Keemia kontrolltöö - keemilised sidemed (0)

Energia muutus keemilistes reaktsioonides

• Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks.
  
• Vääriskaaside aatomite väliskiht on täielikult elektronidega täitunud. ( Elektronktett )
  
• Keemiline reaktsioon – protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed.
  
• Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumisel tuleb energiat kulutada.
  
• Lähteainetes olevate keemiliste sidemete katkemisel energia neeldub, uute keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub.
  
• Termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk.
  
• Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub ΔH saaduste energia on madalam kui lähteainetel ).
  
• Endotermilistes reaktsioonides energia neeldub ΔH > 0 ( saaduste energia on kõrgem kui lähteainetel ).
  

Kovalentne side

• Elektronipaari doonor – Aatom , mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari.
  
• Elektronipaari aktseptor – Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali.
  
• Kordne side – Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil.
  
• Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t aatomi energia kasvab.
  

Kovalentse sideme polaarsus

• Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud õrdselt mõlema aatomi vahel ( tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel ).
  
• Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronipaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud ( esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel, sest neil on erinev elektronegatiivsus ).
  
• Elektronegatiivsus ( Võime haarata elektrone ) näitab keemilise elemendi aatomite võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari ( Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused ).
  
• Keemilite elementide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ).
  
• Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites , mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites
  

Iooniline side

• Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks.
  
• Ioonsed ained – ained, milles esineb valdavalt iooniline side.
  
• Kristallid – Kõvad, Haprad
  
• Sulamistemp. Ja keemistemp . Kõrge
  
• Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht
  
• Puudub plastilisus
  
• Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur ( leelised , liitanioone sisaldavad soolad jt.)
  

Vesinikside

• Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga.
  
• Molekulie vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuride olulist tõusu.
  
• Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemed, lahustuvad vees hästi.
  

Metalliline side

• Metalliline side – ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemiline side
  

Keemilise sideme liik ja ainete omadused

• Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest ( mittemetallid , mittemetalli elementide ühendid, orgaanilised ained )
  
• Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil
  
• Molekulvõre – kristallvõre, mis koosneb omavahel suhteliselt nõrgalt seotud molekulidest.
  
• Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. ( soolad, leelised, ioonsed oksiidid, metallid )
  
• Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsed ained ( teemant , kvarts , grafiit, punane fosfor, räni).
  
• Aatomvõre – kristallvõre, mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid.
  
• Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsikalised tõmbejõud – nn molekulidevahelised jõud
  

• Must ( hall )
  

• Läbipaistev ( Hall )
  

• Pehme
  

• Kõva, aga habras
  

• Juhib elektrit ( Grafeen )
  

• Juhib soojust