41 42 ELJ II eksamiküsimused ja vastused 1. Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks.
valguskiirte murdumist klaasplaadis. 2.3 Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegel- dub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõ- guspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt. Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõ- detuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks.
2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti lääbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 9: Kujutise leidmine nõguspeeglis. 2.3.2 Kujutise leidmine kumerpeegli puhul. Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne;
raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: hi=mi × v i × r i Summeerime masspunktid m1 kuni mn i=n i=n ∑ h i =∑ m i v i r i i=1 i=1 Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust: 1) vaba vurr püüab säilitada muutumatuna oma peatelje suunda liikumatu taustsüsteemi suhtes. Kui vaba vurri peatelg suunata mingi tähe peale, siis sõltumata aluse liikumisest, millele vaba vurr on paigutatud, näitab vurri peatelg muutumatult suunda tähele. 2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks.
varutegur on väärtusega [S] = 2. Konksu sisepinna mõttelise ringjoone läbimõõt on D D = 200 mm, h = 120 mm 1 Konksu joonis sobivas mõõtkavas Joonis Konksu ristlõige Rislõike kese asub 40 mm kaugusel kolmurga alusest, kuna tegemist on võrdhaarse kolmnurgaga. Kolmnurga aluse pikkus: Joonis Konksu joonis mõõtkavas 2 Konksu ristlõike parameetrid: pindala A, pinnakeskme asukoht c, nulljoone asukoht e (täpse valemiga), inertsimoment paindele vastava kesk- peatelje suhtes l. Ristlõike pindala A: Pinnakeskme asukoht c joonisel 3: Joonis Pinnakeskme asukoht c Nulljoone asukoht e võrdhaarse kolmnurkse ristlõikega kõvervardal Joonis Neutraalkihi asukoht e arvutuseks Joonis Nulljoone e asukoht ristlõike joonisel Inertsimoment I paindele vastava kesk-peatelje suhtes : Joonis Kolmnurga inertsimoment kesk-peatelje suhtes Paine toimub y-telje suhtes 3 Nulljoone asukoht e ligikaudse valemiga ning võrrelda tulemust täpse
telgede pööramise suhtes 5.16. Millised on kujundi peateljed? -teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? On ekstremaalsed (või vastupidi) 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kujundi peateljestik (rist-teljestik), mille algus on pinnakeskmes 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? *kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed. 5.23. Mitu kesk-peateljestikku on ruudul? 2 6. VARDA TUGEVUS PAINDEL 6.1. Milles seisneb varda paindumine?
70 40 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1.1 L-profiili (30/30 x 3) andmed RUUKKI kataloogist : Pindala : AL = 1,65 cm2 Inertsimoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : ILx = 1,42 cm4 Tugevusmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : WLx = 0,67 cm3 Inertsimoment kesk-peatelje n suhtes : ILn = 0,51 cm4 Inertsimoment kesk-peatelje e suhtes : ILe = 2,32 cm4 y b 30 e Z0 x 3 0 n Pinnakese C1 x-y on keskteljestik Ie > I x > I n e-n on kesk-peateljestik 2.1.2 Nurkprofiili telje asukoht Z0 : I Lx 1,42
alatüüpe: -isotoomne hargnemine-tütarharud on ühesuurused - anisotoomne-tütarharud on erineva suurusega -dihhopodiaalne-tütarrakud on oluliselt erineva suurusega, nii et üksteisele järgnevad tütarharud loovad siksakiliselt kasvava peatelje *Kõrgematel taimedel esineb peamiselt monopodiaalne või sümpodiaalne hargnemistüüp. Monopodiaalne-peatelg jätkab pidevat kasvu. Teise järgu teljed tekivad peatelje külgpungadest allapool ladvapunga. Esineb nt kuusel,männil,kadakal, tammel , pihlakal. Sümpodiaalne- peatelg lõpetab teatud vanuses kasvu ja selle tipu ligidal olev külgharu pöördub ülespoole, võttes sellise asendi nagu oleks ta peatelje jätk, sama kordub ka kolmanda järgu teljega
· kõik vibratsioonid (võlli pöörlemisest või masina töörezhiimist tingitud); · võlli pöörlemise dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites; · varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL
· kõik vibratsioonid (võlli pöörlemisest või masina töörezhiimist tingitud); · võlli pöörlemise dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); · hõõrdumine laagrites; · varda, rihmarataste ja teiste detailide omakaalud. Paindeülesande arvutusskeem Peatasand = ristlõike kesk-peatelje ja tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL
Põikjõud Q põhjustab vardas lõikepinget, vardas tekib nihkedeformatsioon. Lõikepinge valem avaldub kujul: Joonis 2 * * Τxz = QZSY / Iyb Valemis QZ tähistab põikjõudu, mis ristlõikes mõjub, Iy on ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, b* tähistab ristlõike laiust punktis, kus määratakse pinget, Sy* on ristlõike staatiline moment peatelje suhtes. Selleks, et teada saada mingile varda punktile mõjuvaid pingeid, võtame kasutusele ja vaatleme lõpmata väikese suurusega risttahuka, mida nimetame elementaarristtahukaks. Vardale mõjuvaid pingeid mingis punktis saame väljendada ka elementaarristtahuka tahkudele mõjuvate pingetena. Nagu varda Joonis 5
d d Kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtan d=12cm ja =0,042m, n=1 Leiame nurga esimese miinimumi jaoks min arcsin[(1-0,5)·0,042/0,12] = arcsin 0,175 =10,07 Leiame teise maksimumi nurga max arcsin(1·0,042/0,12) = arcsin 0,35 = 20,49 Arvutatud tulemused on väga lähedased mõõtmistel saadud tulemustega. Kokkuvõte: Graafikult on näha, et kui üks attenuaator on pooleldi suletud, siis on väljad peatelje juures jäänud enam-vähem samaks aga on ühtlustunud. Kui ühes lainejuhis on faas pööratud, siis on kogu graafik nihkunud ja maksimumid miinimumid vahetanud asukohad. Elementaarse võreantenni moodustavad kaks kiirgusallikat, mis kiirgavad võrdse amplituudi, sageduse ja faasiga signaali. Peateljele jõudes on kaks kiirgust alati samas faasis ja väljad liituvad. Liikudes peateljelt jõuame aga punkti, kus signaalide vahe on 1800 ehk pool lainepikkust siis signaalid kustutavad üksteist
11.7. Mida näitab painde põhivalem? määramiseks 12.3. Miks kasutatakse staatikaga määramatuid konstruktsioone? *lisasidemeid (liigsidemeid) kasutatakse konstruktsiooni (süsteemi) kus: Detaili paindejäikus (antud kohas) = korrutis EI tugevuse (selles kohas, vastava peatelje suhtes), [Nm2]; M - varda paindemoment tõstmiseks (fermid); *lisasidemed kasutamist nõuab konstruktsiooni 11.8. Millise kujuga on ühtlaselt painutatud ühtlase varda elastne joon? tööpõhimõte. 12.4. Millised on staatikaga määramatute konstruktsioonide puudused? 12.5. Mis on liigside?
Esimese rühma teraviljade õisikute erinevused Eristamistunnused Nisu Rukis Oder Kaer Õisik Pea Pea Pea Pööris Pähikute arv Pöörise iga haru Üks Üks Kolm peatelje lüli astmel tipus üks pähik 2, harva 3 ja Õite arv pähikus 3-6 Üks 2-4, harva üks rohkem Valmimis- ehk küpsusjärkude tunnused
Generatiivrakud on sugurakud õis. (Triticum monococcom üheteranisu). II. Tetraploidne rühme (2n=28). (Triticum dicoccum-kaheteranisu; triticum persicum- pärsianisu; triticum durum-kõva nisu; triticum turgidum-pundnisu; triticum polonicum- poola nisu). III. Heksaploidne rühm (2n=42). (Triticum spelta-spelta nisu; triticum aestivum-pehme nisu; triticum compactum-kääbusnisu). Oder 6 realine (igal peatelje lüli astmel 3 norm pähikut, milles igaühes on arenenud tera. On kuuetahuline-pea tihe;pähikud hoiduvad peateljest;mõlemal pool peatelge 3 vertikaalset terarida;pea ristlõikes 6 tipnelise tähe kujuline. Neljatahuline-pea hõredam;keskmised terad paremini arenenud;ristküliku kujuline). 2 realine (tera moodustub keskmises pähikus, moodustub 1 teris. On mutantia- külgmistel viljatutel pähikutel lible,sõklad;peatelg külgvaates nähtav ei ole
Smektiline vedelkristall Kolesteeriline faas · Kord jääb samaks, mis nemaatilisel, aga molekulid teevad pöörde teatud nurga all enda ümber. Kolesteeriline vedelkristall Kolumnaarne faas · Erineb eelmistest täielikult, sest molekulid asetsevad nagu diskid üksteise peal tulpades, mitte pikkades ridades. Kolumnaarne vedelkristall Korrapära Parameeter · - nurk peatelje suhtes · < > - keskmistamine üle kõigi molekulide Kasutamine · elektronkäekellad · kalkulaatorid · mobiiltelefonid · süle-ja pihuarvutid · muud miniatuursed seadmed. MIKS? · On kergemad, vajavad vähem toitevõimsust, LCD (Liquid Crystal Display) · Baseerub vedelkristallide võimele muuta elektrivälja toimel oma polarisatsiooni. · Polariseeritud valgus kujutab endast ühel kindlal tasandil võnkuvat elektromagnetkiirgust.
fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast murduvad kõik koondavat läätse läbivad kiired läätse optilise peatelje poole. Kumerläätses tekib tõeline kujutis. Pildil on kolm erinevat kumerläätse. Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust. Murdunud kiired küll hajuvad, kuid nende pikendused lõikuvad hajutava läätse peafookuses. Pildil on kolm erinevat nõgusläätse. Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine
d min arcsin ((1-0,5) * 0,0373/ 0,12) = arsin(0,156) => min 9 ° Langeb ligikaudselt kokku mõõdetud tulemustega Leian teise maksimumi min arcsin n , n=1 d min arcsin( 1*0,0373/0,12) = arcsin(0,316) => min 18 ° Langeb ligikaudselt kokku mõõdetud tulemustega Kokkuvõte: 5 Graafikult on näha, et kui üks attenuaator on pooleldi suletud, siis on väljad peatelje juures jäänud enam-vähem samaks aga on ühtlustunud. Kui ühes lainejuhis on faas pööratud, siis on kogu graafik nihkunud ja maksimumid miinimumid vahetanud asukohad. Labori mõõtmistulemused vastavad ootustele ehk mõõdetud ja arvutused tulemused langevad ligikaudselt. Ligikaudsus on tingitud häiretest mõõtmisruumis. 6
Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas) õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied 119. 120. luigelill LIITSARIKAS 121. liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed 122. katise lehed 123. sarika alusel katise lehed olemas 124. sarika alusel katise lehti pole KÄNNAS 125.
Tooge näiteid. Taime ühel isendil on emasõied, teisel isasõied. Oluline, peab olema risttolmlemine. Kui on ainult ühest soost põõsad, siis marju ei saa. 2. Missugust õiekatet nimetatakse lihtsaks õiekatteks? Ühevärviline eristumata õiekate (tupetaoline, kroonitaoline). Ülane, nartsiss, Liilia 3. Mida nimetatakse kandelehtedeks? Õisikutelje sõlmekohtades paiknevaid fotosünteesi kaotanud lehti. 4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. 8
üksteise suhtes ÕISKI Õied kinnitunud teljele või teljestikule. Kandelehed –õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed. Eelised üksikõie ees: • Tagavad parema tolmlemise. • Järkjärgulise avanemisega vähem keskkonnategurite kahjulikku mõju. Enamikel taimedel on õisikud. Lihtõisiku puhul õied kinnituvad õierao abil või vahetult peateljele ning liitõisiku õied paiknevad peatelje harudel. Sümpodiaalsed –telg lõpeb õitega, õied puhkevad tipust külgharude suunas või keskelt servade poole. Monopodiaalsed –telg kasvab piiramatult, õite avanemine alates alt üles või servadest keskosa poole. VILI Vili on elund, mille ülesandeks on seemnete kaitse ja nende levitamine. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. Tekib õiest pärast viljastamist, peamine osa emakkonnal. Partenokarpsus – vili tekib ilma viljastumiseta
49 kraadi, murdumisnurk 90 kraadi. Läätsed Nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha.läätse kus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiustest tunduvalt väiksemad nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi mis on keskelt paksemad nim kumerläätsedeks. Mille ääred paksemad kui keskkoht nõgusläätsedeks.läätse sfääriline pinna keskpunkti nim. Läätse optiliseks peateljeksl punkti f nim. Läätse peafookuseks. Kaks fookust on.optilise peatelje ja läätse tipust tõmmatud ristsirge lõikepunkti nim. Läätse optiliseks keskpunktiks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega parallelsed. Kõik nõgusläätsed kalduvad läätse läbimisel eemale. Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks. Kujutisete konstrueerimine õhukestes läätsedes. Kolme mugava kiire abil saab
Vaatleme joonise abil: Kui valguskiir keskkonnast välja ei murdu, vaid pöördub tagasi kk, siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis. 2) f
*Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline *ebasarikõisikud- peatelg lõpeb õiega, külgharud on tugevalt arenenud, ületades sageli ka peatelje pikkuselt. - pleiohaasium- areneb tipmisest õiest allpool mitu külgharu, mis omakorda lõpevad üitega ning võivad viimaste alti tekitada jälle külgharusid -dihaasium- tipmisest õiest allpool areneb kakskülgharu.need lõpevad õitega ja õitest allpool moodustub uuesti kakskülgharu.
rajamine Louis XIV valitsemisajal (1643-1715). Uued residentslinnad rajati kompleksselt koos valitseja lossiga, mida ümbritses ristküliku kuju ja korrapärase planeeringuga park, seetõttu sai määravaks ka linnaplaani koostamine ristkülikukujulisena, mille keskteljel asuv tänav jagas linna kaheks osaks. Linnaehituslikust seisukohast ongi Richelieu linn huvitav just seetõttu, et siin on rakendati esimest korda peatelje ideed, mis hiljem Pariisi väljakujunemisel (ja ka paljude teiste linnade plaanilahenduses) määravaks kujunes. Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane Preisimaa valitseja keiser Friedrich Wilhelm laskis need ehitada 18.sajandi keskel ühel hollandi ehitusmeistril hollandlastest uusasukate jaoks. Need on
Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal. 4. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Alumine ja ülemine aed on barokse lossiansambli lahutamatuteks osadeks. Mõlemad aiad ja loss kavandati ühe peatelje suhtes sümmeetrilistena. Ülemises aias lõppeb peatelg kaskaadi ja Miraaži tiigiga (praegu ristkülikukujuliseks ümber kujundatud bassein Presidendi roosiaias), alumises aias aga kanalikaarega. Kadrioru regulaarpargi kujunduses näeme erinevatele Euroopa maadele omaseid barokseid kujundusvõtteid – itaaliapäraseid terrasse, hollandipäraseid kanaleid, prantsuspärast telgsümmeetrilist teedevõrku ja parterpeenraid, venepärast lillevalikut.
4) Saavutada linnas minimaalseimgi sanitaarne olukord. Linna generaalplaan, mille käigus lammutati vanad keskaegsed linnamuurid ning rajati kokku 165 kilomeetrit uusi tänavaid ja 48 km bulvareid. Pikendati Rivoli tänavat ning rajati sellele pikendusele risti uus magistraal. Järgmiseks loodi Saint Germane i bulvari poolring. Haussmanni suurejoonelise rekonstrueerimisplaaniga viidi praktiliselt lõpule ka Pariisi peatelje väljakujundamine. Peatänavate muudesse sõlmedesse jaotati aga linnale vajalikke uhiskondlikke hooneid teatreid, kirikuid, vaksaleid, muuseume, paleesid jne. Viinis likvideeriti muldkindlustused, mis olid takistusteks tööstuse ja transpordi arengule. Lammutatigi Austria-Ungari keisririigi pealinna umbritsev bastionide vöönd ja 500 meetri laiusel glassiil algas suurejooneline ehitustegevus. Viini Ringi loomine uks hiilgavamaid peatukke Austria ajaloos
7.28. Mis on ruumpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5
mida nim. Ka varda telje siireteks. Jäikustingimus, millega vastavalt vajadusele piiratakse kas deformatsiooni või siirde karakteristikuid. (paljude konstrk, normaalseks kasutamiseks on vaja et nad liigselt ei deformeeruks) (lubatav deformatsioon ja luvatav siire) (a ja a) Siire telje sihis (u) Varda telje punktide teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Pööre ümber varda telje (x) Põhjustab ainult väändemoment Pööre ümber ristlõike peatelje (y) Toimub nii põikjõu kui ka paindemomendi mõjul Siire risti varda teljele (w) Telje punkti siiret telje ristsihis nimetatakse ka varda läbipaindeks. Elastne joon kõverdunud telg, seos w=f(x) elastse joone võrrand y (x)=w`(x) ehk telje pööre võrdub siirde tuletisega. Algparameetrid: algsiire ja algpööre. Integreerimiskonstandid nii ka algparameetrit leitakse rajatingimusest s.t w(x) ja y(x) teadaolevatest väärtustest.
14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius väheneb); Paindemoment on negatiivne, kui varda kõverus väheneb (raadius suureneb). 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? varda neutraalkiht paikneb teljest "seespool"; Neutraalikhi asukoha ligikaudne avaldis: I -ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, [m4]; 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? ohtlik lõige on K- seal mõjuvad kahe sisejõu (N ja M) suurimad väärtused ( = 90º); 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat? 14.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse: tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? Sirge varda metoodika järgi. 14.8
Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil)
Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud. Sissekäiku võisid kaunistada ka obeliskid ja hiiglaslikud vaarao kujud, nn kolossid. Sissekäik oli ka palvetamiskoht, alles seejärel, pärast seda takistust, astuti templi esimesse õue. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed. Sammassaalile järgnes vahel ka teisi ruume, kuid
peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5
Von Engelhardt tuli Sillapää lossi parki rekonstrueerima tõenäoliselt oma sugulusidemete tõttu toonaste omanike von Siversitega. 1882.-83. aasta kaardil näeme kogu poolsaart hõlmavat pargilahendust, looklevaid teid ja häärberi ees suure muruväljakuga rondeeli. Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal, millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule. Tõenäoliselt ongi von Engelhardti teeneks Sillapää pargi peatelje väljaarendamine piltmaastikuks, mis on inglise maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011). Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli
Tsentrifugaalinertsimoment rööpsete teljestike suhtes: I MM =I KK+ e1 e2 A 3.12 Millised on kujundi peateljed? Kujundi peateljed on teljed, mille suhtes kujundi tsentrifugaalmoment võrdub nulliga 3.13 Mis on kujundi peainertsimomendid? Peainertsimomendid on kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 3.14 Millised on peainertsimomentide väärtused? Iyz=0 Iy=max, Iz=min (või vastupidi) 3.15 Kuidas hinnata, kumba peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 3.16 Milline on kujundi peateljestike vähim võimalik arv? 2, üks on sümmeetriatelg ning teine on esimesega risti ja läbib pinnakeset. 3.17 Mitu peateljestikku on ringil? Üle 2 3.18 Mitu peateljestikku on ruudul? 2 4. VARDA TUGEVUS PAINDEL 4.1 Milles seisneb varda paindumine? varda telje kõverdumine koormuse toimel 4
Kohas, kus lehelaba läheb üle lehetupeks, asuvad keeleke ja kõrvakesed. Keeleke asetseb tihedalt vastu kõrt ning kaitseb seda tuule käes kõikumisel hõõrdumise eest ja hoiab ära vee tungimise kõrre ja lehetupe vahele. Kõrvakesed aitavad lehetupel kõrre ümber kinnituda. Õisik. Koosneb pähikuist. Nisu õisikut nimetatakse peaks. Pea koosneb kõrre jätkuna arenenud lülilisest peateljest ja selle astmetele kinnituvatest pähikutest. Peatelje igale lülile kinnitub nisul üks pähik. Pähik. Pähik koosneb nisul 3...5 õiest ja pähiku alusel paiknevast liblest.Üks libledest asub kõrgemal, seda nimetatakse siselibleks, teist aga välislibleks. Nende vahel on õied. Õis. Õiel asuvad välissõkal ja sisesõkal. Sisesõklal on kaks andrut. Sõkalde vahel asub emakas ja kolm tolmukat. Õisiku diferentseerimine algab juba kõrsumisfaasis, mistõttu sel ajal on taime arenguks vaja optimaalseid tingimusi, et kujuneks rohkem õisi.
peletada halvad vaimud. Sissekäiku võisid kaunistada ka obeliskid ja hiiglaslikud vaarao kujud, nn kolossid.(Vaga; 2000) Sissekäik oli ka palvetamiskoht, alles seejärel, pärast seda takistust, astuti templi esimesse õue. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda. Edasi liiguti suurde ruumi sammassaali, mille lagi toetus sammastele. Suuremates templites võis olla saali keskmine osa kõrgem kui kõrvalosad, sel juhul olid ka kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. (Vaga 2000) Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed
Kolm nurgalist elementi α, κ (kapa) ja A või siis neli A, αx, κ (kapa) ja ω kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. α – optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina αx e pikikaldenurk ja ω ehk põikikaldenurk. κ (kapa) on aerofotoaparaadi pöördenurk pildistamise momendil ja nurk A on asimuut ehk nurk tõelise meridiaani ja optilise peatelje projektsiooni vahel. Välised projekteerimiselemendid on määratud ligikaudselt aga võivad olla ka tundmatud. Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui sisemise orienteerimise puhul. Sellega ei saa me taastada projekteeritavate kiirte kimpusid kõrge täpsusega.
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes,
16. Millised on kujundi peateljed? muljumisele! 5.17. Mis on kujundi peainertsimomendid? 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! 5.18. Millised on peainertsimomentide väärtused? 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast 5.19. Milline on kujundi kesk-peateljestik? kvaliteetne neetliide! 5.20. Kuidas hinnata, kumba kesk-peatelje suhtes 4.17. Miks on neetliite tugevusarvutuses tähtis peab inertsimoment olema suurem? neediava läbimõõt (mitte needi oma)? 5.21. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim 4.18. Kuidas mõjutab needitud detailide võimalik arv? vaheline hõõrdejõud neetliite tugevust? 5.22. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? 4.19. Miks on piiratud lõikava koormuse sihis 5.23
Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. Kui ühele punktile mõjub kaks jõudu, siis nende resultant on nende jõuvektorite Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim keskpeateljeks. diagonaal Inertsimomendid keskpeatelgede suhtes on peainertsmomendid. Ühe peatelje suhtes on inertsimoment maksimaalne ja teise suhtes minimaalne. (Peatelgede suhtes on Deformatsioonide liigid (nende skeemid). inertsimomendid ekstreemsed) (inertsimomenti x-telje suhtes (I x) nim intregraalina
2 Ix = ; mõõtühik on m4 y dA A 2 x dA Iy = A 21. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim keskpeateljeks. Inertsimomendid keskpeatelgede suhtes on peainertsmomendid. Ühe peatelje suhtes on inertsimoment maksimaalne ja teise suhtes minimaalne. (Peatelgede suhtes on inertsimomendid ekstreemsed) (inertsimomenti x-telje suhtes (Ix) nim intregraalina väljendavat sellist summa piirväärtust ,mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised: I x A y dA ) 2 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus.
varda telje siire (läbipaine) 2 EI 2 EI M 2 · suurim läbipaine varda vabas otsas (x = l): f = l ; 2 EI Detaili paindejäikus (antud kohas) = korrutis EI (selles kohas, vastava peatelje suhtes), [Nm2]. 11.3. Mitteühtlaselt painutatud varras 11.3.1. Elastse joone differentsiaalvõrrand PROBLEEM: Teada on ühtlaselt painutatud ühtlase varda elastse joone parameetrid Vaja on arvutada muutuva paindemomendiga ühtlase varda deformatsiooni parameetrid Sujuvalt muutuva paindemomendiga ühtlane varras (Joon. 11.5):
(enamlevinud ristlõigete jaoks on R0 avaldised toodud käsiraamatutes); I kus: I ristlõike inertsimoment Neutraalikhi asukoha e peatelje suhtes, [m4]; ligikaudne avaldis: RA A varda ristlõike pindala, [m2]. 14.1.3.1. Ristkülik-ristlõige Ristkülik-ristlõikega kõvera varda neutraalkihi raadiuse avaldises (Joon. 14.3): · ristlõike pindala väärtus: A = bh ; · radiaalkoordinaat on piirides: = (Rmin = R - 0.5h )K(Rmax = R + 0.5h ) .
Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. 2. Juure-, võsu- ja varremuudendid, ehitus (niineosa, kambium, puiduosa), näited. Tõusev ja laskuv vool taimes. Tõusev vool - vee ja selles lahustunud mineraalainete liikumine juurest taime maapealsetesse osadesse. Laskuv vool - lehtedes fotosünteesil valmistatud toitainete liikumine juurtesse ja teistesse taimeosadesse; ained liiguvad vesilahusena 3. Õie ehitus, õisikute levinud tüübid: kobar- pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik. Raolised õied kinnituvad peateljele kas spiraalselt, vastakalt või ühekülgselt. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. Kobar esineb roosõielistel, ristõielistel, mailaselistel, käpalistel ja mitmetes teistes sugukondades. nutt - õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied. Nuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks.
Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi , (kapa) ja A või siis neli A, x, (kapa) ja kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina x e pikikaldenurk ja ehk põikikaldenurk. (kapa) on aerofotoaparaadi pöördenurk pildistamise momendil ja nurk A on asimuut ehk nurk tõelise meridiaani ja optilise peatelje projektsiooni vahel. Välised projekteerimiselemendid on määratud ligikaudselt aga võivad olla ka tundmatud. Kaasajal määratakse välise orienteerimise elemendid GPS-i ja teiste meetodite abil sidudes aerofoto geodeetilise alusvõrguga. Kuid ikkagi jääb määramine pealju ebatäpsemaks kui sisemise orienteerimise puhul. Sellega ei saa me taastada projekteeritavate kiirte kimpusid kõrge täpsusega.
paigutatud ( kihis suuremad interatsioonid) o Liikuvus 2D Kiraalne ehk kolesteeriline faas o Nemaatilise moodi, aga eelmised molekulid on järgmiste suhtes väändunud (pöördunud) (kristalliline, nemaatiline, smektiline, isotroopne.) Enamasti toimub temp tõustes mõni järgnevatest üleminekutest (16.slaid) Vedelkristalli korrapära iseloomustamine Korrapära parameter. Vaatame ajas keskmist nurka peatelje suhtes. Kui ideaalselt korrastatud, siis nurk oleks null. Kui täiesti kaootiline, siis nurk lähedasem 90-le kraadile. Tegelt 57 kraadi. Kui ütleme et korrastatud, siis nurk väiksem kui 57 kraadi. S = ½ (3 cos2fii 1) Same ilseloomustada vahemikus S= 0-st 1-ni. Vedelkristallide jaoks S= 0.3 .. 0.8 Enn Lust energeetika, süsinikmaterjalid, oksiidid Energeetika Geotermaalenergia island, hawail suur potentsiaal, colorados ka potentsiaal suur.
Väändedeformatsioon Lõikedeformatsioon 9. Varda telje siirded: a. Siire telje sihis - Teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Suvalise punkti siire u(x) võrdub toe ja vaadeldava punkti vahelise varda lõigu pikkuse muuduga: valem lk 18 Siire avaldub summana, kus liidetavateks on algsiire u(0) (mis võib olla b. Pööre ümber varda telje c. Pööre ümber ristlõike peatelje - Pöördeid ümber varda telje põhjustab ainult väändemoment. Kinnistoega varda korral suvalise ristlõike pöörde võrdub toe ja vaadeldava lõike vahelise varda lõigu väändenurgaga. d. Siire risti varda teljele e. Elastse joone võrrandid 10. Siirete määramine Mohr’i integraaliga. 1. Leitakse konstruktsioonile rakendatud koormusest tekkivad sisejõud 2. Sellesse punkti mille siiret otsitakse rakendatakse otsitavale siirdele vastav ühikjõud,
plaadi (veerandlaineplaadi) läbimisel. /2-plaadi pööramine mistahes nurga võrra põhjustab plaati läbiva kiirguse elektrivektori pöördumise. Elektrivektor pöördub kaks korda kiiremini, kui pöördub /2-plaadi peatelg. Tulemuseks on /4-plaadile langeva kiire elektrivektor alati erineva nurga all. /4-plaadist väljuva kiire polarisatsiooni olek on määratud talle peale langeva valguse elektrivektori nurgaga /4-plaadi peatelje suhtes Faasimodulatsiooni aparatuur 34 Faasimodulatsiooni meetod põhineb kahe lähestikku asetsevat punkti x1 ja x 2 läbivate kiirte hajunud valguste intensiivsuste jaotuse varieerumises (joonis 7). Nende kahe punkti modulatsioonide käiguvahest saab leida pinge väärtuse. Faasimodulatsiooni idee. /2-plaadi pööramisest tekkinud modulatsiooni illustreerivad mööda telge kulgevad sinusoidid.
arvutuslik normaaljõukandevõime ühtlasel survel. ( N Ed N c , Rd ). Ühtlaselt surutud ristlõike arvutuslik survekandevõime ( Af y N c , Rd = ) arvutuses tuleb M0 jälgida, et oleks kasutatud õiget ristlõikepinadla sõltub ristlõikeklassist. 2. Paindele: Arvutuslik paindemoment peab olema väiksem kui ristlõike paindekandevõime ühe peatelje suhtes toimuval paindel (arvestada kinnitusvahendite auke) ( M Ed M c , Rd ). Ristlõike arvutuslikul 42 paindekandevõimel ühe peatelje suhtes toimuva painde korral tuleb jälgida, et oleks kasutadud õiget vastupanumomendi väärtust sõltub ristlõikeklassist. Tõmmatud vöös olevad kinnitusvahendite augud võib jätta arvestamata
annaabi.ee 
