.........................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele
eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused 8 Reguleerib keha hoiakut ja lihaste toonust Paljude refleksikeskuste asukoht Ühendab seljaaju peaajuga 9 Anatoomia atlas Bioloogia põhikoolile TEA taskuentsüklopeedia Wikipedia 10
Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Nägemiskeskus Liigutamiskeskus Lihaste ja nahatundlikkuse keskus Kuulmiskeskus Haistmiskeskus Maitsmiskeskus
SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe",
Kesknärvisüsteem(KNS) Kesknärvisüsteem - see on närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ja mõlemat übritseb ja ühtlasi kaitseb luu- vastavalt kolju ja lülisammas. Selles süsteemis toimub kogu elualitlus regulatsioon. Seljaaju: Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Samuti seljaaju juhib tingimatuid reflekse ja aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust lähtub 31( kolmekümend üks) paar närve. Vahel aga võib info liikuda ka ainult seljaaju vahendusel, ilma peaaju osalemist. Nii on see tingimatute reflekside puhul. Näiteks, kui teil läheb käsi kogemata vastu tulikuuma pliidirauda, siis tõmbate ta ära, enne kui jõuate üldse midagi mõelda. Sellised refleksid on automaatsed ja väga olulised, kuna võimaldavad
infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. -vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. -piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Seljaaju (seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis.) -seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. -seljaaju ülesanded vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. NÄRVID JA REFLEKSID Närviimpulsid- Närviimpulsid liiguvad elektriliste signaalidena. - Impulsid antakse
Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem
11)kesknärvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite ja silelihaste tööd. Elu jooksul omandatud reflekse nimetatakse 12) tingitud refleksideks. Närviraku lühikesi jätkeid nimetatakse 13) dendriitideks, pikki jätkeid aga 14) aksonideks. Närviimpulsid liiguvad meie kehas kiirusega 15) 170 miili tunnis VI vasta küsimustele: Seljaajul on 2 ülesannet : vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. VÄIKEAJU - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. KESKAJU - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. VAHEAJUS asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. TINGIMATUD ehk tahtmatud reflektsid- on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, need on on seotud selja-ja piklikajuga
kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju on närvide kogumik. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaaju asub hästi kaitstd selgrookanalis. Ta on meie närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, mis on ühendatud käte, jalgade, lihaste ja siseelunditega. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse
6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus - asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju - närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. Piirdenärvisüsteem - koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre,
See süsteem on tahtele allumatu. 7. Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded. Suuraju e. otsaju , mõhnkeha, vaheaju, keskaju, tagaaju: piklikaju ja väikeaju. 8. Nimeta seljaaju ülesanded. Selgita, mis võib olla põhjuseks, et Kevin peale autoõnnetust ei saa enam kõndida ja peab liikumiseks kasutama ratastooli? Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. 9. Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja kirjuta, milliseid ülesandeid need täidavad. 10. Te märkate ootamatult tänaval püstoliga vehkivat meest. Koosta tekst, mis kajastaks teie närvisüsteemis toimuvat ja närviimpulsside liikumise teed. Saad kasutada mõisteid: Kes k NS (peaaju, seljaaju, meeleelundid), Autonoomne NS (lihased, neerupealised, adrenaliin), aksoonipotensiaal, sünaps, virgatsained. 11
MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜLESANDED: ÜHENDAB KEHAST TOIMUVAT PEAAJUGA, VASTUTAB TINGIMATUTE REFLEKSIDE EEST. PEAAJU ASUB KOLJUÕÕNES; OSAD: PIKLIKAJU (REFLEKTOORNE TEGEVUS; VÕRKMOODUSTISE ÜLESANDED: TOIMIB KAS AKTIVEERIVALT VÕI PÄRSSIVALT NÄRVISÜSTEEMILE; OSALEB UNE- JA ÄRKVELOLEKU REGULATSIOONIS), TAGAAJU (REFLEKTOORNE TEGEVUS; NÄRVIIMPULSSIDE ÜLEKANNE), VÄIKEAJU (KOORDINEERIB LIIGUTUSI; HOIAB KEHA TASAKAALUS), KESKAJU (AUTOMAATSETE LIIGUTUSTE KESKUS; ORIENTEERUMISREFLEKSIDE
Uimasteid jagatakse kolme rühma — depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid. Eestis on kõik uimastid müügikeelu all. Ei ole, depressandid on legaalsed piiranguga Kõikide aistingute tekkemehhanism on sama. analüsaatorite vahendusel Aistingutel on olemas ainult alumine absoluutne lävi. on olemas alumine ja ülemine 3. Valikvastused Seljaaju põhiülesandeks on: a) hoida keha tasakaalus; b) une- ja ärkveloleku regulatsioon; c) ühendada kehas toimuvat peaajuga; d) kontrollida sisenõresüsteemi. Ajukoore funktsionaalsete väljade hulka ei kuulu: a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on: a) näide korrelatsioonist; b) näide kompensatsioonist; c) näide sünesteesiast; d) näide adaptatsioonist.
1 Närvisüsteem 8. Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Aju osad: Peaaju- Seal asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju- Asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju- Vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel. Vaheaju- Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju- Ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju- Närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaajul on kaks peamist ülesannet: vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. KASUTATUD KIRJANDUS 5 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Närvisüsteem 2. http://www.miksike
Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist)
Sealt pumpab süda vere kopsuartereid mööda kopsudesse. Kopsudest võtab veri hapnikku ja pumbatakse siis kopsuveenide kaudu südame vasakusse poolde. Siis pumpab süda hapnikurikka vere suurtuisksoone ehk aordi kaudu välja. Aordist läheb veri edasi kõikidesse kehaosadesse. 6. Hingamine Tavaliselt me hingamise peale ei mõtle. See toimub automaalselt, tänu ajust saadetud signaalile. Hingamise juhtimise keskus asub piklikajus, kus seljaaju liitub peaajuga. Kuna kopsud ei saa ise liikuda, sõltub hingamine lihastest: kuplitaolisest vahelihasest kopsude all ja roietele kinnituvatest lihastest rindkere ümber. Sissehingamiseks tõmbab osa lihaseid rinnakorvi laiemaks ja vahelihas surub kõhu elundeid alla. Rinnaõõne maht suureneb ja seal 4 tekib vaakum, mis venitab kopsud välja ning imeb õhu kopsudesse. Väljahingamisel ühed lihased lõtvuvad, teised ahendavad rinnakorvi. Vahelihas lõtvub ja tõuseb ülespoole
valgeaine, Seljaajus valgeaine ümber hallaine. 6.Nimeta seljaaju ülesanded (2). 1) vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 2) juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras 7.Milliseid närvikiude sisaldavad seljaajunärvid? Selgmised kiud (toovad seljaajusse infot) ja kõhtmised kiud (viivad infot seljaajust välja) 8.Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda. Nende tegevus on halvatud. 10.Kuidas edastatakse närviimpulsse? Toimub närvirakkude jätkete vahele tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega 11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate
samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1
· Juhib kaasasündinud (tingimatuid) reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras · Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines · Sellest lähtub 31 paari seljaajunärve, mis väljuvad seljaajust selgroolülidevahelistest aladest · ...närvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude selgmised toovad seljaajusse infot kõhtmised viivad infot seljaajust välja · Seljaaju vigastuste korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad on halvatud Piirdenärvisüsteem · Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga · Mööda närve liigub info väliskeskonna ja keha seisundi kohta peajusse, kus se töödeldakse ning sealt liigub see uuesti mööda närve elunditesse tagasi · Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude
Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi,
Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog. Selgroo lülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Närvisüsteemiga on ühendatud ka meeleelundid, mis võtavad ümbritsevast keskkonnast vastu informatsiooni. Kaladel on nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid, mis paiknevad peapiirkonnas. Lõhna ja maitset tunnevad kalad väga hästi, samuti on neil terav kuulmine. Maitset tunneb kala suu ja keha pinnaga. Kompimismeele rakud asuvad üle kogu keha. Valu kala ei tunne.
kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on kehas toimuvat peaajuga ühendada. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju
*Veresuhkru ja glükageeni hulk väheneb *Kehatemperatuur tõuseb *Vesi ja soolad higistatakse välja Homöostaas proovib neid näitajaid stabiliseerida. 40. Millised on inimese organismis toimuvad pikaajalisemad muutused treeningu käigus? *Muutused südames, suureneb ühe löögiga edasi pumbatav verehulk *Muutused kopsudes, hapniku omastamine paraneb *Muutused lihastes, tugevamad ja vastupidavad 41. Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil? Peaajuga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika. Seljaaju on KNS vanim osa. Funktsioonid: Reflektoorne ja juhte funktsioon. Kehaline PNS ehk somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) ja vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 42. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ÜHELT RAKULT TEISELE edastatakse.
· Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Jaguneb: ajaline ja ruumiline. Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? See kindlustab seosed keskuste vahel. 27. Nimeta seljaaju funktsioonid. · vahendada infot keha ja peaaju vahel
erutuse juhtimine. Reflektoorse talitluse näiteks vôiks tuua lihaste talitluse keskuste töö, higierituse, veresoonevalendiku suuruse muutmise, urineerimise keskuste töö. (nt pôlverefleks) Erutuse juhtimine seisneb info (erutusimpulsside) vahendamises peaaju ja teiste elundite vahel. Seljaajunärvide tagumised juured toovad erutuse kesknärvisüsteemi poole (elunditelt) ja eesmised juured viivad seal kujunenud "vastuse" elunditeni. Peaajuga ühendavad seljaaju juhteteed, seljaaju on peaaju reguleeriva môju all. Seljaajunärvid on tegelikult seganärvid, s.t. eesmised ja tagumised juured ühinevad peagi pärast seljaajust väljumist. Peaaju (cerebrum) vôib jaotada suurajuks (ots- ja vaheaju ) ning ajutüveks (keskaju, ajusild ja väikeaju ning piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi. · Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused;
· Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus _ Vähenenud hirm kiskjate ja inimeste ees _ Vähenenud agressiivsus inimeste suhtes _ Sigimisvõimelised vangistuses _ Suguküpsus saabub varakult _ Sigimine toimub ilma keeruliste paaritumisrituaalideta _ Hästi organiseeritud sotsiaalne struktuur 9. Seljaaju, selle funktsioon Seljaaju _ Side peaajuga _ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele _ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) _ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine 10. Limbiline süsteem, selle funktsioon Limbiline süsteem _ Paikneb suuraju/ otsaju all _ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest _ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast _ Orbitofrontaalkorteks- otsuste tegemine
hüpates jääb hing kinni) * seedenäärmete talitlus intensiivistub, seedeelundite motoorika tugevneb * mõju silmaavale ehk pupillile: aheneb * mõju kusepõiele: parasümpaatikuse erutus domineerib kusepõie üle põie tühjenemise faasis: põie seinalihased tõmbuvad kokku ja sisemine sulgurlihas lõtvub. Kui põis just ülimalt täis pole, siis pole erutusest kasu, sest saame seda tahtlikult kontrollida. Kui aga seljaaju ühendus peaajuga on ristluu piirkonnas katkenud, siis pole tahteline kontroll võimalik ja toimub iseeneslik põie tühjenemine. * mõju suguelunditele: parasüpaatiline NS kontrollib erektsiooni (ka kliitorisel) Parasümpaatilise mõjul laienevad orgaskeha veresooned (paikevad peenise orgaskeha seintes). Laienemise tagajärjel orgaskeha täitub verega. On olemas potentsi suurendavad ravimid, mida kasutatakse potentsi häirete phul
Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga.
Positiivne korrelatsioon- muutumine ühes suunas ( mida rohkem jood seda rohkem janu kustub, mida vähem sööd, seda väiksem oled Negatiivne-Mida rohkem sööd, seda vähem jääb alles 10.Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini ärritaja e stiimul->retseptor->närvikiud->kesknärvisüsteem->närvikiud->teostuselund 11.Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi ( lünktekst) Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib liikuda info ka ainult seljaaju vahendusel,ilma peaaju osaluseta.Seljaaju teine ülesanne: vastutab tingimatute reflekside eest(Käsi läheb kuuma pliidi vastu ,tõmbame kohe ära) . Tingitud ja tingimatud KNS-is toimub kogu elutalituse regulatsioon. seljaaju -lülisambakanalis. Peaaju-koljus KNS koosneb seljaajust ja peaajust. KNS kontrollib ja reguleerib kogu elutegevust 12.3 põhjust miks ei mäleta imikuiga 1. Närvirakkude vahel on vähe seoseid 2. Puudub seostatud kõne 3
kaitseks; Luukalad) (Pilt 3, kalade luustik) 9 Närvisüsteem Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on reguleerida looma elundite tööd. Teiseks ülesandeks on vastu võtta ümbritsevast keskkonnast tulevat informatsiooni. Närvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju. See asetseb koljuõõnes, kus seda kaitsevad koljuluud. Peaajuga ühenduses olev seljaaju paikneb selgrooõõnsuses- selgrookanalis. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid asuvad peapiirkonnas, maitset tunneb kala nii suu kui keha pinnaga. Kalad kuulevad hästi. Kuna kuulmiselundid asuvad koljus, pole neid kehapinnal näha. Kompimismeele rakkude kogumikud paiknevad kogu keha pinnal. Vees orienteeruda aitab ka küljejoon. Silmad asetsevad üldjuhul pea külgedel
lihased, liigesed) 9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Tingimatud refleksid (kaasasündinud) info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne Tingitud refleksid (õpitud; omandatud) kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul Seljaaju ülesanded ühendada kehas toimuvat peaajuga; vastutada tingimatute reflekside eest Erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus peatab reaktsiooni 10) Missugune närvisüsteem on tahtele allumatu Autonoomne närvisüsteem selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine 11) Kolm põhjust, miks ei mäleta imikuiga * Närvirakkude vahel on vähe seoseid * Puudub mina tunne ja kõneoskus. * Aju pole sündides küps.
● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon. 1 Silmamuna seina moodustavad kestad ja kestade osad I välimine kest e FIBROOSKEST 1
kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb Kesknärvisüsteem (KNS) Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on kehas toimuvat peaajuga ühendada. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju
ärkveololeku rütmi regulatsioon, meeleolu); GABA jt. Teatud juhtudel, kui on vaja liigutada kiiresti, nt valuaistingu puhul, võib sünaptiline ülekanne olla ka elektriline ja toimub ülalnimetatud interneuronite vahendusel: Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Seljaaju põhiülesandeks on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib aga info liikuda ka vaid seljaaju vahendusel (nt. valuaisting, vt. refleksikaare animatsioon ülalpool), seega on tema teiseks oluliseks funktsiooniks vastutada tingimatute reflekside eest.Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub keskmiselt 1300-1400g. Koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Peaaju eri piirkondade funktsioonide keerukuse põhjal võib öelda, et areng on toimunud alt üles, seest välja ja tagant ette.
nii eferentseid kui aferentseid kiude. Seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile, nim. seljaaju- ehk spinaalsegment. Selliseid segmente on seljaajus 31 - kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. Seljaaju valgeollus jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks ehk -sambaks. Nendes väätides kulgevad närvikiud on nn. projektsioonikiud, mis ühendavad seljaaju peaajuga ja ka üksikuid seljaaju osi omavahel. Samasuunalisi närvikiudude kimpe nimetatakse juhteteedeks. Seljaaju juhteteed kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. * Ülenevad ehk astsendeeruvad juhteteed on sensoorsed ning paiknevad valgeolluse külgväätide välimises osas ja tagaväätides. Nende kaudu kantakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus
loovad segmentidevahelise ühenduse neuriidid jagunevad T-tähe kujuliselt ülenevaks ja alanevaks haruks -> lõpevad ülal- ja allpool paiknevates segmentides moodustavad seljaaju hallaine ümber seljaaju päriskimbud – fasciculi proprii (B4) Väädineuronid (A5) - olemuselt pikad sideneuronid - kehad paiknevad hajutatult või tuumadena hallaine dorsaalsetes osades - jätked tõusevad valgeaine väätides ülespoole ja ühendavad seljaaju peaajuga Juureneuronid (A6) - pikad neuronid - kehad moodustavad hallaine ventraalsetes osades enamasti tuumi - seljaajus on ainult ventraaljuure neuronite kehad - dorsaaljuure neuronite kehad on spinaalganglionis (A7) – väljaspool seljaaju FUNKTSIONAALSED TSOONID Sensoorsed tsoonid - arenenud alaarplaadist - sisaldavad side- ja väädineuronite kehi - väädineuronid moodustavad sensoorseid tuumi, mis on närvide lõpptuumad Motoorsed tsoonid - arenenud basaalplaadist
saadava informatsioonihulga tõttu. Silm annab valguskiirte vahendusel informatsiooni kehast erinevas kauguses esinevate esemete kohta, mistõttu kutsutakse seda ka distantsiretseptoriks. Silm koosneb silmamunast ja sellega seostuvatest lisaorganeist (silmalaud, pisaranääre, silmamuna lihased). Koos nägemisnärvi, ajusiseste juhtteedega ning suurajus asuva nägemistsentriga moodustab silm nägemisnalaüsaatori. Silmamuna on ühendatud peaajuga nägemisnärvi kaudu ning selle sein on kolmekestaline – väljastpoolt sissepoole on kihid järgnevad: kiud- ehk fibrooskest, soon- ehk vaskulooskest ja sisekest e. võrkkest. Silmamuna sisemus koosneb vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. 47. Kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan. Kõrv jaguneb välis-, kesk- ja sisekõrvaks. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Keskkõrvast eraldab teda trummikile. Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed
Pisarajärve läheduses, kummagi lau vabal serval, paiknev väike kooniline kõrgendik ja selle tipul tilluke ava, nn. pisaratäpp. S i l m a m u n a on kerakujuline, tema läbimõõt on keskmiselt 24 mm. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust. Sagitaalselt läbi nimetatud pooluste minev joon moodustab silma optilise telje. Silmamuna asetseb silmakoopas, ta on ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega jm., tagapool on ta nägemisnärvi abil ühenduses peaajuga. Silmamuna koosneb ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust. http://www.phys.ufl.edu/~avery/course/3400/vision/eye_mammal. gif S i l m a m u n a s e i n a s eristatakse 3 kesta: 1. Välimine kest e. fibrooskest koosneb: a. sarvkest ehk kornea
Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Väikeaju asub kuklapiirkonnas ja reguleerib lihaste koostööd. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Vaheajus asuvad sigimist ja eritamist ning kehatemperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga, juhib hingamist ja südametegevust. Seljaaju. Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub selgroolülide avades ehk selgrookanalis. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi ehk tingimatuid reflekse. Selline kaasasündinud tegutsemisvõime aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust tuleb välja 31 paari närvikiude, mis
lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1. Seljaaju põhiül on ühendada kehas toimuvat peaajuga. See on umbes väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambas. Temast lähtub 21 paari närve. 2. Seljaaju teine tähtis ül on vastutada tingimatute reflekside eest ( nt tõmbad käe ära tulikuumalt pliidilt enne kui jõuad üldse midagi mõelda ) Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Eristatakse 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju.
- moodustab ees-, külg- ja tagasamba - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad 5 ● perifeerselt paikneb VALGEOLLUS - jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks, mis jagunevad kimpudeks, milledest osa moodustab juhteteid - nendes väätides kulgevad närvikiud on PROJEKTSIOONIKIUD- ühendavad seljaaju peaajuga ja üksikuid seljaaju osi omavahel! - JUHTETEED - samasuunalised närvikiudude kimbud ● seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas kui alanevas suunas 1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED - sensoorsed, valgeolluse külgväätide väimises osas ja tagaväätides Funktsioon: nende kaudu -> peaajju närviimpulsid seljaajust: nahast, lihastest jm spinaalnärvide tundekiudude kaudu
antigeeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine. Immuunreaktioon - reaktsioon organismi sattunid antigeenidele (võõrainetele). Immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Indutseeritud mutatsioon - kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. Inimahvlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad suured ja suhteliselt suure peaajuga sabata ahvid: orangutan, gorilla ning tava ja kääbussimpans ehk bonobo. Inimlased - primaatide sugukond, millesse kuuluvad nüüdisinimene ja mitmed väljasurnud liigid, kelle ühisteks tunnusjoonteks olid kahejalgsus, hammastu omapära ning kiirelt progresseeruv peaaju evolutsioon. Initsiaator tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon. Innastükkel e
hingamisel oma kehakuju muuta): seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist (prothorax, mesothorax, metathorax); igaühel paar lülilisi jalgu. Rindmiku seljapoolel (teisel ja kolmandal lülil) enamasti kaks paari kilejaid tiibu ees- ja tagatiivad. Rindmiku sees peamiselt tiivalihased. Enamus siseelundeid tagakehas. Tagakeha 9-11 lülist, jalgadeta, viimasel lülil paar urujätkeid (cercus). Suguavad tagakeha tipus. Redeli tüüpi kõhtmine närvisüsteem peaajuga. Meeleelundeid mitmes kehaosas. Hingamine trahheedega. Eluviis: leidub nii maismaal kui vees, väga mitmekesiste kohastumustega. Loimurid (,,karuloomakesed"): ehitus: Mikroskoopilised loomakesed lühikese kere ja nelja paari lülistumata jalgadega, igal jalal mitu küünist; tagumine jalapaar kleepuv. Kehaseina kutiikel väga paks. Kehaõõs meenutab alamate usside pseudotsööli. Lihased kimpudena. Suus stilett nagu ümarussidel; imevad neelu abil taimerakkudest mahla
- Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse - eesmisi - külgmisi - tagumisi sambaid Valgeolluse sees on omakorda kipudena väädid (juhteteed), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires. o Ülenevad juhteteed paiknevad peamiselt tagumistes sammastes, vähem ka külgmistes. o Alanevad juhteteed juhivad motoorikat – peaajust pärit motoorseid närviimpulsse juhitakse seljaaju eesmiste sarvede motoneuronitele ja nende kaudu juhitakse ka seljaaju enda segmentide vahel motoorseid närviimpulsse
Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi külgmisi tagumisi sambaid Valgeolluse sees on omakorda kimpudena väädid (juhteteed), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires. o Ülenevad juhteteed paiknevad peamiselt tagumistes sammastes, vähem ka külgmistes. o Alanevad juhteteed juhivad motoorikat – peaajust pärit motoorseid närviimpulsse juhitakse seljaaju eesmiste sarvede motoneuronitele ja nende kaudu juhitakse ka seljaaju enda segmentide vahel motoorseid närviimpulsse Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud, millest osa viivad
lõpmatuse eest, teate number kaheksa küljeli; lõpmatus lõpeb armastusega, sest see on niisuke siga. Tema on otse armastuse isa ja ema kokku, sest armastuses on ikka kas null või lõpmatus. Niisugune on armastus. Nii et seda pidage meeles, seda kaheksat, mis küljeli. Kõik muu, mida raskem ja keerulisem, seda parem. Lõpmatus ei ole nimelt sugugi raske ja sellepärast lõpebki ta armastusega. Kõik muu on raskem. Pidage meeles: meie mõtleme spermaga, mõistate, armuvõimega, mitte peaajuga, peaaju on sperma kõrval rämps, ja kui me selle võime rakendame matemaatikasse, kas või Newtoni binoomi, siis ei jätku temast enam armastamiseks ja meie olemegi naise lassost vabad. Saate aru? Nõnda on lugu armastuse ja matemaatikaga. Ainult ärge unustage lõpmatust, sest see polegi enam matemaatika, vaid seisab sealpool matemaatikat, sellepärast hoiduge tema eest. Ja kui muidu ei saa, siis tehke alguses nõnda:
annaabi.ee 
