suhkur sellisesse vormi, mida on edasi võimalik metaboliseerida. Imetajatel on teada 4 heksokinaasi isosüümset vormi I-IV. I tüüpi heksokinaasi nimetatakse sageli glükokinaasiks. Glükokinaas esineb hepatotsüütides. Glükokinaasi kõrge Km tõttu on ensüüm küllastatud vaid substraadi (glükoosi) kõrge kontsentratsiooni korral. Teistes kudedes oleva heksokinaasi Km (0.1 mM) on tunduvalt madalam kui glükokinaasil (10 mM). Selle erinevuse alusel on perifeersetes kudedes (sisaldavad heksokinaasi) võimalik veres sisalduvat glükoosi efektiivselt lõksustada konverteerides seda G6P-ks. Maksa oluline funktsioon on vereringet glükoosiga varustada ja see on võimalik tänu sellele, et hepatotsüütides oleva glükokinaasi Km on oluliselt kõrgem kui normaalne vere glükoositase (5 mM). Tänu glükokinaasi kõrgele Km-le on maks võimeline puhverdama vere glükoositaset.
põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene nende ajel tegutseb, samuti võib psühhootiline seisund jääda püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse tarvitamise järgselt. Tungaltera on kõrge mürgisusega, mistõttu kasutada vaid toodetud preparaate arsti ettekirjutuste kohaselt. Tungalteri sisaldava jahu tarvitamine toiduks ja loomasöödaks on ohtlik - tekib haigus ergotism. Ergotismi korral häirub vereringe perifeersetes piirkondades, eriti sõrmedel ja varvastel ning sellege kaasneb kudede kärbumine e. Nekroos. KASUTATUD KIRJANDUS: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125(3.nov.2009.) http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/tungal.htm (3.nov.2009) http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 (3.nov.2009.) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-21-2.htm (3.nov.2009) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera(3
·Oksühemoglobiini sidumiskõvera hinke tundmine lümfotsüütide poolt ning parimate omadustega mistõõtu häirub termoregulatsioon!; paremale tähendab, et Hb afinnsus hapniku suhtes langeb, antikehi tootva rakuliini välja valimine võtab aega. aeglase verevoolu tingimustes ja verevarustuse hapniku vabastamine kudedesse on soodustatud). Hiljem mälu-rakud pesetsevad perifeersetes vähenemise tingimustes tekib perifeersete kudede , imuunorganites ning on mikroorganismi sissetungi väratile hüpoksia ja kompensatoorne veresoonte ahenemine , lähemal. Sekundaarse reaktsiooni korral saavad need mälu- vererõhu tõus) O2
puhangud 2) puhangud sügava une ajal Füsioloogilised funktsioonid: 1) Otsene toime ainevahetusele -Stimuleerib lipolüüsi rasvkoes -pärsib glükoosi transporti perifeersetes kudedes 2)Kaudne toime kasvuprotsessi -Kasvuhormoon stimuleerib somatomediini sünteesi maksas - Somatomediinid stimuleerivad kasvuprotsesse, eriti luude ja lihaste osas ning intensiivistades valgu
ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse. Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu. Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu. Kuigi selline süsteem on igati ökonoomne, võib mõnikord perifeersetes kudedes (sealhulgas nahas!) tekkida puudulik verevoolutus. Massaaziga suudetakse aga ka passiivselt kapillaare avada. Samuti parandab massaaz oluliselt vere tagasivoolu südamesse veenide kaudu. Kuigi veenides on negatiivne rõhk, mis peaks vere südamesse tagasi ,,tõmbama", pole see alati piisav. Kui ka lihaspump ei suuda venoosset voolu parandada, võivad kujuneda veenilaiendid. ...lümfisüsteemile:
Ümbrus, milles inimene töötab ohustab teda: Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised-psühholoogilised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid: 1. Temperatuur Kuna giidi töö nõuab palju reisimist ühest maailma otsast teise,siis ohustab neid temperatuuri langused ja tõusud. Nende kõikumistega kaasnevad erinevad ohud: KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMISE TUNNUSED: · Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. · Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. · Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. · Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL:
interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuroneid tekib elu jooksul juurde 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse. Kui müeliin hävib hävib ka närvirakk Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Mis on neuroni depolarisatsioon? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb mööda aksonit presünaptilisse aksonilõpmesse. Info ülekanne toimub sünapsi teel. Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku
ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud närvisüsteemi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (tsentraalne närvisüsteem). Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e.
Glargiininsuliini B-ahela C- terminaali on lisatud kaks arginiini, ka aminohappe vahetus. Glargiin-insuliin – 24 h toimiv iniminsuliini analoog, ei segata lühitoimeliste insuliinidega. K. Vahenõmm 2018 Suukaudsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained. Nende ainete farmakokineetika, toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine, ravikombinatsioonide rakendamine, kombinatsioonid insuliiniga. - Biguaniidid (Metformiin) Isoleeriti harilikust kitsehernest. • Tugevdab insuliini toimet perifeersetes kudedes. • Inhibeerib glükoneogeneesi maksas. • Vähendab glükoosi imendumist peensoolest. • Suurendab rasvhapete oksüdatsiooni. • Langetab LDL ja VLDL taset veres. Toimemehhanism: • Hepatotsüütides AMPaktiveeritava proteiini kinaasi (AMPK) aktivatsioon → glükoneogeneesiks vajalike geenide ekspressiooni inhibeerimine. • Efekti ilmnemiseks on vajalik funktsioneerivate - rakkude olemasolu. • Kõrvaldab hüperglükeemia, kuid ei põhjusta hüpoglükeemiat
kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus? Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. · paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Hallaine peamised
tugevad ning nõrgad opiaadid. Notsitseptiivne valu jaguneb omakorda: · Somaatiline valu - somaatilise koe (lihas, luu, nahk) valu on tavaliselt kergesti lokaliseeritav ja see vaheldub vastavalt liigutustele ja koormusele. · Vistseraalne valu - tuleneb suurematest kehaõõnsustest ning on raskesti lokaliseeritav patsiendi poolt. Vistseraalse patoloogia puhul on samuti olemas kindlad valupiirkonnad. Neuropaatiline valu Neuropaatiline valu tekib närvisüsteemis eneses; perifeersetes närvides, ajus ja seljaajus. Neuropaatiline valu on oma iseloomult põletav või lõikav. Postoperatiivne valu Ägedat postoperatiivset valu võib defineerida kui valu, mis on kirurgilisel haigel olemasoleva haiguse, kirurgilise protseduuri (dreenid, rinnaku- või nasogastraalsondid) või haigusega seotud põhjuste tõttu. Valu põhjused peale operatsiooni Postoperatiivse valu puhul on valu põhjuseks operatsioon. Postoperatiivse
Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud
akumuleerimiseks katkevas sidemes. Kuni energia molekulisisene ümberjaotamine pole lõppenud, võib toimuda kolmas aktivatsioonile vastassuunaline protsess desaktivatsioon. Näide: Etaani monomolekulaarne lagunemine kaheks metüülradikaaliks. H 3C - CH 3 = CH 3· + CH 3· Molekuli lagunemiseks peab aktiveerimisenergia olema kogunenud sidemesse C-C. Kahe molekuli põrkumisel ergastatakse eeskätt võnkumised perifeersetes sidemetes C-H. Energia levik sidemetest C-H sidemele C-C nõuab aega. Energia molekulisisese leviku seaduspärasused olenevad molekuli suurusest ja keerukusest. Aktiivset molekuli A* võib vaadelda ebapüsiva vaheproduktina ja rakendada tema korral statsionaarsuse põhimõtet(Olek, milles vaheproduktide tekkimise ja lagunemise kiirused on peaaegu võrdsed ning vaheprodukti kontsentratsioon jääb reaktsiooni ajal püsivaks, nimetatakse statsionaarseks olekuks): dc
tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: 1) Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. 2) Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. 3) Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. - Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. - Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. - Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. - Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. Tegutsemine külmumise korral
- On tähtsad kui ekstrahepaatiline kütus eritingimustes - Pikema nälgimise, suhkrutõve jne puhul muutub aga eluliselt oluliseks intensiivne ketokehade tootmine ja kasutamine, sest o Tekib koerakkudes Glc defitsiit o Ketokehade transport veres ei vaja spetsiaalseid transportsüsteeme o Aju rakkud suudavad glükoosi teravat defitsiiti osaliselt leevendada ketokehade lõhustumisega - Kasutatakse perifeersetes kudedes - Maks ei saa kasutada kuna puudub ensüüm mis osaleb ketokehade kasutamisel Ketokehad 1. Atsetoatsetaat keskne ketokeha Tekivad maksarakkude mitokondrites 2. Beeta-hüdroksübutüraat 3. Atsetoon HMG-CoA süntaas - Kiirustlimiteeriv ensüüm Ketokehade kasutamine - Maks ei saa kasutada kuna puudub ensüüm CoA-transferaas
Saavad antikehi toota alles siis, kui T rakk aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed
Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. · Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Mõlemad on spetsiaalsed rakud, mis tekitavad müeliini ja paiknevad aksonite ümber. Schwanni rakud perifeersetes närvides Oligodendrotsüüdid KNSi Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. 3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. · Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest
jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb? Rauapuudusaneemia korral koormusdüspnoe, KOK-i puhul pingutusel, müokardi infarkti puhul, ägeda ja kroonilise südamepuudulikkuse korral. Uurimismeetodid: EKG, sonograafia, endoskoopia. ELEKTROKARDIOGRAAFIA – (EKG) on südames tekkivate elektriliste nähtuste graafiline registreerimine keha pinnalt
Need kombineeruvad/kondenseeruvad andes türoglobuliini T4 ja T3. Selline türoglobuliin võetakse pinotsütoosiga follikulaarrakkudesse ja vajadusel vabanevad temast proteolüütiliste ensüümide toimel verre T4 ja T3. Nii T4 ja T3 sünteesi kui sekretsiooni stimuleerib TSH. Umbes 99,9% vere T4 on seotud transportvalkudega. Türoksiini dejodeerumine kilpnäärmes annab 15 25% T3 kogusest, 75 85% T3 tekib türoksiini dejodeerumisel perifeersetes kudedes. T3 on 3 5 korda bioaktiivsem kui T4. T3 teket vähendavad beeta-blokaatorid ja kestev nälgimine. T3 on keskne kilpnäärme hormoon veres. 3. Sugulise arengu ja menstruaaltsükli reguleerimine · Sekundaarsete sugutunnuste kujunemine. Põhiroll on testiste androgeenidel ja munasarjade östrogeenidel. Vajalikud on ka GnRH, GnRIH, TSH, PIF, FSH, LH, PRL, melatoniin (reguleerib gonadtropiinide ja PRL sekretsiooni), sugunäärmete follikulite inhibiin
rakukestade suurem paksus ja rakkude suurem pikkus (kuni 2 mm) põhikoe rakkudega võrreldes, kuid kollenhüümi ja põhikoe kokkupuuteala piir on sageli ebaselge. Kollenhüüm esineb telgorganites vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena (joonis). Lehelaba suuremaid roode (juhtkimpe) ümbritseb paksenenud kestadega põhikude, mida samuti nimetatakse vahel kollenhüümiks. See kude erineb oma tekkelt ja struktuurilt tüüpilisest kollenhüümist, mis esineb üksnes varte perifeersetes osades. Seetõttu on õigem nimetada lehtedes esinevat "kollenhüümi" kollenhümiseerunud põhikoeks. Leherootsus paikneb kollenhüüm samuti nagu varreski, juures esineb väga harva. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi (joonis: A-C): 1. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. 2. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed
Fruktoos-2,6-bisfosfaadi moodustumine ja lagunemine. 4. Heksokinaasi regulatsioon. Glükokinaasi ja heksokinaasi füsioloogilised funktsioonid inimese organismis. Heksokinaasid I, II ja III on allosteeriliselt inhibeeritud produkti G6P akumuleerumisel, glükokinaas ei ole. See võimaldab akumuleerida maksal glükoosi varu glükogeenina sel ajal, kui glükoos on liias ning samas soodustada gükoosi perifeerset tarbimist siis, kui glükoos on vajalik energiaallikana perifeersetes kudedes. 5. Püruvaadi kinaasi regulatsioon. PÜRUVAADI EDASINE KONVERSIOON 1. Etanooli, laktaadi ja AcCoA moodustumine. Alkohoolse fermentatsiooni korral püruvaat dekarboksüleeritakse atseetaldehüüdiks, mis omakorda redutseeritakse etanooliks. NADH moodustub glükolüüsil (eukarüootse raku tsütosoolis). Anaeroobsetes tingimustes konverteeritakse tagasi NADH NAD+-ks, see toimub samaaegselt püruvaadi konverteerimisega laktaadiks.
Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 23 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMINE Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL:
· Külmavärinad · Psüühika muutused Keskmise raskusega hüpotermia (34-30°C) · Aeglane pulss (südamerütmihäired) · Aeglane ja pindmine hingamine · Külmavärinate puudumine · Teadvushäired Raske hüpotermia (< 30°C) · Eluohtlikud südamerütmihäired · Madal vererõhk · Rasked hingamishäired · Rasked teadvushäired (kooma) Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. 7.1. KÜLMUMINE · Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. · Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. · Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. · Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta.
Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas, ning mitmeid lühemaid harunevaid dendriite, mis võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. Signaale võib vastu võtta ka neuroni keha. Nii aksonid kui dendriidid võivad olla väga ulatuslikult jagunenud. Aksonid on kaetud erilise isoleeriva, nn. müeliini kihiga (müeliini tupp). Müeliini tekitavad spetsiaalsed rakud, mis paiknevad ümber aksonite - Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. Iga kasvava jätke (akson või dendriit ehk neuriit) tipus on spetsiaalne laienenud struktuur - kasvukoonus. Sealt ulatuvad välja filopoodid (nagu sõrmed peaopesast). Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas
erinevate märklaudade suunas, ning mitmeid lühemaid harunevaid dendriite, mis võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. Signaale võib vastu võtta ka neuroni keha. Nii aksonid kui dendriidid võivad olla väga ulatuslikult jagunenud. Aksonid on kaetud erilise isoleeriva, nn. müeliini kihiga (müeliini tupp). Müeliini tekitavad spetsiaalsed rakud, mis paiknevad ümber aksonite - Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis. Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse spiraalselt ümber aksoni. Sellega isoleeritakse akson, mistõttu ta sarneneb oma omadustelt elektrikaablile. Iga kasvava jätke (akson või dendriit ehk neuriit) tipus on spetsiaalne laienenud struktuur - kasvukoonus. Sealt ulatuvad välja filopoodid (nagu sõrmed peaopesast). Kasvukoonus juhib kasvavat neuriiti vajalikus suunas
3. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem Kehtib reegel, et igasse elundisse tuleb nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude. Sümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad seljaajus. Funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades. Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad ajutüves ja seljaajus. Aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist. Autonoomse närvisüsteemi perifeersetes eferentsetes teedes on 2 järjestikust neuronit: preganglionaarne neuron (viib impulsse kesknärvisüsteemist välja) ja postganglionaarne neuron, millega preganglionaarne neuron moodustab sünapsi. joonis 557 virgantained ja retseptorid: vaata praktikum 1 LIHASED 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid.
terminaal, mis sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Piki aksoneid toimub ka näiteks rakukehas sünteesitud valkude, samuti organellide (mitokondrid), mediaatoraine jm transport rakukehast presünaptiliste terminaalide suunas. Samas kahjustatud, oma aja ära elanud organellid, endotsütoosi teel vastu võetud ained jm liiguvad vastassuunas, rakukeha poole. Kahjuks võivad sel teel KNS-i jõuda ka perifeersetes kudedes (nahas) aksonitesse sisenenud viirused. Aksonite tüübid KNS-s ja PNS-s on aksonid ümbritsetud vastavalt oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile nii meh kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Jaotatakse: *müeliintupega aksoneid - tihedasti ümbritsetud oligodendrotsüütide või neurolemmotsüütide jätketega, mis mood kihilise rullbiskviiditaolise isolatsioonikihi; viimane on suure fosfolipiidide sisalduse tõttu valget värvi; iga 0,1-1,5 mm
), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H-ioonide eritumist uriini. *Vahelmine paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas -
Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks. 16.Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. • Moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe • Müeliintupega ümbritsetud nn. valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides • Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s Jaguneb: - sümpaatiline - parasümpaatiline --- Närvide jaotus talitluse järgi: 1) aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i 2) Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e.
Patoloogia • Üldine väsimus, rahutus, väsimine söömisel-imemisel, füüsilisel pingutusel. • Jume muutus: tsüanoos, perifeerne, tsentraalne tsüanoos, akrotsüanoos, kahvatus. • Kasvu aeglustumine, kehakaalu langus. • Nähtavate tursete olemasolu. Tursed võivad imiteerida ka positiivset kaaluiivet! Perifeersete tursete esinemine on nn hiline sümptom. Tursed tekivad sümmeetriliselt alajäsemete perifeersetes osades (pöidadel, pahkluudel). Sõrmega vajutades, alajäseme luulisele osale, jääb tursele lohk (pitting oedema). Turse väheneb lamamisasendis. • Südamekühm – krooniliste vereringe häirete ja suurenenud südame tõttu võlvub rindkerel, prekordiaalsel alal, ette kühm. On nähtav lapse lamades. • Unearterite intensiivne pulseerimine. • Uuri- ehk kellaklaasküüned (küüne muutumine) ja trummipulksõrmed. Küüne
Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C. See toimub valutult, sest nii madalal temperatuuril puudub ka närvijuhtivus. Vereringe tsentraliseerub, varustades eelkõige aju ja südant, kuni ka seal langeb temperatuur alla 30°C. Kehatemperatuuri langemisel 26-28°C ni võib saabuda surm südamevirvenduse tagajärjel, arenevad respiratoorne ja metaboolne atsidoos
ibava ja etteaimatava tulemuseni. DÜNAAMILISTE KVALITEETIDE KOLLEKTSIOON (spetsiifilised kvalitatiivsed tegevused) 7 dünaamilit tegevust, mida kasutatakse variatiivselt ja millest igaüks annab tantsule oma värvi: 1. PULSING. Annab löögi (beat) ja korrapära (regularity). Pulss toimib ükskõik millises valitud liikumises . Kõnnis, Twistis, hüpetes... 2. VIBRATION. See on staccato-liikumine- erutav, raputav, väike. Tavaliselt toimub see keha perifeersetes piirkondades, kuid ka vibreeriv KÕND, KEHA KESKOSA VÄRISTAMINE, ÕLGADE VIBRATSIOON "kõnelevad" millestki. 3. SWING. Tavaliselt koosneb "kukkumisest (Langemisest)ja tõusmisest". Võid "Kiikuda" alla põrandasse, kuid ka "Kiikuda" hüpesse. Swing annab liikumisele "momentumi" -hetkelise peatumise ülemises või alumises liigutuse faasis. 4. SUSTAINED. See on katkestamatu liikumise jätkuvus, mitte tingimata
vähe. Moskva tugevnemine polnud ilmselt vürstide kindel pol. 13.10, 6.loeng Moskva kasv (14.-15.saj; 1300-1462 a.) Moskva- M. Dünastiline traditsioon V.aj kiranduses. Hiljemalt 15.saj. 15 ,,Vm II aj ametlikud ja mitteam kroonikad". Veeti ära arhiivid, ka kroonikad Novgorodist. M-s vaid sobilikud arhiivid kohandati. Mitte-Moskva vada vaid väga perifeersetes piirkondades. Lugu kuidas Moskva sai tähtsaks, V. vägevuse tõus : uusaj. V võimsusele aluse loomine. Ivan Julma aegne kroonikakirjutus loob üldise teadmise. Moskva tõus, tugevamaks, endaga uute piirk liitmine. Oli alternatiivne. Tveri vürstid (oluline liitlaste leidmine; ühendati Moskvaga viimaste seas). Enne nõuka aega tsaari riigis polnud n-ö ühtset võimu. Nt elittide väljavahetamine. Novgoridi ebasobivate juhtide ,,küüditamine" ei kaotatud päris sots
B- ja T-rakkude täpne lokalisatsioon (homing) perifeerses lümfoidkoes sõltub strooma- ja luuüdist pärit rakkude toodetud kemokiinidest. Vastselt perifeeriasse emigreerunud lümfotsüüdid peavad läbima perifeerse tolerantsuse mehhanismid, elimineerimaks (inaktiveerimaks) autoreaktiivseid rakke nende autoantigeenide suhtes, mida tsentraalselt ei ekspresseeritud. Perifeersete tolerantsusmehhanismide seas on ka tsütokiinidest sõltuvad regulatsioonimehhanismid. Dendriitrakud võivad perifeersetes kudedes üsna kaua oma tähetundi oodata. Infektsiooni ilmnemisel stimuleeritakse nende migratsiooni kohalikku lümfoidkoesse, kus nad enam ei suuda antigeeni fagotsüteerida, küll aga ekspresseerivad suurt hulka pikaealisi MHC I ja II klassi molekule, mis võimaldavad patogeenide proteiini esitleda. Pärast antigeeni haaramist toimuvaks küpsemiseks ja migratsiooniks annavad signaale tsütokiinid (või otsene kontakt patogeeni pinnaga). Küpsed
Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C. See toimub valutult, sest nii madalal temperatuuril puudub ka närvijuhtivus. Vereringe tsentraliseerub, varustades eelkõige aju ja südant, kuni ka seal langeb temperatuur alla 30°C. Kehatemperatuuri langemisel 26-28°C ni võib saabuda surm südamevirvenduse tagajärjel, arenevad respiratoorne ja metaboolne atsidoos. Vee
Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Spinotalaamkulgla suunab talamuse kaudu suurajusse eelkõige nahas paiknevatelt retseptoritelt lähtuvaid signaale. Lateraalne spinotalaamkulgla juhib peamiselt valu- ja temperatuuriaistingutena tajutavat informatsiooni. Primaarsete neuronite kehad on spinaalganglionites. Nende funktsiooniks on närviimpulsside juhtimine keha perifeersetes osades paiknevatelt retseptoritelt seljaaju tagasambasse, kus nad on sünapsite vahendusel ühenduses lülineuronitega. Viimased omakorda omavad sünapseid sekundaarsete neuronitega seljaaju hallaines. Sekundaarsete neuronite aksonid siirduvad seljaaju vastaspoolele eespoolt tsentraalkanalit ning suunduvad spinotalaamkulgla koosseisus üles, ulatudes talamusse. Ajutüves ühinevad selle kulglaga ka kolmiknärvi harud,
), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H- ioonide eritumist uriini. *Vahelmine e. kimbutsoon paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas - permissiivne toime
tekivad happelised lõppsaadused (nt piimhape) ja selle tõttu atsidoos. Tulemuseks on veresoonte lõtvumine (vasodilatatsioon) šoki dekompensatsioonifaasis. Südame minutimahu vähenemine soodustab kapillaarides punaste vereliblede (erütrotsüütide) kleepumist. See tekitab paksu vere efekti. Peale selle intensiivistuvad mitmesugused verehüübimist soodustavad faktorid (tekib hüperkoagulatsioon) ning tõuseb vereliblede kokkukleepumine (trombotsüütide agregatsioon) perifeersetes veresoontes. Seda nimetatakse dissemineeritud intravaskulaarseks koagulatsiooniks (DIK), millest tekkivad trombid võivad põhjustada mitme elundi infarkti. Vere hüübimisfaktorite ja trombotsüütide talitluse häiretest tekivad kudede veritsused, mida nimetatakse koagulopaatiaks. Samuti on šoki kõigile vormidele omased mikrovereringe häired koos elundite verevarustuse (perfusiooni) halvenemisega ja elutähtsate organite talitlushäiretega. See mõjutab eriti neerusid, maksa ja kopse
annaabi.ee 
