GEOMEETRILINE OPTIKA. (0)

GEOMEETRILINE OPTIKA.
Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile , näivat ei saa. Silm annab
esemest alati tõoelise kujutise.
Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis
Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju.
Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika
korral.
Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt.
Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis.
Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal).
2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul
Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest:
A) optilise peateljega paralleelset kiirt , mis pärast peegeldumist
läbib fookuse ;
B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega
paralleelne;
C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb
sama teed tagasi.
D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise
peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje
suhtes (kuna läätse keskpunkti lääbiv kiir ei murdu, siis ka peegli
keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub).
Joonis 9: Kujutise leidmine nõguspeeglis.
2.3.2 Kujutise leidmine kumerpeegli puhul.
Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest
kolmest:
A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mille pikendus pärast peegeldumist
läbib fookuse;
B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise
peateljega paralleelne;
C) sfääri keskpunkti C suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist
läheb sama teed tagasi.
D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise
peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje
suhtes (kuna läätse keskpunkti läbiv kiir ei murdu, siis ka peegli
keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub).
Joonis 10: Kujutise leidmine kumerpeeglis.
Joonis 13: Valguse murdumine kumerläätses (vasakul) ja nõgusläätses
(paremal).
Igal läätsel on kaks fookust, mille fookuskaugused on võordsed.
3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul.
Kumerlaats koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse
kujutise konstrueerimisel esemest vääljuvatest kiirtest vähemalt
kahte järgmisest kolmest:
K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis parast laatse labimist
läbib fookuse;
L) fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise peateljega
paralleelne;
M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist
suunda ei muuda.
Joonis 14: Kujutise konstrueerimine kumerläätse puhul.
3.3.2 Kujutise leidmine nõgusläätse puhul
Nõoguslaats hajutab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse
kujutise konstrueerimisel esemest väljuvatest kiirtest vähemalt
kahte järgmisest kolmest:
K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist
suundub nii, et selle pikendus läbib näiva fookuse;
L) näivasse fookusse suunatud kiirt, mis parast läätse läbimist on
optilise peateljega paralleelne;
M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist
suunda ei muuda.
Joonis 15: Kujutise konstrueerimine nõguslaatse puhul.
Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse
läbimist. Läätse fookus asub punktis F.
Joonis 20: Näidisülesanne 2.
Lahendus:
1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib laatse
keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel.
Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega).
Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande
vastus.