Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register.................................................................................................................... 5 4.Lühiajaline mälu.......................................................................................................................
Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi. Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele? - Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel? - Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel?
Tahteline Sensoorne d oorsed Episoodili Tahtejärgn Lühimälu Suuline Kirjalik Mitte- Tunnetusli ne e Püsimälu kontaksed kud Protse- duuriline Motoorne Emotsiona Ekstero Sensoorne alne Intero Ideaalne Verbaal-
Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine. Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik. Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab kuuele järjestikusele tegevusetapile ingliskeelesete sõnadega Preview- vaata üle, Question- esita küsimusi, Read- loe, Reflekt- mõtle, Recite- arutle ja meenuta ning Review- korda üle. (Krull 2000: 371)
2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5 1.3. Lühiajaline mälu kui vahendaja........................................................................................5 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS.......................................................................6 2.1. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon..............................................................................6 2.2. Skeemid.............................................................................................................................6 2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7 3. UNUSTAMINE......................................................................................................................7 3.1. Kui unustamine segab igapäevaelu....................................................................
ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse
Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada
,,Maagiline number seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" autor George. A. Miller avastas, et mälu maht on piiratud. Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist. Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale. 3 1 Mälu protsessid Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt kõneledes viitab mälu elusa organusmi võimele omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjutamisi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evolutsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldustel on teatatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine-, erinevad nad suuresti selles, millist infot
Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine
0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus.
neb esialgu ikka temast enesest. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni (seega pole üksnes tuupimisest mingit kasu) (Uljas, Rumberg, 2002). Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mis on edasise käitumise korraldamise aluseks ja mälu, kui elusa organsmi võime omandada ja säilitada oskusi, teadmisi ning harjumusi (Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) Kasutatud kirjandus: Jüri Uljas, Thea Rumberg (Koolibri 2002) Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Lk. 88, 89, 95, 97. Autorid ja Tartu Ülikooli Kirjastus (2002) Psühholoogia gümnaasiumile. Lk. 275, 278. Aaro Toomela (Koolibri 1999) Ülevaade psühholoogiast. Lk. 48.
Töö eesmärgiks on anda ülevaade klassikalise ja operantse tingimise olemusest ja nende kasutusest koolis ja õppetöös. Referaadis püüan selgitada, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad, kes on tähtsamad klassikalise ja operantse tingituse uuriad ning kuidas saab kasutada neid õppimisteooriaid õpetamisel. Referaadi valmistamisel kasutasin interneti allikat (www.kliinikum.ee), kuid põhiliselt kasutasin materjali Edgar Krulli raamatust ,,Pedagoogilise psühholoogia alused". Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis selgitan üldiselt, mis on biheivioristlikud õppimisteooriad. Teises peatükis kekendun klassikalisele tingitusele. Ning kolmandas peatükis annan ülevaate operantsest tingitusest. 5 1. BIHEIVIORISTLIKUD ÕPPIMISTEOORIAD Et õppimise näol on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega, siis on seda raske
Sotsiaalkognitiivsed õppimise käsitlused. Sotsiaalne õppimine (Bandura). 3. Krull (2000) lk 209-220 Eggen & Kauchak (2013) lk 310-321
On ka abiks semantilisele mälule teatud faktide meenutamisel, kui meenub omandamise episoodiga seotu. Episoodiline mälu on iga inimese jaoks personaalse värvinguga ja kõige haprama iseloomuga. (Ibid:39) Info salvestamine mälus Õppimise seisukohalt on kasulik vaadelda mälu kolmeetapilisena: 1. ultralühiajaline mälu (nägemisel ka ikoonmälu, kuulmisel kõlamälu), saab alguse tajust.; 2. lühimälu (ka lühiajaline mälu); 3. püsimälu (ka pikaajaline mälu); Nende etappide üle on kogu maailmas toimunud palju vaidlusi, kui kasutan neid etappe salvestusprotsessi selgitamiseks. Ultralühiajalise mälu puhul on tegemist välisärritaja või stiimuli registreerimisega vastava meeleorgani (sensoorse registri) poolt. Näiteks nägemismälus säilib nn toores ,,pilt" 0,2-0,4 sekundit. Ikoonmälu peetakse automaatseks, subjektist sõltumatuks ja tema mahuks on 4-5 sümbolit. (Ibid:40) Lühiajaline mälu
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine...............................................................................................
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funktsioonid •
Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada
Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud mõningaid internetist kättesaadavaid materjale. 2 I PRAKTILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Robert J. Sternberg ja Jelena L. Grigorenko arvates on intelligentsus kui suhteliselt stabiilne isikuomadus, mis areneb välja pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju tulemusel(Sternberg 2003). Robert J
gümnaasiumis, mille lõpetamine jäi ootama Saksamaa põgenikelaagrit. 1949. aastal õnnestus tal emigreeruda Kanadasse, kus ta asus õppima Toronto Ülikooli. Emigrandile kindla ja turvalise arsti või inseneri ameti asemel valis ta oma erialaks hoopis hingeteaduse psühholoogia. 1954. aastal lõpetas ta Toronto Ülikooli ja jätkas doktoriõpinguid Harvardi Ülikooli juures. 1957. aastal saab ta Harvardi Ülikooli doktorikraadi. Aasta enne seda, 1956. aastal, hakkab ta lektorina tööle Toronto Ülikoolis ja 1965. aastal valitakse korraliseks psühholoogiaprofessoriks. Viie aasta jooksul (1970-
on meelde jäetava informatsiooni liigutamine ühelt tasandilt teisele. Seega saame öelda, et mälul on struktuur (vt. joonis 1). ( Kiis 2013 ) Joonis 1. Mälu struktuur ( Kiis 2013 ) Üheks võimalikuks liigituseks saame lugeda seda, kui kaua informatsioon mälus püsib. Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel. Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013) Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks. Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 ) Kajamälu seostatakse kuulmise teel saadud informatsiooniga
Psüühika- ja käitumishäirete kliiniliste ja eksperimentaalsete uurimuste alusel on kognitiiv- käitumisteraapia ehitanud ja tõestanud paljude häirete, eelkõige depressiooni, ärevushäirete, samuti käitumishäirete ja psühhosomaatiliste vaevuste teoreetilised mudelid. Kognitiivsete käsitluste järgi on ebanormaalne käitumine moonutatud mõtlemise tulemus. Inimene modelleerib keskkonda ja seal toimuvat, loob tegevuskeskkonnast teatud seesmised mudelid. Ja kui need mudelid või skeemid on juba tekkinud, siis hakkavad nad meie mõtteid ja tegevust suunama. Tänu nende kasutamisele hangib inimene välismaailmast infot valikuliselt ja ka tõlgendab seda valikuliselt. Uusi mudeleid saadakse aga õppimise kaudu. Et nimetatud mudelid ei ole lastel ja täiskasvanutel ühesugused, siis on näiteks sveitsi psühholoog Jean Piaget uurinud, milliseid vaimseid operatsioone lapsed teatud vanuses teevad.
käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust)
(2012). Mälu. https://docs.google.com/presentation/d/11O0K16swh2UWVSpT5c7MHJYG5czOYBytFK ENzmfhE2I/edit?pli=1#slide=id.g24b07250_1_0. 3. Vikipeedia koduleht. Mälu liigid. http://et.wikipedia.org/wiki/. [15.05.2015] 17 4. Sissejuhatus psühholoogiasse. Mälu http://eek-malu.weebly.com/luumlhiajaline-ja- pikaajaline-maumllu.html. [16.05.2015] 5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992 6. Rumberg, T., Uljas, J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002 7. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984 18
T. (1999). The mathematical miseducation of America’s youth: Ignoring research and Scientific study in Education. Phi Delta Kappan, Vol. 80. 424-433. Good, T. L. & Brophy, J. (1995). Contemporary educational psychology. 5/E. New York: Longman Pub. Kollom, K. (2013). Probleemipõhine ja uurimuslik õpe. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/kaire19/2013/03/03/probleemipohine-ja- uurimuslik-ope/ Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholooia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. 293-298. Pressley, M. & McCormick, C. B. (1995). Advanced educational psychology. New York: Harper Collins. Rajaleidja. (2014). Konstruktivistlik paradigma. Külastatud 11. novembril 2014, aadressil http://www.rajaleidja.ee/konstruktivistlik-paradigma-2/ Teppan, P. (s.a.). Kaasaaja õpiteooriate lähtepunkt. Külastatud 5. oktoobril 2014, aadressil http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/ Wood, D., Bruner, J. & Ross, G. (1976)
............................................................................................... 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine..........................................................................................................
Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juhtimine on laiem mõiste, haarates protseduure, planeeritud harjutusi ja õpetaja poolt kavandatud ja hästi ettevalmistatud tegevusi, mis aitavad muuta keskkonna, milles lapsed viibivad nende jaoks turvaliseks ja arusaadavaks. Järgnevate teemade käsitlused tuginevad peamiselt Edgar Krulli õpikule Peadgoogilise psühholoogia käsiraamat (TÜ Kirjastus 2000) Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus , mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu.
S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde
aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evulatsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mäletada, see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega:
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad:
See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub see individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt. See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide,
mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar. Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
