsel jääb vähem vaba aega. Mäng on tegevus, milles on oluline vabatahtlkkuse moment. Mäng on mängijatepoolt vabalt valitud ja sisemiselt motiveeritud.Mängu olulisemaid jooni on kujuteldava olukorraolemasolu. Kognitiivsed: J.Piaget- ta leidis, et mäng on hädavajalk tingimus lapse kogn.-s arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga.Ta teeb vahet mängu kolme vormi vahel:1.On harjutusmäng, mis vastab sensomoroorse arengu astmele. 2.Vorm nimetab ta sümbolimän-guks ja see vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitvses arengus. 3.Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele. Seega leiab ta, et harjutus,sümbol ja reegel on phielemendid lapse mänguarengus. L.Võgotski- otsib vastust küsimusele, kuidas tekib ja areneb mäng lapseeeas ja mis tähtsus on tal lapse arengus.Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid.Mäng ongi soovide täitumine. L
näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. Pooleteiseaastane laps käib ja jookseb kindlalt, kaheaastane käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid. Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi kolmas eluaasta, mil laps peab mitmesugustes interaktsioonides ja mängudes ennast teistele keele abil mõistetavaks tegema. Mängupartner peab samas aga teadma, kas see, mida talle öeldi nõuab mängulist või mittemängulist reaktsiooni. Seega rõhutab Garvey sotsiaalsete mängude tähtsust laste kõne arengus. Ta eristab kolme verbaalset mänguliiki ja nendeks on: spontaansed riimid ja sõnamäng; absurdimäng ja vestlusmäng.
vaid ääretult oluline tegevus, mis omab lapse arengus erakordset tähendust. Seepärast ongi rõhutatud, et mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja. Minu töö räägib väikelapse mängust, sümbolmängust ja rollimängust. MÄNG VARAJASES EAS Mitmed olulised mängu eeldused tekivad lapse varsemate tegevuste--ema-lapse suhtlemise ja esemelise tegevuse--käigus täiskasvanu juhendamisel ja temaga koos tegutsedes. Väikelapse tutvumismängu sisuks esimesel eluaastal on käte-jalgadega vehklemine ja siputamine, käte näo juurde tõstmine, nende vaatlemine ja sõrmede suhupistmine. 1 Mäng oma hälega on imiku jaoks armastatuim mänguviis, mis on alati käepärast ja vanematest sõltumatu. Vanemad võivad pakkuda head eeskuju sellisteks mängudeks. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Vanematel on mängudes kanda tähtis vahendusfunktsioon: mängu kaudu nad vahendavad lapsele
2. Mängu liigid ja juhendamine. MÄNGU LIIGID JA JUHENDAMINE. 1. LOOVMÄNG- teema sisu ja vahendid vabad. Sisuline motiveeritus algatus. 2. ROLLIMÄNGUD – Laps võtab kellegi rolli. Roll määrab kuidas tuleb tegutseda. Juhendamine: Kaudne – Kasvataja annab teadmisimänguoskus. Otsene : Kasvataja on juhtiv. Piisav kogemuste teadmiste ja muljete võimaldamine. Vaatlused, vestlused, esemeline mängukeskkond. 3. EHITUSMÄNG – ümbritseva elu kajastamine ehituses. Ehitus- ja rollimäng tihedas seoses. Juhendamine: Keskkonna loomine; ehitusmaterjalide valik; vestlus; tähelepanu juhtimine ümbritsevale. 4. LAVASTUSMÄNG – aluseks on žüzee ( muinasjutt); kindlad rollid kindlas järjekorras. Juhendamine: Loo valmimine, tutvustamine; mänguvahendite meisterdamine; dekoratsioonide meisterdamine; ettevalmistamise aeg; Õpetajate roll; loovus. 5. REEGLIMÄNGUD – kindlate reeglitega ja struktuuriga. Kõik peavad reegleid järgima. On
käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon
Hakkab otsima eset, mis peidetakse tema nähes. Representatsioonid (alates 18 kuud)– tekib eseme jäävuse mõiste. Laps on võimeline objekti ette kujutama ja mäletama. 4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a) Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailmavastu. Laps vajab turvatunnet (füüsiline lähedus, soojus, silmside), vajaduste kiiret rahuldamist (nälg, uni). Esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada. Laps nutab, kui mõni tema vajadus on rahuldamata (ei jonni!). Oluline on ema kiire reageeri mine lapse vajadustele, see paneb aluse usalduse kujunemisele. Esimesed 4 kuud on vajaduste kohene rahuldamine eriti oluline. Alates 5-6.elukuust suudablapsveidi oodata.Enne 6. elukuud on eraldatus emastlapsele väga kahjulik, sest esimese 6 kuu jooksul kujuneb välja seotus emaga. Laps tajub vanemate ebakindlust. Isa roll on tagada ema
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond Livia Jakobson LAPSE ARENGU HINDAMINE Essee Tallinn 2015 „Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas, kännu otsas Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, Kes see mõistis, aru sai – sellele ta tegi pai…“ (vana eesti rahvalaul) Lapse arengu hindamine on aastasadu olnud perede ja kogukonna iseenesestmõistetav ülesanne. Tõsi, meetodeid selleks on kasutatud erinevaid ning seetõttu meenutaski mulle etteantud essee teema kõigepealt seda vana lastelaulu, mis annab aimu pikaaegsetest traditsioonilistest mõtteviisidest lapse arengu hindamisel. V�
On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil: Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses.
·1,5a 3-50 sõna, sõnaühendeid, ehholaaliat (algab 9k) ·2a 3-5-sõnalised laused, küsimused, `mina', siin/praegu ·3a ~1000 sõna, küsija/suhtleja ·4a laused, teemad, kohandab keelt ·5a kõne grammatiline, nali ja iroonia, kõne kohandamine Tüdrukud poistest ekspressiivse arengu poolest ees. (2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi) Kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. 2 Kõne omandamise teooriad ÕPPIMISTEOORIA - Skinner KÕNEORGANI TEOORIA - Chomsky, Lenneberg, Fodor jt KOGNITIIVNE TEOORIA - Piaget, Sinclair-de Zwart jt SOTSIAALNE LÄHENEMINE (hoidekeel) - Nelson, (refereerirv/ekspessiivne) C. Snow Keele omandamiseks vaja: 1) suhtlemisvõimalust 2) keelemudelit
Rajajaks Charles Darwin evulotsiooniteooria (1859-1914) lapse areng on pidev kohanemine keskkonnaga. Ev.teoorias on inimene looduse keskel ja küsimuseks on ev. Järjepidevus/tus inimese ja loomade vahel. Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet intelligentsustesti looja. J.M. Baldwin (1861-1934) assimilatsioon (sarnastumine) keskkonna mõju organismile, mis viib akommodatsioonini (kohastumine). Lapse areng tingitud nii sots. Kogemusest kui biol.kasvamisest. 1914-1927 Pavlovi õppimisteooria, tekkis biheivioristide koolkond. John Watson hirmud on õpitud. Laps on hästi vormitav ja vastuvõtlik keskkonna mõjudele. Neile vastanduvad küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine
käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal. 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond Lapse (varased) suhted oma vanematega Margaret Mahler (1897-1985) - ema oli tema vastu külm ja tema õe lastega olid tal soojad tunded. On loonud lapse eraldumise ja individualiseerimise teooria; uurib lapse normaalset arengut. Kirjeldab lapse mängulist ja armastavat maailma. Isad suudavad paremini mängukirge luua mängides lapsega; emad ei suuda tihti neid emotsioone endale luua. Arengu etapid: Normaalne autism sünd-2.elukuu (hilisemates teostes toob selle etapi kahtluse alla) Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada
- Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, nagu käed, jalad, silmad, kõrvad. looteperiood.- üheksandast nädalast kuni sünnini. Üheksa nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab nüüd inimest ning teda hakatakse nimetama looteks. Loode kasvab kiiresti, 38-40 nädalaks on ta umbes 50 cm pikk ja 3 kg raske ning valmis sündimiseks. Areng imikueas. ehk esimesel eluaastal. Loengumaterjalid. 2. Tunnetusprotsesside areng Meeldejätmisprotsess lapsel, selle muutumine lapse kasvades ja arenedes. Tegurid, mis seda mõjutavad. Täiskasvanute roll lapse mälu arendamisel. Mõiste sisu ja tähendus lapsel. Arutlemine ja järelduste tegemine lapseeas. Laste tunnetusprotsesside iseärasused ja õpetaja võimalused nendega arvestamiseks. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk 19-38 3. Kõne areng lapsel Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus
o Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest
Ehitatakse torne, autosid. Lapsed ehitavad endale maju ja siis mängivad seal sees. Põiminud teiste mängude liikidega. Näiteks ehitavadki lapsed kõigepealt maja valmis ning siis mängivad seal hiljem kodu. Reeglimäng- Mängitakse kindlate reeglite järgi. Eeldab juba lapselt teatud oskusi. Need on igasugused lauamängud. Laps peab mõistma reegleid ja neist kinni pidama. Väga arendavad. Mäng peab toimuma vähemalt kahekesi. 3. ,,Üldoskuste areng koolieelses eas" Rollimäng 1-2 aastaselt: Esimese eluaasta lõpus hakkab lapse arengus kujunema matkimismäng, mille sisu on ümbritsevate inimeste tegevuste ja käitumise matkimine. Esialgu matkib neid tegevusi, mida on vahetult näinud või kogenud. Teisel eluaastal hakkab järk-järgult tooma mängudesse uusi tegevusi. Tegevused on esialgu suunatud mängijale endale. Kolmandal eluaastal suureneb lapse mängutegevuste hulk järjest enam. Üksikuid argiolukordi seostab laps väljamõeldud olukordadega
kastratsioonihirm). Oidipuse (isa on pojale konkurent) ja elektra kopleks (ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood 6-10a – rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi 3) Geniaalne periood 10-täiskasvanu -tekib huvi vastassoo vastu, nauding seksuaalaktist 4) Fiksatsioon – kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi) 6. L. Võgotski nägemus arengust. Lähima arengu tsooni mõiste Võgotski arvas, et käitumise mõistmiseks on vaja seda vaadelda arengus. Ta pidas oluliseks arengu suunajateks kultuuri ja ühiskonda (sh kodu ja kool), rõhutas seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel. Võgotski leidis, et kool põhjustab suuri muutusi kõigis kognitiivsetes protsessides Lähima arengu tase – erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga
õhupall ei allu vastupidised tegevused ei tühista teineteist(kompenseeritavuse puudumine) poolik järeldus – info on olemas, aga ei suuda järeldust lõpetada nt laua katmisel paneb iga taldriku juurde ka klaasi, aga ei oska öelda, kas klaase ja taldrikuid on sama palju, kuigi teab, et pani iga taldriku juurde ühe tassi ◦ assimilatsioon – teadmised tulenevad tänu sellele, et uus info sobitub varem teadaoleva infoga ◦ skeem- organiseeritud kogu teadmisi ◦ akommodatsioon – olemasoleva skeemi muutmine vastuolude ilmumisel ◦ kognitiivse arengu mudeli 4 staadiumi, mis järgnevad alati samas järjekorras üksteisele, millest esimesed kolm on universaalsed ehk esinevad kõigil, neljas ainult arenenud tööstusühiskondades: 1
abstraktsemate mõttekonstruktsioonide poole. Arengu käigus ei moodustata ainult uusi skeeme vaid ka juba olemasolevate skeemide diferentseerumist ja integreerumist. Piaget üks vastuolulisemaid väiteid oli see, et kognitiivne areng läbib teatud etapid. Piaget jaoks tähendas etapp ajavahemikku, mille käigus lapse muutumine ja käitumine peegeldab kindlat tüüpi selle aluseks olevat mentaalset struktuuri. Piaget leidis, et iga aste järgneb eelnenud astmele hõlmates endas eelmise astme elemente ja valmistudes järgmiseks astmeks. Astmetel tagasi liikumine ei ole võimalik ja kui laps omandab teatud oskused, siis tema roll ja organiseerimisvõimed on jäädavalt muutunud. Etappide eeldus on ka see, et ükski aste ei tohi vahele jääda ja igale estmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad
annaabi.ee 
