Elementaarne võreantenn - Labor nr 3 (2)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool
Õppeaine: Antennid ja RF elektroonika
Laboratoorse töö: Elementaarne võreantenn
Aruanne
Täitjad: Jaanus Rau 050811IATB Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB
Juhendaja : Janno Pärn
Töö sooritatud : 26.09.2008
Aruanne esitatud: ..............2008
Aruanne tagastatud: ...........2008
Aruanne kaitstud: .............2008
Juhendaja allkiri ............................. Töö eesmärk: Tutvuda elementaarse võreantenni omadustega.
Töö käik: Kasutasime töös antud skeemi
Keeratsime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0 ja mõõtsime 7 Ghz juures väljatugevuse, muutes nurka -240 - 240ni 2 kraadise vahega Seejärel sulgesime ühe attenuaatori ja kordasime mõõtmist. Viimasena avasime uuesti attennuaatorid ja keerasime ühes lainejuhis faasiregulaatori põhja, mõõtes uuesti väljatugevust.
Väljatugevused graafiliselt: 12
10 attenuaatorid avatud väljatugevus
8 üks attenuaator 6 pooleldi suletud 4 ühes lainejuhis faas pööratud 2
0 4
8
2
-6
0
6
12
18
24 -2
-1
-1
nurk Leiame arvutuslikult, milline on teoreetiline nurk väljatugevuse esimese miinimumi ja teise maksimumi jaoks. Sünfaassete allikate korral on miinimumide nurgad on ligikaudselt arvutatavad valemiga: min arcsin (n - 0,5) ja maksimumide nurgad valemiga: min arcsin n d d Kiirgurite omavaheliseks kauguseks võtan d= 12cm ja =0,042m, n=1
Leiame nurga esimese miinimumi jaoks min arcsin[(1-0,5)·0,042/0,12] = arcsin 0,175 =10,07
Leiame teise maksimumi nurga max arcsin(1·0,042/0,12) = arcsin 0,35 = 20,49
Arvutatud tulemused on väga lähedased mõõtmistel saadud tulemustega.
Kokkuvõte: Graafikult on näha, et kui üks attenuaator on pooleldi suletud, siis on väljad peatelje juures jäänud enam-vähem samaks aga on ühtlustunud. Kui ühes lainejuhis on faas pööratud, siis on kogu graafik nihkunud ja maksimumid miinimumid vahetanud asukohad. Elementaarse võreantenni moodustavad kaks kiirgusallikat, mis kiirgavad võrdse amplituudi, sageduse ja faasiga signaali. Peateljele jõudes on kaks kiirgust alati samas faasis ja väljad liituvad. Liikudes peateljelt jõuame aga punkti, kus signaalide vahe on 1800 ehk pool lainepikkust siis signaalid kustutavad üksteist. Kui liikuda veel rohkem kõrvale, tekib olukord, kus üks kiirgur on teisest täpselt ühe lainepikkuse võrra kaugemal. Seega väljad on selles punktis taas sünfaassed ja väljad liituvad. Nõnda jätkub see tervel ringil. Labori mõõtmistulemused vastavad ootustele aga on erinevusi, mis on tingitud häiretest mõõtmisruumis.