Keemia mõisted (2)

Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks .
Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks .
Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone
Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed.
Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada.
Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks.
Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks.
Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub.
Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid.
Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aatomitelt teistele. Moodustunud ioonide vahel tekivad ioonilised sidemed.
Püsiva elektronkihi võivad elementide aatomid saavutada ka ühise elektonipaaride moodustamisel teiste aatomitega Ühiste elektronipaaride moodustamisel tekivad aatomite vahel kovalentsed sidemed.
Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat.
Kui lähtainete energia on kõrgem kui saadustel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub)
Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline (energia neeldub)
Ühinemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia eraldumine uute sidemete tekkel, seetõttu on enamik ühinemisreaktsioone eksotermilised.
Lagunemisreaktsioonides on enamasti ülekaalus energia neeldumine vanade sidemete lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised.
Aatom , mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor . Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor . Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks.
Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks.
2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside.
Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab.
Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel.
Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud.
Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse elemendi elektronnegatiivsusega.
Elektronnegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.
Mida suurem on elemendi elektronnegatiivusus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused.
Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale.
Polaarse sideme korral tekib elektronnegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng , väiksema elektonnegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng.
Mittepolaarsed ained koosnevad mittepolaarsetest molekulidest, samamoodi polaarsete ainetega.
Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites.
Vastumärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall . – kristall mis koosneb vastaslaenguga ioonidest.
Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustuvad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonililise kristallvõte ehk ioonvõre.
Ioonide vahel kristallvõres esineb iooniline side ehk ioonne side.
Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nim iooniliseks sidemeks.
Ained milles esineb valdavalt iooniline side, nim ioonilisteks aineteks.
Kristallid on kõvad aga seejuures haprad.
Naatriumkloriidi sulamistemp on kõrge ump 800 kraadi.
Ainetes milles vesiniku aatomid on seotud fluori , hapniku või lämmastiku aatomitega, tekivad lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed .
Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga.
Ained mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid lahustuvad vees hästi.
Vesinikside on oluluselt nõrgem kui kovalentne side.
Metallides esineb aatomite vahel erilist tüüpi keemiline side- metalliline side, mis tuleneb metalliliste elementide aatomiehituse iseärasustest.
Metallides saavad väliskihi elektronid suhteliselt kergesti minna ühe aatomi juurest teise aatomi juurde. Seetõttu tekib metallides aatomite vahel metalliline side, kus ühiseks muutunud väliskihi elektronid seovad kõiki aatomeid metallikristallis.
Metallides esinevat metallilist sidet selgitab elektrongaasi mudel, mille järgi metallvõre koosneb metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid.
Metallide iseloomulikud tunnused(omadused) hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus jne- on tingitud metallilistest sidemetest .
Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest.
Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub.
Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid.
Tahketes molekulaarsetes ainetes on molekulvõre
Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsilised tõmbejõud.
Mittemolekulaarsed ained koosnevad suurest hulgast keemiliste sidemetega ühendatud aatomitest või ioonidest. Molekule nendes ei esine. Mittemolekulaarsed ained on metallid, ioonilised ained ja kovalentsed mittemolekulaarsed ained. Ioonsete ainete kristallides on ioonvõre, metallides metallvõre.
Kristallvõret , mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nim aatomvõreks.
Molekulvõrega ained- koosnevad molekulidest, molekulide vahel mõjuvad nõrgad molekulidevahelised jõud. 1)on suhteliselt madala sulamistemp. 2)Tahkena on suhtelisely pehmed ja kergesti peenestatavad.
Kovaletsete sidemetea mittemolekulaarsed ained- koosnevad suurest hulgast kovalentsete sidemetega ühendunud aatomitest. 1) on tavatingimustes tahked ained, enamasti kõrge sultemp. 2) Ruumilise võrega ained on suure kõvadusega.
Ioonilised ained- koosnevad ioonidest, mis on omavahel seotud ioonilise sidemega.1)on enamasti küllaltki kõrge sultemp. Tavatingimustes tahked ained 2) Tahkena suure kõvadusega.
Metallid- koosnevad aatomitest, on omavahel seotud metallilise sidemega. 1)Tavatingimuses tahked ained, erineva sultemp. 2)erineva kõvadusega. Vees ei lahustu kuid osa reag. Veega. Head elektri soojusjuhid, iseloomulik läige.