Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aatom (0)

1 Hindamata
Punktid

Aatomi ehit
AA
A
us
TOM 
TOM  (n
( eu
e t
u r
t aa
a lne
n )
e
Ai
A ne v
e äik
i se
s i
e m osa
m os ke
k , 
e mi

s k
s oo
 k
sn
s eb
e  t
b u
 t uma
u
st
ma  j
st a
 j  
el
e ek
e tr
k on
tr
ka
k tt
a e
tt st
e .
st
TU
T U
U M
 (
la
l en
e g 
EL
E E
L KT
E
R
KT ONKA
R
TE
ONKA
 (l
 ( aen
e g 
g
posi
s ti
t ivne
n )
e
neg
e ati
t ivne
n )
e
Ko
K osn
s e
n b
e  
b
Koo
K
sn
s eb
e  
b
tu
t uma
m osa
os ke
k s
e t
s e
t s
e t
s  
t
el
e ektr
e
on
ktr
kihti
h de
d l
e e 
e
eh
e k n
h
ukl
u eo
e ni
n dest
e .
jaotunud elektronidest. 
PROOT
jaotunud elektronidest.
ELE
EL KTRON
KT
K
RON
ON 
ON
NEU
N
T
EU R
IHT
ON
 
N
IH
laen
e g 
g
lae
l
n
ae g 
g 0
 
Ti
T ir
i le
l vad 
+1
ele
l k
e tr
t o
r n
o id.
mass
a  
ss 1
ELEKTRON  
 mass 1 
1
ELEKTRON
laeng -1
mass 
s
0,
0 00
0 05
0  
Planetaarne  aatomimudel
Planetaarne aatomimudel
-
TUUM
NEUTRON
PROOTON
-
ELEKTRONKATE
ELEKTRONKIHT  ELEKTRON
Elektronide arv 
elektronkihtidel
 1. elektronkiht – kuni 2 
34
elektroni.
12
 2. elektronkiht – kuni 8 
elektroni. 
 3. elektronkiht – kuni 18 
elektroni. 
 4. elektronkiht – kuni 32 
elektroni. 

 
Eelviimane elektronkiht – 
Elektronide arvu 
kuni 18 elektroni.
kihil saab leida . 
 Viimane elektronkiht – kuni 
8 elektroni.
Keemiliste elementide 
perioodilisussüsteem
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile 
viitamine  + jagamine  samadel tingimustel 3.0 
Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Sisuleht
Perioodilisussüsteemi avastamine
Mendelejevi  tabel
Tänapäevane  perioodilisustabel
Perioodilisustabel
Slaid 8 (Sarnaste elementide 
paiknemine tabelis)
Perioodilisustabeli  lahter
Periood
Rühm
Sisuleht
Perioodilisustabeli seosed
Elektronkatte  muutused 
perioodides ja rühmades
Ülesanne 1 
Mõtlemisülesanded
Mõtlemisülesanded  
Teemaga  seotud  lingid
Kasutatud materjal
Perioodilisussüsteemi 
avastamine
Dimitri  Mendelejev  
avastas 1869. 
aastal  seaduspära  
elementide 
sütematiseerimisek
s.
Mendelejev reastas 
elemendid 
aatomite masside 
http://fi.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendelejev 
järgi.
Mendelejevi tabel
http://
en.wikipedia.org/wiki/File:Mendelejevs_periodiska_system_1871.png 
Tänapäevane perioodilisustabel
http://
upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk3.svg 
Perioodilisustabel
Keemilised elemendid on reastatud 
tuumalangu kasvu järgi. 
Keemilised omadused korduvad iga 8 
elemendi järgi (Li sarnaneb Na).
Sarnanevad 
omadustelt
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
H He Li Be B C N O
F Ne Na
Erand 
Sarnanevad omadustelt
Sarnaste keemiliste omadustega 
elemendid paiknevad tabelis üksteise all .
H
He
Li
Be
B
C
N
O
F
Ne
Na
Mg
Al
Si
P
S
Cl
Ar
Sarnased 
Igal elemendil on kindel lahter, kuhu on 
märgitud tähis,  aatomnumberaatommass .
Perioodilisustabli lahter
Aatominumber  
= järjenumber =  tuumalaeng  (Z) = 
= prootonite arv = elektronide arv 
aatomis
Perioodi 
IA
Rühma number = 
number = 
11
väliskihi 
elektronkih 3.
elektronide arv
N
tide arv
Na
aatriu
m
22,9
Elemendi 
Elemendi 
9
nimetus
sümbol
Aatomma
Massiarv  (A) = ühelisteni ümardass
tu  d aatommass
Neutronite arv (N) A 
– Z 
Periood
Perioodi moodustavad samas reas kõrvuti 
asetsevad keemilised elemendid. Algab 
metallidega ja lõppeb väärisgaasidega.
Lühikesed  perioodid on 1. – 3. periood.
Pikad perioodid on 4. – 7. periood.
Perioodinumber näitab elektronkihtide 
arvu aatomis.
Tuumalaeng kasvab vasakult paremale.
2 Li B B C N O F
N

e
e
Perioodi number
Rühma number
Rühm
IA
H
Rühma moodustavad üksteise all 
paiknevad sarnaste omadustega 
Li
elemendid.
N
Tähistatakse roomanumbrite (I...VIII) 
ja tähtedega (A, B).
a
Rühmasid kokku 18.
K
A-rühmanumber näitab väliskihi 
Rb
elektronide arvu (IA rühmal 1 elektron 
väliskihil).
Cs
B-rühma elementidel enamasti 2 
Fr
elektroni väliskihil.
Perioodilisustabeli seosed
Elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv
Aatomiraadiuse ja metallilisuse 
kasv

Elektronkatte muutused 
perioodides ja rühmades
Perioodis 
Rühmas 
Tuumalaeng
suureneb vasakult  suureneb ülevalt 
paremale
alla
Väliskihi 
suureneb vasakult  ei muutu
elektronide 
paremale
arv
Aatomi 
väheneb vasakult  suureneb ülevalt 
raadius
paremale
alla
Elektronkihtid ei muutu
suureneb ülevalt 
e arv
alla
Ülesanne 1 
Elemendi sümbol
Li
Al
C
K
O
Elemendi nimetus
Liitium
A
Alluum
miiiinnii  Süsinik   Kaalium   Hapnik 
6,941
um 
um 
Aatommass 
26,98
12,01
3
3 9
9 ,,1
1 0
7
0
16,00
27
12
39
16
Massiarv (A)
+3
+13
+6
+19
+8
Tuumalaeng (Z)
3
13
6
19
8
7 – 3 = 4
Prootonite arv
6
14
6
20
8
3
Neutronite arv (N)
13
6
19
8
2
Elektronide arv
3
2
4
2
2
3
2
4
2
Perioodi number
 IA
IIIA
IVA
IA
VIA
Elektronkihtide arv
1
2
3
4
1
6
Rühma number
Väliskihi 
6
elektronide arv
Mõtlemisülesanded
A) Missugused järgmised 
tuumaehitusega aatomitest on 
ühe ja sama elemendi aatomid?
a) 6 prootonit, 6 neutronit
b) 5 prootonit, 6 neutronit
c) 9 prootonit, 9 neutronit
d) 6 prootonit, 7 neutronit.
Mõtlemisülesanded  
B) Aatomituuma laeng
a) võrdub prootonite arvuga
b) võrdub elektronide arvuga
c) on null.
C) Süsiniku järjenumbri 6 põhjal saab teada
d) Süsinik paikneb perioodilisustabeli VIA-
rühmas;
e) Süsiniku aatomis on 6 elektroni ja 6 
prootonit;
f) Süsiniku aatomis on 6 elektronkihti.
Teemaga seotud lingid
http://
www.seilnacht.com/Lexikon/psfr
ame.htm
 (perioodilisustabel)
http://www.ptable.com/ 
(perioodilisustabel)
Kasutatud materjal
http://
fi.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendeleje
v
 
http://
en.wikipedia.org/wiki/File:Mendelejev
s_periodiska_system_1871.png
http://upload.wikimedia.org/wikiped i
a/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk
3.svg
http://www.greengate.ee/ ?
page=4&id=19167 
Kordamine- üldine keemia I ÕPPENÄDAL
 Keemia  seotus  igapäevase eluga
 Aine:  Lihtaine  ,liitaine
 Puhas aine, ainete segu
 Aine jäävuse seadus
 Ainete keemilised ja füüsikalised omadused
 Aineklassid: mitu?
 Reakts. Võrrandite tasakaalustamine 
http://www.funbasedlearning.com/
 O.-a määramine: Redoksreaktsioonid
 Mõisted: Ioon,  aatom , molekul

Document Outline

  • Aatomi ehitus
  • Planetaarne aatomimudel
  • Planetaarne aatomimudel
  • Elektronide arv elektronkihtidel
  • Slide 5
  • Sisuleht
  • Sisuleht
  • Perioodilisussüsteemi avastamine
  • Mendelejevi tabel
  • Tänapäevane perioodilisustabel
  • Perioodilisustabel
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Perioodilisustabli lahter
  • Periood
  • Rühm
  • Perioodilisustabeli seosed
  • Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades
  • Ülesanne 1
  • Mõtlemisülesanded
  • Mõtlemisülesanded
  • Teemaga seotud lingid
  • Kasutatud materjal
  • Kordamine- üldine keemia I ÕPPENÄDAL
Vasakule Paremale
Aatom #1 Aatom #2 Aatom #3 Aatom #4 Aatom #5 Aatom #6 Aatom #7 Aatom #8 Aatom #9 Aatom #10 Aatom #11 Aatom #12 Aatom #13 Aatom #14 Aatom #15 Aatom #16 Aatom #17 Aatom #18 Aatom #19 Aatom #20 Aatom #21 Aatom #22 Aatom #23 Aatom #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor neeger1 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
18
pptx

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht · Perioodilisussüsteemi avastamine · Mendelejevi tabel · Tänapäevane perioodilidustabel · Perioodilisustabel · Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) · Perioodilisustabli lahter · Periood · Rühm Sisuleht · Perioodilisustabeli seosed · Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades · Ülesanne 1 · Mõtlemisülesanded · Mõtlemisülesanded · Teemaga seotud lingid · Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi avastamine · Dimitri Mendelejev avastas 1869. aastal seaduspära

Keemia ajalugu
Perioodilisussüsteem
6
doc

Perioodilisussüsteem

endaga metalli aatomite poolt loovutatud elektrone. Sel viisil saavutavad nad püsiva oleku ­ elektronidega täidetud välise elektronkihi. Samas võivad nad loovutada elektrone reageerimisel mõne endast aktiivsema mittemetalliga, s.t. käituda redutseerijana. Seega erinevalt metallidest võib mittemetall elektrone nii liita kui ka loovutada, olles kas oksüdeerija või redutseerija, olenevalt reaktsioonipartnerist. Aatom on keemilise elemendi väikseim iseseisev osake ja molekuli koostisosa. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuumas on prootonid ja neutronid. Esimesed neist on positiivse laenguga ja teised on laenguta ehk neutraalsed. Prootoneid ja neutroneid kokku nimetatakse nukleonideks. Seega on aatomituum positiivse elektrilaenguga. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid. Iga kiht saab mahutada maksimaalselt ainult teatud arvu elektrone. Tuumast kõige kaugemal asuvat kihti nimetatakse

Keemia
Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused
4
doc

Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused

See on 1.KT materjal Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused. Perioodilisussüsteem. Keemia õpik kutsekoolile lk. 32, 34 Üldine keemia lk. 29...39 Aatom on üleväike aineosake O Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on ­ laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil 32 e väliskihil võib max o

Keemia
Aatomi ehitus
18
pptx

Aatomi ehitus

Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Planetaarne aatomimudel · Aatomi ehitus (Tabel) · Aatomi ehitus (Video) · Aatomi tuum · Massiarvu leidmise valem · Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist · Isotoobid ­ animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Vesiniku isotoobid Sisukord 2 · Elektronkate · Elektronide arv elektronkihtidel · Elektronide paiknemine · Aatomi ehituse õppemudel · Video aatomi ehitusest ­ vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Seotud lingid · Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ELEKTRONKIHT

Keemia
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem
8
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 - Elektronkatte ehitus- koosneb elektronkihtidest (mida rohkem kihte, seda suuremad on aatomi mõõtmed), mis sisaldavad erineva arvu elektrone.

Keemia
AATOMIEHITUS järeltöö
2
docx

AATOMIEHITUS järeltöö

elektronide arv Elektronkihtide 6 2 4 3 arv Massiarv 137 11 55 31 Prootonite arv 56 5 25 15 Neutronite arv 2 3 7 5 6. Kirjuta tabelisse osakeste laengud (positiivne, negatiivne või puudub). Osake aatomituum aatom neutron elektron prooton Laeng positiivne neutraalne laeng puudub negatiivne positiivne 7. Milliste elementide aatomeid kirjeldavad toodud joonised? Selgita, mille põhjal ja kuidas otsustasid. 1. Joonis. Element on Fluor. Selgitus: Elemendi tuumalaeng (aatominumber) Z = prootonite arv = elektronide arv. Seega kui kirjas on et tuumalaeng on 9, siis see on

Füüsika
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8-klass
3
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem

Keemia
Aatomi ehitus
18
pptx

Aatomi ehitus

Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel) Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid ­ animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Vesiniku isotoobid Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel Elektronide paiknemine Aatomi ehituse õppemudel Video aatomi ehitusest ­ vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Seotud lingid Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE -

Loodusõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun