METALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS metallid asuvad perioodilisussüsteemis vasakul ja allpool (esimestes A - rühmades ja B - rühmades) välisel elektronkihil on tavaliselt vähe elektrone aatomite raadius on suhteliselt suur väike elektronegatiivsus (aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni) aatomid võivad elektrone ainult loovutada (redutseerijad) ühendites on metallidel positiivne oksüdatsiooniaste perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused A- rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht · Perioodilisussüsteemi avastamine · Mendelejevi tabel · Tänapäevane perioodilidustabel · Perioodilisustabel · Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) · Perioodilisustabli lahter · Periood · Rühm Sisuleht · Perioodilisustabeli seosed · Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades · Ülesanne 1 · Mõtlemisülesanded · Mõtlemisülesanded · Teemaga seotud lingid · Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi avastamine · Dimitri Mendelejev avastas 1869. aastal seaduspära elementide sütematiseerimisek
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht Perioodilisussüsteemi avastamine Mendelejevi tabel Tänapäevane perioodilisustabel Perioodilisustabel Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) Perioodilisustabeli lahter Periood Rühm Sisuleht Perioodilisustabeli seosed Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Ülesanne 1 Mõtlemisülesanded Mõtlemisülesanded Teemaga seotud lingid Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi Dimitri Mendelejev avastamine avastas 1869. aastal seaduspära elementide sütematiseerimisek
Metallide üldiseloomustus. 1. Metallid paiknevad süsteemis vasakul ja allpool. 2. Metalli aatomite välisel elektron kihil on enamasti vähe elektrone.(1-3(4)) 3. Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur. 4. Metalliaatomid hoiavad väliskihielektrone nõrgalt kinni, seega neil on väike elektronegatiivsus. 5. Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. 6. Perioodilisus süsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. 7. A Rühmades ülevalt alla, tugevnevad metallilised omadused. 8. B-rühmades suureneb metalli aktiivsus alt üles.
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr
3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus, tuumalaeng) muutumine rühmades ja perioodides. 6. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga ) olekusse; keemilise sideme tekkimisel energia ............. ja keemilise sideme katkemisel energia ....................... 7. Sidemetüübi (metalliline, kovalentne mittepolaarne, kovalentne polaarne ja iooniline ) määramine ühendis, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete eristamine. 8. 8
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr
b) Koos mitte täpsete päevadega. Hommikul, pärast lõunal, õhtul. AGA ERAND! Öösel. c) Et öelda kui kaua mingi asi aega võtab. Ma olen sinuga 5 minuti pärast(5 minutit siis praegusest). Nad on tagasi 2 päeva pärast. d) Et öelda kui kaua miski aega võtab ükskõik mis ajal. Ma õppisin Saksamaal 6 kuud(mul kulus 6 kuud selle õppimiseks). Ta värvis selle kõik ühe päevaga. Me kasutame „On-i“: Lühemates, rohkem spetsiifilistemas aja perioodides, nagu nt kuupäevad(kohtingud) ja päevad. Minu sünnipäev on 18. juunil. Ma veetsin lõbusat aega enda sünnipäeval. Nad saabusid esmaspäeval. Mida sa tavaliselt teed Iseseisvuspäeval? Jõuludel me külastame oma lähedasi. NB! võrdle: Kas me võiksime kohtuda pärsat lõunat?(pole spetsiifiline) Ma tavaliselt töötan pealelõunat, aga kolmapäeva pealelõunat olen vaba. Me kasutame "At-i": a) Täpsete tundide või vanusega. Ann tuleb kell 10. Kontsert lõppes keskööl
oksüdatsiooniastmed on metallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest metallilised elemendid loovutavad elektrone. Millised oksüdatsiooniastmed on mittemetallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Negatiivsed või positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest mittemetallilised elemendid liidavad elektrone, kuid ka loovutavad.Kuidas muutuvad keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused perioodilisistabeli rühmades ja perioodides? Miks? Keemiliste elementide metallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule, sest nende metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest nende omadused on seda tugevamad, mida kergemini nende aatomid seovad teiste aatomite elektrone
lömastus, hammustus, rebimis), muud (pinnahaav, segahaav, mürgitatud) Selleks, et tagada õige haava hooldus 6. Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise alusel? 1. Esmaspingsalt paranevad haavad- PPI per primam intestitionem 2. Teisespingsalt paranevad haavad- PSI per secundam intestitionem 7. Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise perioodide alusel? Missugused on erinevates perioodides haavaravi põhimõtted, õendustegevus? 1. Inflammatsioon e. põletikuperiood Põletikuperioodis säilitatakse haava temperatuur ühtlasena. Seetõttu haavasidemed vahetatakse kiiresti ja puhastamiseks kasutatakse sooje lahuseid (haava paranedes PSI). Kõige parem haava puhastamismeetod on haava loputamine. Valuravi. 2.Proliferatsioon e. fibroplaasiafaas Proliferatsiooniperioodi haavaravis on tähtis soodustada granulatsioonkoe kasvu.
aatomite vahel, sest neil on erinev elektronegatiivsus ). Elektronegatiivsus ( Võime haarata elektrone ) näitab keemilise elemendi aatomite võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari ( Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused ). Keemilite elementide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge
Millest ja kuidas sõltuvad metallilised omadused? V: Keemilise elemendi aatomite võime loovutada väliskihi elektrone. Elemendi metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ülalt alla liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega.
Mittemetallid. 1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3
Rb on akttivsem, kuna perioodis esimesel kohal. Ga on aktiivsem, kuna ta on rühmas all pool. Kuidas muutub metallide elektronide arv väliskihis, aatomiraadius, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus Elektronide arvu väliskihis näitab A-rühmade elementide rühma number, aatomiraadius muutub perioodis paremalt-vasakule(vasakul suurim), elektronkihtide arvu näitab perioodi number ja elektronegatiivsus kasvab perioodilidudtabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni erinevus/sarnasus Keemiline korrosioon on metalli vahetu reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Keemilise korrosiooni näiteks on metalli reageerimine kuivade gaaside või vedelikega. Tavatingimustes on keemiline korrosioon väheoluline. Elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Selle lahuse võib moodustada ka üliõhuke, silmale enamasti märkamatu
Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse elemendi elektronnegatiivsusega. Elektronnegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. Mida suurem on elemendi elektronnegatiivusus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Polaarse sideme korral tekib elektronnegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektonnegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Mittepolaarsed ained koosnevad mittepolaarsetest molekulidest, samamoodi polaarsete ainetega. Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites. Vastumärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu
elektrongaas: metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. metalliline side: keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil plastilisus: Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmades/ perioodides? Miks? Metallilised omadused suurenevad rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule (kõige metallilisem on Fr) 3) Kuidas muutub metallide raadius rühmas ja perioodis? Rühmas olevalt alla liikudes aatomiraadius suureneb, kuna suureneb ka elektronkihtide arv. Perioodis vasakult paremale liikudes aatomiraadius väheneb, kuna tuumalaeng suureneb ning aatom tõmbab elektrone tuumale lähemale 4) Kuidas leida perioodilisustabelist A- ja B-rühmane metallide oksüdatsiooniastmed?
norme ja muutub isiksuse osaks siis kui lapsed õpivad eristama head halvast ja õiget valest. 1. süüme-takistab tegemast ebamoraalseid tegusid. 2. ideaalego-põhjendab moraalseid tegusid ja takistab tegemast ebamoraalseid tegusid. Isiksuse arenemise teooria: Isiksuse areng läbi erinevate staadiumite varasemast lapsepõlvest alates. Põhimõiste lobiido ehk seksuaaltung. Selle teooria järgi on libiido kujunenud erogeensesse tsooni, mida arvatakse olevat peamiseks naudinguallikaks antud perioodides. -oraalne: -1a. Suuline staadium, nauding imemisest, söömisest,hammustamisest ja suhu toppimisest. -anaalne: 2-3a. Pärakuline periood. Nauding väljaheidete väljutamisest ja kinnihoidmisest. Tekivad tualetihatjumused. -falloslik:3-6a. Erogeensed on genitaalid, millest naudingut saadakse. Nii poisid kui tüdrukud tunnevad vaid üht suguorganit-fallost. Selle olemasolu või puudumist uuritakse või elatakse üle. Avaneb Oidipuse/Elektra kompleks ja taandub. -latentne:5/6- Noorukiiga
a pKr 460 a.pKr) olid peamisteks elatusaladeks põlluharimine ja karjakasvatus. Keskmisel rauaajal(u.450-800a.) ja viikingiajal(u.800-1050a.) võeti kasutusele ribapõldude süsteem, kheväljasüsteem. Sellel ajal arenes edasi ka künnipõllundus puuadrale lisati rauast ots(adratera). Muinasaja lõpul arenes põlluharimine taas edasi ja tuli nn. kolmeväljasüsteem. Tegeleti jällegi loomapidamise(karjakasvatusega), küttimisega ja lisandus ka metsmesindus, mis puudus kõigis eelnevates perioodides. Samuti hakati tegelema ka kaubandusega, põhiliselt vahetus,- ja vahenduskabandusega. Osavalt tegeldi peaaegu kõigil perioodidel ka käsitööga, mis muinasaja lõpul oli arenenenud üpris kaugele. Toimetasid ka raua,- relva,- ja hiljem ka hõbesepad. Inimeste elupaigad olenesid palju asukohast. Elati enamasti veekogude ääres, sest vee lähedus võimaldas kalastamist, samuti oli ka pesemisvõimalus sealt samast võtta.
Mitu elektronkihti/ väliskihi elektroni on... aatomil? Mille järgi otsustad? Nt Ca aatomil on 4 elektronkihti ja väliskihis 2 elektroni, sest ta asub 4. perioodis IIA rühmas. 3. Mitu elektroni saab olla aatomi väliskihil maksimaalselt? Miks? Viimasel elektronkihil võib olla maksimaalselt 8 elektroni, sest nii on aatom kõige püsivamas olekus. 4. Kuidas defineeritakse metallilisust/millemetallilisust ja kuidas ning miks muutub see perioodides/rühmades? Nimeta kõige metallilisem/mittemetallilisem element. Metallilisus kasvab, sest raadius kasvab (metalliliseim on Cs). Elektronegatiivsus kasvab, sest raadius kasvab ( mittemetalliliseim F) 5. Leidke loetelust ühesuguse kõrgeima/madalaima o-a-ga keemiliste elementide paar. Milline on nende max o-a.? Põhjendage. ühesuguse kõrgeima o.-a on elemendid on N ja P (V), sest nad loovutavad väliskihilt 5 elektroni. Ühesuguse kõige väiksema o
KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND
4) kasvab ainult endotermiliste reaktsioonide kiirus. B. Juku keemia kontrolltöös oli kirjas 3 väidet, milles esinesid vead. Leidke need vead 3p 2 (tõmmake neile joon alla) ning tehke vajalikud parandused (parandusena ei lähe arvesse väite viimine eitavasse vormi). Parandatud osa kirjutage joonele väite all. 1) Keemiliste elementide aatomi raadius kasvab perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale ja rühmades ülalt alla. _____________________________________________________________________ 2) Väliskihi elektronide arv kõigi keemiliste elementide aatomites võrdub vastava elemendi rühma numbriga perioodilisustabelis. _____________________________________________________________________
MAKSETE SEERIA TULEVIKUVÄÄRTUS Seeriaga on tegemist siis kui teatud summa maksmine toimub mitte üheaegselt vaid osade kaupa teatud perioodi jooksul EBAVÕRDSETES OSADES TEHTAVATE MAKSETESEERIA TULEVIKUVÄÄRTUS selliste maksete seeria tulevikuväärtust võib määrata iga üksiku makse tulevikuväärtuse summeerimise teel TV n= Pt (1+i)n-t n-perioodi pikkus P-perioodide arv Üksiku makse väärtus Mn-0 nullperioodis, Mn-t järgmistes perioodides, lõpuks liita ja saab summa NÄIDE: Firma investeerib täna 200 000 ja aasta pärast veel 150 000. Intressi väärtus on 10 % ja leida tuleks investeeringu väärtus neljanda aasta lõpuks. (TABEL A1) TVn = 200 000(1+0,1)4-0 =292820 TVn = 150 000(1+0,1)4-1=199650 TV= 492 470 VÕRDSETES OSADES TEOSTATAVATE MAKSETESEERIATE TULEVIKUVÄÄRTUS annuiteet Harilik annuiteet- maksed toimuvad iga perioodi lõpus, tulevikuväärtus HATVn ATV IT (¿¿ in)
kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4
Amortisatsiooni arvestatakse fikseeritud protsendi alusel vara iga aasta jääkväärtuselt Amortisatsiooni määr = (1/vara kasutusaeg) x 2 Perioodi amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus akumuleeritud kulum) x amortisatsioonimäär Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb mahaarvestamiseperioodi ja arvestust korrigeerida - amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum deebet kreedit
A-rühma number näitab väliskihi elektronide arvu. B-rühma metallide aatomite väliskihis on enamasti 2 elektroni. · Metalliaatomite raadius on suhteliselt suur (võrreldes sama perioodi mittemetallidega). · Metalliaatomid hoiavad nõrgalt väliskihi elektrone kinni. · Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. · Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. · Perioodilisussüsteemi rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused. · Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga · Aatomnumber = tuumalaeng = elektronide koguarv elektronkattes= prootonite arv
iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused, kristallstruktuur jm ➢ Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) Perioodiliselt muutuvad omadused ➢ Valentselektronide arv (väliskihi e arv): kasvab perioodides vasakult paremale, ➢ Aatomite suurus (mõjutab moodustuvate keemiliste ühendite omadusi): kasvab rühmades suunaga ülevalt alla. ➢ Aatomi ja iooni raadiused muutuvad perioodiliselt st perioodides tuumalaengu suurenemisel vähenevad. ➢ Alarühmades jrk nr kasvades raadiused suurenevad (eriti s ja p elemendid). ➢ Samas rühmas on sarnane valentselektronide struktuur kuid aatomite suurused on
aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. · Määramine. Lihtainete o-a on 0 ning liitainetes on kõigi aatomite o-a summa 0.
amortisatsiooninormid: hooned, rajatised 50 a 2 %, masinad ja seadmed 5 a 20 %, mööbel, bürooseadmed 5 a 20 %, muu inventar 5 a 20 %, immateriaalne põhivara 4 a 25 %. Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata. Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus. Parendustega seotud kulutuste kohta, mis tõstavad vara väärtust, tootlustaset või kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra
deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks
IVA tetreelid VA penteelid VIA kalkogeenid VIIA halogeenid VIIIA väärisgaasid Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). 13 Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. ELEKTRONSKEEM Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele. Ümber tuuma tiirlevad elektronid moodustavad elektronkatte. 1. Aatomnumber ehk järjenumber annab: -tuumalaengu +z -prootonite arvu p
tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Valmidusastme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Finantsarvestuses kajastamine: Kaupade müügil või teenuste osutamisel tekib ettevõttel arve esitamisel lisaks nõudele ka müügitulu. Aruandeperioodil teenitud müügitulu kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu. Tulude kajastamisel raamatupidamises tuleb kaalutleda, kas teenitav tulu on aruandeperioodi kohta teenitud tulu või tegemist on tulevikus teenitava tuluga. Viimase variandi puhul on tegemist tulevaste perioodi tuluga, mida ei
1. Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrge-nevad metallilised ja tugevnevad mittemetalli-lised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalala-rühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paaritu-arvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nimetatakse suurte
Sõidukid 3 - 4 aastat Muu inventar 2 - 3 aastat Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. © 2014. Janek Keskküla 24
elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2) 1.3 Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis. Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused ja tugevnevad mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv
ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks riiklikud garantiid ja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud majandustehinguid [11]. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud [11]. 7.1.4 Lühiajalised eraldised Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · eraldiste hindamise kriteeriumid;
meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda elektroni eemaldamiseks, kui n - 1 elektroni enne seda on juba ara voetud. Reeglina on iga jargmise taseme ionisatsioonienergia eelmisest suurem, kuna elektron on aatomituumale lahemal. Elektronkonfiguratsioon · Samasse ruhma kuuluvate elementide aatomis on valiskiht uhesuguse elektronkonfiguratsiooniga (elektronanaloogia). · Luhikestes perioodides suureneb valentselektronide arv uhest kaheksani; paremale liikudes metallilised omadused vahenevad. · Samasse perioodi kuuluvatel elementidel on aatomis vordne arv elektronkihte. · Vasakult paremale tuumalaeng kasvab ja elektronid paiknevad tuumale lahemal, seega aatomi raadius vaheneb, samas suunas vahenevad metallilised omadused. · Et metalli aatomid loovutavad iooni moodustumisel elektrone, vaheneb raadius, seega iooni raadius perioodis paremale liikudes suureneb 3
Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadusded. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII-peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim. suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente
Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Elektronide liitmise või loovutamise võime. Elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide käigus omandada aatomi väliskihile 8- elektronilist kihti(oktetti).
kergemini saavad tema aatomid endaga siduda elektrone. Tugevnevad perioodilisutabelis rühmas alt üles ja ja perioodis vasakult paremale. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet t’mmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Keemiliste elmentide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A - rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale (väärisgaasideni). !4. Keemilised sidemed. Ühendite polaarsus. Erinevate keemiliste sidemete tugevus ja ainete omadused sõltuvalt keemilistest sidemetest. Allotroobid. Orbitaalide hübridiseerimine süsiniku näitel. Vabade elektronpaaride osa metaani, ammoniaagi ja vee molekulide polaarsuse kujunemisel. Keemiliste sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem
Nende metallide omadused on üpriski sarnased, kuid erinevad A-rühma metallide omadustest. Neid metalle nimetatakse ka siirdemetallideks. Esimesed 12 elementi metallilised, (järgnevad 2 poolmetallid) alates Ga (väliselektronkihil 3 elektroni), elektronide arv suureneb perioodi lõpuks ja Se, Br ja Kr on tüüpilised mittemetallid 17. Elementide omaduste muutumine elementide perioodilise süsteemi perioodis. Perioodis aatomiraadius väheneb, ioonraadius aga suureneb. Perioodides muutuvad metall mittemetalliks, aluseline oksiid amfoteerseks, oksiid happeliseks oksiidiks. 18. Elementide omaduste erinevused elementide perioodilise süsteemi rühmas. Rühmas ülalt alla suurenem aatommass, tuumalaeng ja elektronkihtide arv. 19. Metallide ja mittemetallide omaduste erinevused. Nende erinevused elementide perioodilise süsteemi perioodis. Mittemetalli aatomitel on väliskihis 1-3 elektroni, metalli aatomitel aga 4-8 elektroni.
Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis- aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. · Aatomi oksüdatsiooniaste on reeglina tuletatav tema asukohast perioodilisustabelis. Elemendid 3. ja järgnevates perioodides saavad moodustada sidemeid ka oma vakantsete d-orbitaalide arvelt, samuti mahub nende ümber lihtsalt rohkem aatomeid. Perioodilisustabeli alaosas paiknevatel elementidel võib ilmneda inertpaari efekt. · Reeglina ainult 2. perioodi elemendid moodustavad kordseid sidemeid iseenda või teiste elementidega. · Metallilised omadused vähenevad perioodis vasakult paremale ning suurenevad rühmas ülevalt alla. · Redutseerimisvõime suureneb perioodis paremalt vasakule 4
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim
Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII-peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III-
protsessiga seonduvaid asjaolusid (ka pärast bilansipäeva ilmnenuid), mis võiksid mõjutada selle käiku ja kaasnevate kulutuste summat. Kuigi on loomulik, et osa raamatupidamislikest hinnangutest ei osutu täpseiks, on juhtkond kohustatud tegema hinnanguid oma parima teadmise kohaselt. Uute asjaolude selgumisel tuleb varem tehtud hinnanguid vajadusel muuta. Muutuseid raamatupidamislikes hinnangutes kajastatakse hinnangu muutuse toimumise perioodis (või vajadusel ka järgnevates perioodides näiteks amortisatsiooniarvestus), mitte tagasiulatuvalt.1 1 RTJ 1 17 18 3. Raamatupidamisbilansi finantsanalüüs. 3.1. Bilanss kui vajaliku info allikas finantsanalüüsi jaoks. 3.1.1. Miks finantsanalüüs on vajalik? Finantsanalüüs on vajalik erinevatel põhjustel: 1. Omanike huvi kui suur on investeeritud kapitali tulukus; kas ettevõte on
Prognoosimiseks tuleb täita kõik järgnevad tingimused: 1. tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta 2. tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline 3. tehingu valmidus astet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata 4. tehinguga seotud kulusid ja tehingu lõpetamiseks vajalikke kulu on vaja usaldusväärselt hinnata Valmidus astme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kulud proportsionaalselt samades perioodides teenuse osutamise kuludega. Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide
N- gaasi Elektmagnetiivsuse all mõistetakse elemendi aatomi elektroni tema väärtust on 1,6*10 -27kg. molekulide arv . sidumise võimet. Perioodides kordub elementide välis elektron Aatommass on suhtav, mis näitab mitu korda on elemendi Gaasi molekulaarruumala on ruumala jagatud moolide ruumala. kihi struktuur, millest ongi tingitud keemiliste omaduste kordu-
1. 7. Avogadro seadus kõikide gaaside võrdsed ruumalad Ioonide tekk-se protsessi nim IONISATSIOONiks. Avogadro seadus: sisal-d samal rõhul ja temp-l võrdse arvu moke. Gaasiliste mokd Elektmagnetiivsuse all mõist. elem-i aatomi ekti sidumise võimet. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel rõhul ja koosn avogadro seaduse kohaselt kahest atmst. N: Cl2;O2;H2 jne. Perioodides kordub elem-de välisekt.kihi struktuur, millest ongi temperatuuril võrdse arvu molekule. M/M=n=V(1)/22,4. Ühe mooli gaasilise aine ruumala norm. tingimusel on 22,4 dm 3. ting keem-te om-te korduvus. Elem kuul rühma, millisele orbit-le 4.3 Gaasisegud Põhimõisted tema aatomis tuleb viimane ekt. Perioodi piirides muutub elem-de 1801.a.formuleeris J
Amortisatsiooni määr = (1/vara kasutusaeg) x 2 Perioodi amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus – akumuleeritud kulum) x amortisatsioonimäär Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb mahaarvestamiseperioodi ja arvestust korrigeerida - amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit
Prognoosimiseks tuleb täita kõik järgnevad tingimused: 1. tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta 2. tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline 3. tehingu valmidus astet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt hinnata 4. tehinguga seotud kulusid ja tehingu lõpetamiseks vajalikke kulu on vaja usaldusväärselt hinnata Valmidus astme meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kulud proportsionaalselt samades perioodides teenuse osutamise kuludega. · Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide
annaabi.ee 
