Vesinik ja halogeenid (0)

1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis
ja rühmas. (Õ204)
Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb.
2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad – millega reageerivad, osata tuua
ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204)
metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb)
endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb)
3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206)
Maksimaalne on rühma nr
Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa.
4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207)
ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed.
5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall ? Osata tuua näiteid. (Õ207)
Molekulaarne metall - mida suuremad molekulide mõõtmed, seda
tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete
sulamistemperatuur . H2, N2, O2, F2
Mittemolekulaarne – ei koosne üksikmolekulidest, vaid on polümeersed,
st koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud
aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed - grafiit, punane fosfor .
Tugevad- teemant , räni.
6. Mis on allotroopia ? Näide. (Õ208)
Nähtus, kus üks ja sama keemiline elemenent saab esineda mitme erineva lihtainena. O2 ja O3
7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210)
Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses.
Liitainena- vesi, happed , mineraalid , orgaanilised ained
8. Vesiniku isotoobid . (Õ210)
tavaline, raske, üliraske vesinik 1 1,2 1, 3 1
9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212)
Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil.
10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid.
11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus . (Õ213-
214)
Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool .
12. Halogeenide reaktsioon metallidega – halogeniidid .
Tekivad:
2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid)
Ca+Cl2 = CaCl2
Li+O2=Li2O
13. Halogeenide reaktsioon sooladega – halogeeni aktiivsus. (Õ215)
Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni.
2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2
NaCl+Br2 = ei toimu
14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218)
Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade.
15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219)
läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO
16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile:
HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid , teflon. (Õ219-220)