· Võimaldas tihetamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas kiirema arengu. Vene aeg (1710 1918) · Suuremate muutusteta · Pärisorjus kinnistus · Pinnaalane areng suuremate muutuste poole Muutused seoses asehalduskorra kehtestamisega 1783 aastal: · Muutus Eesti ala jaotus · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust · Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali · Mõisnikud said võrdsed õigused · Laiendati pearahamaksu. (Hingeloendused) Pearahamaksu ja hingeloenduste seos - Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingelondusi. Vene riik luges üle inimsesed, et teada saada palju inimesi on kelle eest seda maksu võtta. Mõis ja talu ( majanduslikud üksused) Talurahva jagunemine: Maavabad Isiklikult vabad, koormistest vabad, pidid kandma ainult sõjaväeteenistust.
lõunaosa), Viljandimaa Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa Sama Pihkva kubermangu. * Eesti- ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri. * Eesti- ja Liivimaal oli 1 asehaldur. * Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult * Linna valitses linnaduumad, kuhu tuli valida aadlikud. esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. * Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu. * Eesti- ja Liivimaa pidid maksma pearahamaksu. * Kodaniku õigused olid linnas neil, kes kuulusid * Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile tsunftidesse ja gildidesse ning olid sakslased. majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. * Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid * Kõigil mõisnikel (aadlikel) olid võrdsed õigused. aadlimatriklitesse kantud aadlikud. Mille poolest erines asehaduskord eelnevast valitsemisperioodist?
Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. Sõjapidamine nõudis suuri kulutusi ning maksude suurendamist. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Peeter I kehtestas pearahamaksu, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsisasutuseks. Senati kõrval tegelesid valitsemisasjadega kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumitega. Peeter I reformid pahandasid paljusid venelasi, kes olid harjunud vanade kommete ning vagurate tsaaridega
Mõisnikud andsid talupojale maa ja vabastasid nad maksudest, see tõi Lõunae-Estisse paljuuusi talupoegi. Varsti hakkas talupoegi tulema ka välismaalt. Talupoegade seisund polnud kuigi hea, sest maa mida nad said polnud kuigi viljakas. Osades piirkondades puudusid mõisnikud ja talupojad said peaaegu et vabalt liikuda.Talupoeg ei olnud Poola ajal pärisori. Vene aeg oli Eestis aastatel 1558-1583. Vene ajal muudeti põhjalikult maksasüsteemi. Hakati koguma pearahamaksu, mis venemaal juba olemas oli. Sel ajal hakati korraldama ka hinge- ehk rahvaloendusi. Venemaa tagastas Rootsi ajal ära võetud maa endistele omanikele. Talupojad maksid makse sõltuvalt nende maa suurusest. Linnaõigusi vähendati oluliselt ja raed saadeti laiali. Vene ajal polnud talupoeg otseselt vaba, see tähendab, et ta polnud täielikult pärisori ega ka täielikult vaba. See tulnes sellest, et Venemaa kartis võimu kaotada. Seaduslikult oli talupoeg pärisori ainult Rootsi ajal
Kõigile maakonnakeskustele antakse linnaõigus. Seega on Eesti alal Vene aja lõpuni 12 linna. Suurem osa Valga maakonnast hõlmas Läti ala ja Narva linn asus Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu koosseisus. Poliitiliste ümberkorraldustega saadeti raad ja rüütelkonnad laiali. Eesti- ja Liivimaa said omale ühise asehalduri. Linna hakkasid valitsema linnatuumad ning linlased said kodanikuõigused. Hakati korraldama rahvaloendusi ehk hingeloendusi, mille eesmärgiks oli pearahamaksu kogumine. Nimetatud pearahamaksu sisseviimine tõi 1784. aastal kaasa talurahva niinimetatud pearaharahutused Eestimaal, mis soldatite abiga mõisates maha suruti. Olukord oli nüüd Baltikubermangus selline, et nii maa kui talupoeg olid mõisniku omand ning toimis mõisamajandus. Ümberkorraldused olid kasuks kõrgemale ühiskonnakihile, nagu aadlikud. Talupoeg oli ikka see, kes peksa sai. 4. Katariina II seadused pärast tema surma Katariina II suri 1796. aasta septembris
c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa jäi endiseks Pihkva kubermangu Eesti- ja Liivimaal oli kaks kindralkuberneri Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetati ühine asevalitseja Linna valitses raad, kuhu kuulusid reeglina Linna valitses linnaduuma, kuhu valiti aadlikud esindajaid kõikidest kihtidest Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu Pearahamaksu laiendati Baltikumi ning hakati korraldama hingeloendusi Kodanikuõigused olid linnas neil, kes kuulusid Kodanikuõigused olid linnas kõigil tsunftidesse ja gildidesse, ja olid sakslased majaomanikel, sõltumata rahvusest ja tegevusalast Kõiki poliitilisi õigusi omasid, vaid Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said
Nii tekitas peetri vens suured tülid. Kunagi elas Peeter I Saksa alevis kus hakkasid talle meeldima saksa komber riietus jne. Peeter tegi võimule tulles 4 reformi: I Sõjaväe reform II Maksu reform III Õukonna reform IV Vali´tsemise reform. Sõjaväe rehvormiga kaasnes et sõjavägi muudeti eluaegsesse sõjaväeteenindusse võetud nekrudest. Relvi ja riideid tegid pärisorjad. Tänu sõjaväele tehti ka maksu reform. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgemaiks
Eesti- ja Liivimaal oli kaks Eesti- ja Liivimaal oli ühine asehaldur. kindralkuberneri. Linna valitses raad, kuhu kuulusid Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, ainult aadlikud. kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Baltikum ei pidanud maksma Baltikum pidi maksma pearahamaksu pearahamaksu. (korraldati hingeloendusi). Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said võrdsed aadlimatriklikesse kantud aadlikud. õigused, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Pearahamaks – riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Maksust
Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaa said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. Samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi,
Nad tundsid end allasurutult ning neile näis, et siinne elu pole muud kui rist ja viletsus. Balti erikorra tunnusteks on veel kehtima jäänud administratiivne korraldus, mis kujutab endast seda, et säilisid Eestimaa ja Liivimaa kubermangud; püsisid rüütelkonnad ning linnade omavalitsus raad. Venemaa ei surunud siinsetele aladele peale õigeusku, endiselt oli valitsevaks usuks luterlus, ka ametikeel oli saksa keel, ei võetud nekruteid ega kehtestatud pearahamaksu. Kehtima jäi tollipiir Eestimaa, Liivimaa ja Vene sisekubermangude vahel. Käesolev näitas, et Vene riik ei ole huvitatud Eesti ala venestamisest ning see oli piisav, et saavutada baltisaksa aadlike poolehoid. Näib, et Balti erikord tuli kasuks vaid baltisakslastele, kuid tegelikult pole see täielikult nii. Pakkudes aadlikele kogu seda mugavust, et elu jätkus sama rada, on eestlastele väga kasulik,
4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest kui nad maksavad riigile maksu siis nad on riigi alamad ja ei pea mõisnike jaoks teotööd tegema, sõjavägi pidi neid veidi rahustama literaadid talurahva õigustest literaadid kõrgema haridusega inimesed, peamised kriitikud siinse olukorra puhul talupoegade õigustusele juhitakse tähelepanu juba 18.sajandil sakslastest literaadid/kirikuõpetajad
Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine, kaasnes hoogne metsaraie, viin turustati peamiselt venemaale. Nn positiivsed määrused. George Browne juhtimisel 1765. tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleti teokoormisi ja anti õigus kaevata mõisniku peale kohtus. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused. 1784.aastal pearaharahutused. pearahamaksu sisseeadmine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise tasuma pearahamaksu. Osa talupoegi sai asjast aru nii, et maksu maksavad nemad ja on mõisnikule tehtavast tööst vabastatud. Paljudes mõisates ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad.
kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö eest palka saada.1765.a võesti vastu posit. määrused. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid,mõisnik ei tohtinud neid oma suva järgi tõsta. Karistus 30 vitsa või kepihoopi. Talupeog võis kohtusse kaevata. 12.Pearaharahutused 1784.a-Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. 13.Rahvaharidus-tingimused olid halvad.1765.a võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuleb rajada igasse suuremasse mõisa. õpetajate puudus puudusid hooned puudusid õppematerjalid 14
võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784. aastal talupojad ei lähe teotööle, sest arvavad, kui maksavad ise oma pearaha maksu ära, siis pole vaja tööl käia
saanud karistada selle eest. Aga samas oleks ka Peeter I võinuks palgata töötajad, kes tegeleks riietega. Kuna tol ajal olid orjad siis ehk Peeter I tahtis raha kokku hoida ja kasutada orjastatud talupoegi. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Et koguda uusi makse ja täita riigikassat, selleks kehtestati pearahamaks, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Ma arvan, et see on hea kaval idee maksude tõstmiseks, kuna ei öeldud, et tõstavad makse vaid et muudavad hoopis maksude võtmist. Samas aga venelastele see eriti ei meeldinud kuna nad pidid rohkem makse maksma. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja, bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus kärk järgult
Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu.
Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu.
Eesti jagune Eestimaa kubermanguks, mis hõlmas enese alla Põhja-Eesti neli maakonda ja Liivimaa kubermangus, kuhu kuulusid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, Venemaa kehtestas Eesti aladel Balti erikorra. Tähtsamaks muudatuseks oli aadlitel nende riigistatud mõisamaade tagasiandmine e. restitutsioon. 1762. aastal sai troonile Katariina II, kes viis läi olulisi muudatusi. Ta kaotas baltikumi privileegi ja lisandus Paldiski maakond. Muudeti ka maksukorraldust, laiendades pearahamaksu Venemaalt Liivi- ja Eestimaale, ning selle tulemusena hakkasid toimuma hingeloendused. Või öelda seda, et Eesti aladel oli 13-19 sajandi jooksul palju erinevaid valitsejaid, kuid kõige tänuväärsemad teod toimusid Rootsi ajal, kui hakati rõhku panema eestlaste harimisele luues talurahvakoole. Ega ilma asjata öelda ,, vana hea Rootsi aeg". Kõige negatiivsemaks valitsejaks oli Venemaa, kes kehtestas oma valitsuse Eesti alal 1810. aastal
Lehmi peeti varauusajal pigem lihaloomana, nende piimand oli väga väike. Talupoeg pidi tasuma mõisnikele koormisi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes . Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisioone ja pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal kehtestati pearahamaksu . 3. Võrrelge talupoegade õiguslikku olukorda erinevatel perioodidel: Talurahva olukord Rootsi Talurahva olukord pärast Talurahva olukord 18. ajal Põhja sõda sajandi lõpul 1696. aasta Talupoegade peamiseks majandusreglement jäi vastupanuvormiks oli eriti
oli rohkem õigusi ja nad polnud pärisorjad. Rootsi kuningal oli plaanis vabastada ka rüütlimõisate talupojad pärisorjusest, aga see ei õnnestunud. Venemaa vajas aadlike toetust ja selletõttu talupoegade elu halvenes, aga nende aktiivne osalemine maakaubanduses tagas neile omandiõiguse vallasvarale. Ja koormisi ei tõstetud liiga kõrgeks, sest vastaseljuhul oleks see tähendanud talupoegade pagemist, mis siiski juhtus ja oli eriti ulatuslik 18. sajandi algul. Pearahamaksu kehtestamine tekitas palju segadust talurahva hulgas, ühed said ühtmoodi aru ja teised teistmoodi ja siis talurahvas astuski välja sellega, et ei teinud enam teotööd ja talurahva korralekutsumiseks kutsuti kohale Vene soldatid, kellega talupojad kähmlusesse satusid. Arvan, et see raamat mõjutas pigem positiivselt, sest see mõjutas Vene valitseja Aleksandri otsuseid, mis puudutasid Eesti talupoegade elu. See raamat võis anda tõuke pärisorjuse kaotamisele. 3
Eestis algas vene aeg. Uuesti kehtestati Balti erikord, mille tagajärjel andis tsaar aadlikele tagasi riigistatud mõisad ning taastas nende õigused talupoegade üle. Talupojad muutusid tagasi pärisorjadeks, keda võidi müüa, pärandada ja vahetada nagu muud mõisa vara. 18. sajandi teisel poolel kehtestati ka Eesti- ja Liivimaal ühtne pearahamaks, nagu see oli kehtiv ka Venemaal. Seoses pearahamaksuga leidsid Eestis aset ulatuslikud talurahvarahutused, sest talupojad tõlgendasid pearahamaksu kui mõisakoormistest vabastamist. Pärast Liivi sõda oli märkimisväärselt kõrgel kohal sisemigratsioon. Palju saarlasi asus mandrile elama tühjadesse taludesse, mis olid peale sõda tühjaks jäänud. Teistest rahvustest oli sisserändajaid samuti palju, eriti suur osakaal oli vene talupoegadel, käsitöölistel, kaupmeestel ja kaluritel, kes asutasid Alutaguse. Suurel hulgal asus Eestisse ka soomlasi. Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi
Rootsi ajal algas talurahvakoolide asutamine ning avati Tartu ülikool. Seega haridusolud paranesid oluliselt. Põhjasõja tulemusel (1700-1721) algas Vene aeg. Aastal 1700 jõudsid esimesed vene väesalgad Narva ja hakkasid linna piirama. Vene ajal toimusid poliitilised ümberkorraldused: kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele ning muudeti ka pearahamaksu. Järelikult toimusid Vene ajal Eesti alal ulatuslikud ümberkorraldused, mis on aluse andnud tänasele haldusjaotusele. Võib öelda, et Eestil oli keskajal palju erinevaid valitsejaid, kuid kõige tänuväärsed teod toimusid siiski Rootsi ajal. Ega ilmaaegu rahvas räägi ,,Vanast heast Rootsi ajast". Tänuväärsemad teod oleksid näiteks Tartu ülikooli rajamine, rahvuskooli asutamine ja eesti kelle grammatika.
varauusajal kahekordistus. 18.saj töusis olulisele kohale viinapöletamine. Turustati peam Venemaal. Talupoegadele oli viina valmistaine ja sellega kauplemine keelatud. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes, koormiste suurus söltus talu ja tööjöulise talupere suurusest, makse arvestati adramaa jörgi. Adramaarevisjonid, mille ökigus pandi kirja kik tööväimelised talupojad. Koos asehalduskorraga 1783, ühtlustati pearahamaksu sisseseadminel. Tänapäevaga vörlds oli ilmastik pöllumaj ebasoodmsam, ikalduse oht suurem. 12. Kindralkuberner oli kubermangu körgeima valitsusametniku körval körgem alluv, kamandasid oma haldusalal asuvat söjavöge, nimetasid ametisse ja kontr köigi riigiametnike tööd jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid joolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 13
sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil. Katariina II - (1763-1796) Tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos. (valgustatud monarh) Katariina II reformid - 1. Balti kübermängudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekivad linna- ja maavalitsused. 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Maarahva kalendrid - Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. August Wilhelm Hupel - Oli Äksi pastor aastail 17601764. Paul I - Oli Venemaa keiser 17961801. Aleksander I - Oli Venemaa keiser 18011825 Maamiilits - Eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi. Barclay de Tolly - oli Vene väejuht.
Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad.Ühest kogukonnast teise minekuks oli vaja valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne.
Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad.Ühest kogukonnast teise minekuks oli vaja valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826. aastal oli kõigil Liivimaa talupoegadel olemas perekonnanimi, 1831. aastal Eestimaa talupoegadel. Nimed olid mõnikord saksapäraed ja kohati solvavad. Nimesid hakati 1930ndatel eestipäraseks muutma. Tihtipeale kasutati otsetõlget. Kui mõisnik talupojaga rendilepingut ei pikendanud, pidi talupoeg rentima uue talu. See vähendas kindlustunnet ja oli talupoja jaoks negatiivne.
120 000 meeselanikku ning kubermangu piiri ületamiseks 140 000. Nende numbriteni ei küünditud. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine. Need, kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid teise tallu sulaseks, kust sai palju tarkusi ja nippe põlluharimise kohta. Mindi ka mõisamoonakaks.
1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks talupoegade koormised, lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise ja lõi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud; kõik need uuendused taotlesid mõisnike omavoli vähendamist. 16) Tooge näiteid talurahvarahutustest 18. sajandil. Mis rahutusi põhjustas? Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma. Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure- Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter. Haaslaval ründasid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused
kopikat igalt meeshingelt. Aja jooksul suurenes. Hingeloendus Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda. Roseni deklaratsioon 1739. aastal vastu võetud deklaratsioon, millega fikseeriti talurahva olukord: 1) Talupoeg on pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. 2) Talupoja kormised ei ole piiratud 3) Kohtuvõim talupoja üle kuulub mõisnikule Pearaharahutused 1784. a. toimunud rahutused pearahamaksu pärast, nt. Räpina puuajasõda. Vallakogukond 19. sajandi algul mõisate kõrvale kujunenud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallavolikogu Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu. Vallakohus Vallakogukonna keskne institutsioon, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid
3) 1804 Eestimaa seadus Reeglid samad nagu Liivimaal Talude ülemõõtmist ei toimunud 1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS: Maa kuulub mõisnikule Talupja ja mõisniku vahel rendileping Talupeg kuulutatakse isiklikult vabaks Talupoeg võib tegeleda vaid põlluharimisega, ei tohtinud mõisiku loata lahkuda Loodi talurahva kogukonnad Vallast lahkuda võis valla loal, kuid pidi leidma käendaja, kes sinu eest pearahamaksu maksaks Vallas ühiskäenduse põhimõtte ehk maksude eest vastutati koos Talupegadele hakati perekonnanimesid ehk priinimesid panema Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest 1834. Said Eestlastest talupojad lahkuda mõisast linna Talu kasutamisõiguse pärandamine tühistatud
huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3
Valga maakonda · Eesti ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri · Eesti ja Liivimaa etteotsa nimetati ühine asevalitseja-asehaldur · Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult · linna valitses linnaduuma, kuhu tuli valida aadlikud esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest · Baltikum ei pidanud maksma · Baltikum pidi maksma pearahamaksu pearahamaksu (maksid mehed) · kodanikuõigused olid linnas neil, kes · Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ning maaomanikele sõltumata rahvusest ja olid sakslased. tegevusalast · Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid · kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said aadlimatriklitesse kantud aadlikud
mõisakohustused võis ta ülejäägi vabalt turustada, mõisakoormistele seati kindlad piirid ja mõisnik ei võinud neid tõsta oma suva järgi, seati 30-ne hoobine talupoja ülemkaristuspiir, anti õigus kaevata mõisniku peale Katariina II · Vene tsaarinna 1729-1796 · Tühistas Balti erikorra ja asendas selle asehalduskorraga · Kehtestas ka eestis pearahamaksu (mis tõi kaasa rahutusi) · Baltikum kartis tema võimuletulekut · Balti erikord kukutati, sest tõkestas keisrinna kaubanduspoliitikat · Suhteliselt isepäine valitseja, pärast tema surma kaotati asehalduskord August von Kotzebue · Saksa näitekirjanik 1761-1819 · Rajas harrastusteatri Jõhvi lähedale · Kuumad-külmad suhted Venemaa juhtkonnaga, saadetud ka asumisele, kust hiljem vabandusega vabastatud
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E
1730. aastal tehti aadlimatrikklid. 1762. aastal sai Venemaal troonile Katariina II ning see tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes. Katariina II reisis Liivimaal, et sulanduda rahva sise. Uue Balti poliitika elluviimisel mängis olulist rolli George Browne, kes oli kuberner ja kes hakkas võitlema aadlite vastu. 1783. aastal jõudis Baltikumi uus asehalduskord, mis tõi kaasa mõningate omavalitsuste piiramise, pearahamaksu ja hingeloendused. Ma leian, et hingeloendused võisid küll tol korral olla rahvale ebameeldivad, kuid praegu saame me siiski tänulikud olla, et meie esinavemate nimed on üles märgitud. Selleks, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. Aastal põhijoontes varasem valitsemiskord. Taluahvale anti seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Pärisorjust veel ei kaotatud, kuid
1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati: o Talurahvas sai õiguse vallasvarale; o Ülejääki võis turustada; o Kindlad piirid mõisakoormistel; o Ülempiir karistusel 30 vitsa või kepihoopi; o Võisid kaevata mõisnikud kohtusse. 10. Pearaharahutused Ulatuslikud talurahvarahutused puhkesid 1784.a. Ajend: Asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist ning enam teotööle ei mindud. Tagajärg: Talurahva korralekutsumiseks lähetati mõisatesse sõjaväeosad. Puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel. Hukkus viis eesti talupoega Räpina Puuaiasõjas. Balti rahvas suhtus Vene ülemvõimu üpris halvasti, kuid aadel hästi. 11. Vaimuelu 18. saj (pietism, hernhuutlus, ratsionalism) Pietism
motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed majaomanike poolt valitud linnaduumadega. Kehtestati Venemaa maksusüsteem. Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest vabanemist. 1784 toimusid talurahvarahutused ehk niinimetatud pearaharahutused. 5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all
Venemaal tähendas see aadli ja linnade kaupmeestest ülemkihi õiguste olulist suurendamist : Eesti- ja Liivimaal olid asjad vastupidi. Balti provintsidele laiendati ka Vene maksusüsteem. Varem sõltusid siinsed maksud adramaade arvust mõisas, nüüd muutus tähtsamaiks riigimaksuks pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt. Karvaste meelest, keda riigimaksud varem otseselt polnud puudutanud nemad rühmasid mõisa heaks ja riiklikud koormised nõutis sisse mõisnikult tähendas pearahamaksu kehtestamine mõisaasundusest vabanemist ja kroonu alluvusse minekut. 1784. aastal toimuski mitmel pool, eriti Lõuna-Eestis talurahvarahutusi ja kokkupõrkeid neid maha suruma tulnud sõjaväeosadega. Uusikaupunki rahu (1721) Venemaa tagastas Rootsile venelaste poolt okupeeritud Soome; Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest sai Rootsi 2 miljonit riigitaalrit kompensatsiooni ja õiguse siit igal aastal suurem kogus vilja välja vedada.
· Katariina2 valitsemis ajal kehtis uus asehalhuskord. Sellega seoses tekkis juurde uus maakond Paldiski. Uue hasehaldus korra poliitilised muudatused: Piirati linnade omavalitsuste õiguseid Kõik mõisnikud daid võrdsed õigused Linna valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu kuulus ka vähem jõukamaid inimesi Uus maksukorraldus: pearahamaks kõigi mees hingede pealt Pearahamaksu tõttu hakkati korraldama teatud aja tagand hingede loendusi · Katariina2 muudis mõisnike mõisad nende era omandiks, et nad uuendustele vastu ei hakkaks. Näiliselt olid need uuendused demograatlikud, kuid tegelikult olid linnavalitsused nüüd rohkem Vene võimu all. Et vältida pingeid baltisaksa aadlike ja riigi võimu vahel kaotati uus hasehaldus kord pärast Katariina2 surma Talurahva olukord pärast Põhjasõda · Talurahva olukord halvenes
provintsides. Selleks et kohalik aadelkond vastu ei hakkaks, muudeti läänimõisad pärusvaldusteks (vabalt võõrandatavad) - lõpp hirmule reduktsiooni ees. Muutus halduskorraldus. Kadus tollipiir Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused, olenemata kuulumisest rüütelkonda. Linnades kodanikuõigused kõigil majaomanikel, valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu esindajad valiti. Pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa hingeloenduste korraldamine pearaharahutused 1784 Puuaiasõda Räpinas Keskajast pärit omavalitsuse muutmine, teatav demokratiseerumine. Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi
müüa · määrati kindlaks mõisa koormiste arv ja fikseeriti see · talupoegadel oli õigus vallasvarale · korrigeeriti kodu-kari õigust- max 30 piitsahoopi. 6) Mida tähendab hingeloendus,pearahamaks ja selle rahutused - hingeloendus ehk rahvaloendus. Pearahamaks Vene tsaaririigi riigimaks Eesti ja Liivimaa elanikele; iga inimene pidi maksma(ka imik, rauk). Pearahamaksu rahutused 1784.a vale tõlgendamise pärast-> sõjaväe toomine mõisatesse, talupoegade karistamine. 7) Nimeta 12 linna Eestis Vene Tsaaririigi ajal - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru 8) Kirjelda luteri kiriku tegevust pärast Põhjasõda, mis on pietism ja vennastekogude liikumine - Vaimuelu luteri kiriku kanda. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta; kiriku
Siiski oli ka talus üks hobune voorirakendisse ja kirikussesõiduks *Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest *Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad *Asehalduskorra kehtestamine ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi *Hakati reagulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond *Talurahva seas polnud varanduslikku kihistumist Talurahva olukord Rootsi ajal: *Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus *Pärisorjus *1696.a Liivimaa majandusreglement Karl XI tahtis kroonumaadel pärisorjust kaotada ja tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate
olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse.
müüsid viina Vene turul oma mõisade kõrtsides Kehtis piiramatu kodukariõigus Üha rohkem karistati teotöölisi ihunuhtlusega Mõisakoormistele lisandusid 18.saj. Lõpul riiklikud kohustused, nende kehtestamine tähendas Balti erikorra kaotamise algust 1781 korraldati Eesti ala esimene hingeloendus 1783 laiendati Balti kubermangudele Peeter I kehtestatud 1724 a. Pearahamaks1796 hakati võtma Vene väkke neukreid mille teenistus aeg oli 25 aastat Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina
Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega. Kui talupoeg oli mõisa ees oma kohustused täitnud, võis ta oma saaduste ülejäägi vabalt turustada. Kindlad piirid pandi mõisakoormistele. Määrati kindlaks mõisa poolt määratava peksukaristuse ülempiir - 30 vitsahoopi. Talupoegadel oli õigus mõisnik kohtusse kaevata. Pearaharahutused (1784) põhjused ja tulemused Põhjus-asehaluskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist tõlgendasid talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale
mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnudreduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes
Ta lasi enda hauaplaadile kirjutada: ,, siin puhkab Joseph, kellel miski ei õnnestu." 6) Võrdle Peeter I ja Katariina II valitsemisaega. Too konkreetseid näiteid nende sise- ja välispoliitikast, muutustest majanduses ja kultuuris. (vt vihikust tabelit!) Peeter I tahtis Venemaad euroopalikumaks muuta ja laiendas Venemaa piire, Katariina II laiendas samuti Venemaa piire. Mõlemad kasutasid tasuta tööorjasid, kuid Peeter I suurendas makse ja võtis veel lisaks kasutusele pearahamaksu ja habememaksu, Katariina II, aga üritas makse aladnda, kui ebaõnnestus. Peeter I ajal oli Venemaa võimsaim riik Ida-Euroopas. Peeter I lasi rajada Peterburi ja Katariina II lasi ehitada Liivimaa esimese kivisilla Tartusse. 7) Kumma valitsemine, kas Peeter I või Katariina II oli Venemaale kasulikum? Põhjenda oma arvamust näidetega. Minu arvates oli Venemaale kasulikum valitseja Peeter I, sest tema ajal suutis Venemaa
Balti erikorra kehtestamise põhjused ja tunnused; Sooviti tagada balti aadli lojaalsust Vene riigivõimule. Fikseeriti Uusikaupunki rahuga. Balti erikord andis siinsetele aladele teiste Venemaa provintsidega võrreldes eriseisundi. Soodsad tingimused. Jäi kehtima senine: maksukorraldus ja seadused luteri usk saksakeelne asjaajamine tollipiir teiste kubermangudega Lisaks ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust( sõjateenistuse kohustus). Kindralkubernerid ( kubermangu kõrgeim ametnik) olid mittevenelased. Kindralkubernerid ei viibinud tihti kohapeal ning nendeasemel ajas asju valitsusnõunik. Säilis Rootsi aegne haldusjaotus: kaks kubermangu Eestimaa ja Liivimaa. Tegutsesid rüütelkonnad (aadli omavalitsus) Restitutsioon ning aadlimatriklite sissekandmine; Koostati aadlimatriklid, kuhu kanti aadlisuguvõsade nimed. Nii kaitsti oma majanduslikke ja
vastu võtma. 1765 aprillis kinnitas Browne positiivsed määrused: tp sai õigused vallasvarale; tp võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada; kindlad mõisakoormised; karistamise ülempiiriks 30 vitsa-ja kepihoopi; õigus kaitseseadust rikkunud mõisnikku kohtusse kaevata. Pos.määrused olid suureks sammuks edasi, ent riigivõimusel polnud kavaski kaitseseadusi nõuda. 1784 algasid ulatuslikud rahvarahutused. Tp tõlgendasid asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist kui mõisakoormistest vabanemist. Rahutuste korralekutsumiseks lähtestati sõjaväeosad. Puhkesid rahutused tp ja soldatite vahel, millele lõid kaasa isegi naised. PIETISM- Saksamaalt alguse saanud usuvool, millega taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Usu lähendamist rahvale usudogmade seletamise ja arusaadavaks muutmisega. 1739- piibli täielik tõlge. Anton Thor Helle VENNATEKOGUDUSED
Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? Teetööd, tegeleda haridusküsimustega, tegelesid vallavaestega. Milline oli mõisniku roll valla elus? Vallaomavalitsus jäi mõisniku kontrolli alla 1866. aasta vallareform 4. Talurahva koormised. TV lk. 43-44 ül. 6, õpik lk. 137. Mis koormisi pidi talupoeg kandma.... .....mõisa ees? Pidi tegema teotööd. Pidi maksma makse. ..... riigi ees? Pidi andma nekruteid ja maksma pearahamaksu. ..... kogukonna ees? Teede korrastamine, kooli ehitamine jms tööd. .... kiriku ees? Pidid maksma kirikumaksu, et kirik suudaks ennast ülal pidada. 5. Passikorralduse seadus 1863. Õpik lk. 138. Pärisorjuse kaotamise järel 19.sajandi esimesel veerandil said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korrla. Kuni 19. Sajandi keskpaigani väljastati talupoegadele passe siiski väga vähe
annaabi.ee 
