..........................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja organismile ohtlike olukordade kohta. Kompimiselundid, puudutustele või survele
eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused 8 Reguleerib keha hoiakut ja lihaste toonust Paljude refleksikeskuste asukoht Ühendab seljaaju peaajuga 9 Anatoomia atlas Bioloogia põhikoolile TEA taskuentsüklopeedia Wikipedia 10
Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Nägemiskeskus Liigutamiskeskus Lihaste ja nahatundlikkuse keskus Kuulmiskeskus Haistmiskeskus Maitsmiskeskus
SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust...
Kesknärvisüsteem(KNS) Kesknärvisüsteem - see on närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ja mõlemat übritseb ja ühtlasi kaitseb luu- vastavalt kolju ja lülisammas. Selles süsteemis toimub kogu elualitlus regulatsioon. Seljaaju: Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Samuti seljaaju juhib tingimatuid reflekse ja aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust lähtub 31( kolmekümend üks) paar närve. Vahel aga võib info liikuda ka ainult seljaaju vahendusel, ilma peaaju osalemist. Nii on see tingimatute reflekside puhul. Näiteks, kui teil läheb käsi kogemata vastu tulikuuma pliidirauda, siis tõmbate ta ära, enne kui jõuate üldse midagi mõelda. Sellised refleksid on automaatsed ja väga olulised, kuna võimaldavad
infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. -vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. -piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Seljaaju (seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis.) -seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. -seljaaju ülesanded vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. NÄRVID JA REFLEKSID Närviimpulsid- Närviimpulsid liiguvad elektriliste signaalidena. - Impulsid antakse
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
11)kesknärvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite ja silelihaste tööd. Elu jooksul omandatud reflekse nimetatakse 12) tingitud refleksideks. Närviraku lühikesi jätkeid nimetatakse 13) dendriitideks, pikki jätkeid aga 14) aksonideks. Närviimpulsid liiguvad meie kehas kiirusega 15) 170 miili tunnis VI vasta küsimustele: Seljaajul on 2 ülesannet : vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. PIKLIKAJU - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. VÄIKEAJU - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. KESKAJU - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. VAHEAJUS asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. TINGIMATUD ehk tahtmatud reflektsid- on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, need on on seotud selja-ja piklikajuga
kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju on närvide kogumik. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaaju asub hästi kaitstd selgrookanalis. Ta on meie närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, mis on ühendatud käte, jalgade, lihaste ja siseelunditega. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse
6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju - vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus - asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju - närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. Piirdenärvisüsteem - koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre,
See süsteem on tahtele allumatu. 7. Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded. Suuraju e. otsaju , mõhnkeha, vaheaju, keskaju, tagaaju: piklikaju ja väikeaju. 8. Nimeta seljaaju ülesanded. Selgita, mis võib olla põhjuseks, et Kevin peale autoõnnetust ei saa enam kõndida ja peab liikumiseks kasutama ratastooli? Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. 9. Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja kirjuta, milliseid ülesandeid need täidavad. 10. Te märkate ootamatult tänaval püstoliga vehkivat meest. Koosta tekst, mis kajastaks teie närvisüsteemis toimuvat ja närviimpulsside liikumise teed. Saad kasutada mõisteid: Kes k NS (peaaju, seljaaju, meeleelundid), Autonoomne NS (lihased, neerupealised, adrenaliin), aksoonipotensiaal, sünaps, virgatsained. 11
MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜLESANDED: ÜHENDAB KEHAST TOIMUVAT PEAAJUGA, VASTUTAB TINGIMATUTE REFLEKSIDE EEST. PEAAJU ASUB KOLJUÕÕNES; OSAD: PIKLIKAJU (REFLEKTOORNE TEGEVUS; VÕRKMOODUSTISE ÜLESANDED: TOIMIB KAS AKTIVEERIVALT VÕI PÄRSSIVALT NÄRVISÜSTEEMILE; OSALEB UNE- JA ÄRKVELOLEKU REGULATSIOONIS), TAGAAJU (REFLEKTOORNE TEGEVUS; NÄRVIIMPULSSIDE ÜLEKANNE), VÄIKEAJU (KOORDINEERIB LIIGUTUSI; HOIAB KEHA TASAKAALUS), KESKAJU (AUTOMAATSETE LIIGUTUSTE KESKUS; ORIENTEERUMISREFLEKSIDE
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
1 Närvisüsteem 8. Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Aju osad: Peaaju- Seal asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju- Asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju- Vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel. Vaheaju- Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju- Ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Seljaaju- Närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. Seljaajul on kaks peamist ülesannet: vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. KASUTATUD KIRJANDUS 5 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Närvisüsteem 2. http://www.miksike
Seljaaju kaalub 35g, pikkus on 40-45 cm ja läbimõõt 0,7-1,4 cm. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi(nim. tingimatuteks refleksideks), mis aitavad hädaolukorras kiiresti reageerida. Närvid väljuvad selgroolülidevahelistest avadest. Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude: selgmised kiud, mis toovad seljaajusse infot kõhtmised kiud, mis viivad infot seljaajust välja Seljaaju vigastuse korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda, nende tegevus on halvatud. Peaaju teised osad Suuraju Kõige suurem peaaju osa, kõige arenenum osa, moodustab 70% peaaju mahust. Suuraju jaguneb paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, mis onomavahel närvidega ühendatud. Koosnevad peamiselt valgeainest, välispind hallainest. Suuraju välispinda nim. ajukooreks( 3 mm paksune, moodustub mitmest närvirakkude kihist)
Sealt pumpab süda vere kopsuartereid mööda kopsudesse. Kopsudest võtab veri hapnikku ja pumbatakse siis kopsuveenide kaudu südame vasakusse poolde. Siis pumpab süda hapnikurikka vere suurtuisksoone ehk aordi kaudu välja. Aordist läheb veri edasi kõikidesse kehaosadesse. 6. Hingamine Tavaliselt me hingamise peale ei mõtle. See toimub automaalselt, tänu ajust saadetud signaalile. Hingamise juhtimise keskus asub piklikajus, kus seljaaju liitub peaajuga. Kuna kopsud ei saa ise liikuda, sõltub hingamine lihastest: kuplitaolisest vahelihasest kopsude all ja roietele kinnituvatest lihastest rindkere ümber. Sissehingamiseks tõmbab osa lihaseid rinnakorvi laiemaks ja vahelihas surub kõhu elundeid alla. Rinnaõõne maht suureneb ja seal 4 tekib vaakum, mis venitab kopsud välja ning imeb õhu kopsudesse. Väljahingamisel ühed lihased lõtvuvad, teised ahendavad rinnakorvi. Vahelihas lõtvub ja tõuseb ülespoole
valgeaine, Seljaajus valgeaine ümber hallaine. 6.Nimeta seljaaju ülesanded (2). 1) vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. 2) juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras 7.Milliseid närvikiude sisaldavad seljaajunärvid? Selgmised kiud (toovad seljaajusse infot) ja kõhtmised kiud (viivad infot seljaajust välja) 8.Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda. Nende tegevus on halvatud. 10.Kuidas edastatakse närviimpulsse? Toimub närvirakkude jätkete vahele tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega 11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi
samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja pärasoole tühjendamine, kaitserefleks, pupillirefleks, aevastamine jne. Tingitud refleksid: kujunevad kogemuste ja õppimise teel elu jooksul: teadmised, oskused, harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1
· Juhib kaasasündinud (tingimatuid) reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras · Tingimatute reflekside keskus asub seljaaju hallaines · Sellest lähtub 31 paari seljaajunärve, mis väljuvad seljaajust selgroolülidevahelistest aladest · ...närvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude selgmised toovad seljaajusse infot kõhtmised viivad infot seljaajust välja · Seljaaju vigastuste korral side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad on halvatud Piirdenärvisüsteem · Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga · Mööda närve liigub info väliskeskonna ja keha seisundi kohta peajusse, kus se töödeldakse ning sealt liigub see uuesti mööda närve elunditesse tagasi · Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude
Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut. Tagaajus toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi,
1. Sissejuhatus Kalad jagunevad kolme rühma luukalad, sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu. Luukalad on soomustega veeloomad, kes on painduva ja voolujoonelise kehaga. Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes. (Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine, mida nime...
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
Bioloogia III kursus 1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine (1857) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine (1866) Antibiootikumi penitsiliin massitootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehno...
· Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Jaguneb: ajaline ja ruumiline. Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? See kindlustab seosed keskuste vahel. 27. Nimeta seljaaju funktsioonid. · vahendada infot keha ja peaaju vahel
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
· Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus _ Vähenenud hirm kiskjate ja inimeste ees _ Vähenenud agressiivsus inimeste suhtes _ Sigimisvõimelised vangistuses _ Suguküpsus saabub varakult _ Sigimine toimub ilma keeruliste paaritumisrituaalideta _ Hästi organiseeritud sotsiaalne struktuur 9. Seljaaju, selle funktsioon Seljaaju _ Side peaajuga _ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele _ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) _ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine 10. Limbiline süsteem, selle funktsioon Limbiline süsteem _ Paikneb suuraju/ otsaju all _ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest _ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast _ Orbitofrontaalkorteks- otsuste tegemine
hüpates jääb hing kinni) * seedenäärmete talitlus intensiivistub, seedeelundite motoorika tugevneb * mõju silmaavale ehk pupillile: aheneb * mõju kusepõiele: parasümpaatikuse erutus domineerib kusepõie üle põie tühjenemise faasis: põie seinalihased tõmbuvad kokku ja sisemine sulgurlihas lõtvub. Kui põis just ülimalt täis pole, siis pole erutusest kasu, sest saame seda tahtlikult kontrollida. Kui aga seljaaju ühendus peaajuga on ristluu piirkonnas katkenud, siis pole tahteline kontroll võimalik ja toimub iseeneslik põie tühjenemine. * mõju suguelunditele: parasüpaatiline NS kontrollib erektsiooni (ka kliitorisel) Parasümpaatilise mõjul laienevad orgaskeha veresooned (paikevad peenise orgaskeha seintes). Laienemise tagajärjel orgaskeha täitub verega. On olemas potentsi suurendavad ravimid, mida kasutatakse potentsi häirete phul
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
Positiivne korrelatsioon- muutumine ühes suunas ( mida rohkem jood seda rohkem janu kustub, mida vähem sööd, seda väiksem oled Negatiivne-Mida rohkem sööd, seda vähem jääb alles 10.Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini ärritaja e stiimul->retseptor->närvikiud->kesknärvisüsteem->närvikiud->teostuselund 11.Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi ( lünktekst) Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib liikuda info ka ainult seljaaju vahendusel,ilma peaaju osaluseta.Seljaaju teine ülesanne: vastutab tingimatute reflekside eest(Käsi läheb kuuma pliidi vastu ,tõmbame kohe ära) . Tingitud ja tingimatud KNS-is toimub kogu elutalituse regulatsioon. seljaaju -lülisambakanalis. Peaaju-koljus KNS koosneb seljaajust ja peaajust. KNS kontrollib ja reguleerib kogu elutegevust 12.3 põhjust miks ei mäleta imikuiga 1. Närvirakkude vahel on vähe seoseid 2. Puudub seostatud kõne 3
kaitseks; Luukalad) (Pilt 3, kalade luustik) 9 Närvisüsteem Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on reguleerida looma elundite tööd. Teiseks ülesandeks on vastu võtta ümbritsevast keskkonnast tulevat informatsiooni. Närvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju. See asetseb koljuõõnes, kus seda kaitsevad koljuluud. Peaajuga ühenduses olev seljaaju paikneb selgrooõõnsuses- selgrookanalis. Igast selgroolülist väljuvad närvid lihastesse, nahapinnale ja teistesse elunditesse. Nägemis-, haistmis- ja kuulmiselundid asuvad peapiirkonnas, maitset tunneb kala nii suu kui keha pinnaga. Kalad kuulevad hästi. Kuna kuulmiselundid asuvad koljus, pole neid kehapinnal näha. Kompimismeele rakkude kogumikud paiknevad kogu keha pinnal. Vees orienteeruda aitab ka küljejoon. Silmad asetsevad üldjuhul pea külgedel
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon. 1 Silmamuna seina moodustavad kestad ja kestade osad I välimine kest e FIBROOSKEST 1
kiireneb südame töö aeglustub tõuseb vererõhk langeb ahenevad veresooned laienevad seedeelundkonna aeglustub töö kiireneb Kesknärvisüsteem (KNS) Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on kehas toimuvat peaajuga ühendada. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju
ärkveololeku rütmi regulatsioon, meeleolu); GABA jt. Teatud juhtudel, kui on vaja liigutada kiiresti, nt valuaistingu puhul, võib sünaptiline ülekanne olla ka elektriline ja toimub ülalnimetatud interneuronite vahendusel: Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Seljaaju põhiülesandeks on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib aga info liikuda ka vaid seljaaju vahendusel (nt. valuaisting, vt. refleksikaare animatsioon ülalpool), seega on tema teiseks oluliseks funktsiooniks vastutada tingimatute reflekside eest.Peaaju asub koljuõõnes ja kaalub keskmiselt 1300-1400g. Koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Peaaju eri piirkondade funktsioonide keerukuse põhjal võib öelda, et areng on toimunud alt üles, seest välja ja tagant ette.
nii eferentseid kui aferentseid kiude. Seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile, nim. seljaaju- ehk spinaalsegment. Selliseid segmente on seljaajus 31 - kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. Seljaaju valgeollus jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks ehk -sambaks. Nendes väätides kulgevad närvikiud on nn. projektsioonikiud, mis ühendavad seljaaju peaajuga ja ka üksikuid seljaaju osi omavahel. Samasuunalisi närvikiudude kimpe nimetatakse juhteteedeks. Seljaaju juhteteed kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. * Ülenevad ehk astsendeeruvad juhteteed on sensoorsed ning paiknevad valgeolluse külgväätide välimises osas ja tagaväätides. Nende kaudu kantakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus
loovad segmentidevahelise ühenduse neuriidid jagunevad T-tähe kujuliselt ülenevaks ja alanevaks haruks -> lõpevad ülal- ja allpool paiknevates segmentides moodustavad seljaaju hallaine ümber seljaaju päriskimbud – fasciculi proprii (B4) Väädineuronid (A5) - olemuselt pikad sideneuronid - kehad paiknevad hajutatult või tuumadena hallaine dorsaalsetes osades - jätked tõusevad valgeaine väätides ülespoole ja ühendavad seljaaju peaajuga Juureneuronid (A6) - pikad neuronid - kehad moodustavad hallaine ventraalsetes osades enamasti tuumi - seljaajus on ainult ventraaljuure neuronite kehad - dorsaaljuure neuronite kehad on spinaalganglionis (A7) – väljaspool seljaaju FUNKTSIONAALSED TSOONID Sensoorsed tsoonid - arenenud alaarplaadist - sisaldavad side- ja väädineuronite kehi - väädineuronid moodustavad sensoorseid tuumi, mis on närvide lõpptuumad Motoorsed tsoonid - arenenud basaalplaadist
saadava informatsioonihulga tõttu. Silm annab valguskiirte vahendusel informatsiooni kehast erinevas kauguses esinevate esemete kohta, mistõttu kutsutakse seda ka distantsiretseptoriks. Silm koosneb silmamunast ja sellega seostuvatest lisaorganeist (silmalaud, pisaranääre, silmamuna lihased). Koos nägemisnärvi, ajusiseste juhtteedega ning suurajus asuva nägemistsentriga moodustab silm nägemisnalaüsaatori. Silmamuna on ühendatud peaajuga nägemisnärvi kaudu ning selle sein on kolmekestaline – väljastpoolt sissepoole on kihid järgnevad: kiud- ehk fibrooskest, soon- ehk vaskulooskest ja sisekest e. võrkkest. Silmamuna sisemus koosneb vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. 47. Kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan. Kõrv jaguneb välis-, kesk- ja sisekõrvaks. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Keskkõrvast eraldab teda trummikile. Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed. Ühtlasi on
Pisarajärve läheduses, kummagi lau vabal serval, paiknev väike kooniline kõrgendik ja selle tipul tilluke ava, nn. pisaratäpp. S i l m a m u n a on kerakujuline, tema läbimõõt on keskmiselt 24 mm. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust. Sagitaalselt läbi nimetatud pooluste minev joon moodustab silma optilise telje. Silmamuna asetseb silmakoopas, ta on ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega jm., tagapool on ta nägemisnärvi abil ühenduses peaajuga. Silmamuna koosneb ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust. http://www.phys.ufl.edu/~avery/course/3400/vision/eye_mammal. gif S i l m a m u n a s e i n a s eristatakse 3 kesta: 1. Välimine kest e. fibrooskest koosneb: a. sarvkest ehk kornea
Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Väikeaju asub kuklapiirkonnas ja reguleerib lihaste koostööd. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Vaheajus asuvad sigimist ja eritamist ning kehatemperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga, juhib hingamist ja südametegevust. Seljaaju. Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub selgroolülide avades ehk selgrookanalis. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi ehk tingimatuid reflekse. Selline kaasasündinud tegutsemisvõime aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust tuleb välja 31 paari närvikiude, mis
lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1. Seljaaju põhiül on ühendada kehas toimuvat peaajuga. See on umbes väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambas. Temast lähtub 21 paari närve. 2. Seljaaju teine tähtis ül on vastutada tingimatute reflekside eest ( nt tõmbad käe ära tulikuumalt pliidilt enne kui jõuad üldse midagi mõelda ) Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest. Eristatakse 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju.
- moodustab ees-, külg- ja tagasamba - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad 5 ● perifeerselt paikneb VALGEOLLUS - jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks, mis jagunevad kimpudeks, milledest osa moodustab juhteteid - nendes väätides kulgevad närvikiud on PROJEKTSIOONIKIUD- ühendavad seljaaju peaajuga ja üksikuid seljaaju osi omavahel! - JUHTETEED - samasuunalised närvikiudude kimbud ● seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas kui alanevas suunas 1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED - sensoorsed, valgeolluse külgväätide väimises osas ja tagaväätides Funktsioon: nende kaudu -> peaajju närviimpulsid seljaajust: nahast, lihastest jm spinaalnärvide tundekiudude kaudu
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
hingamisel oma kehakuju muuta): seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist (prothorax, mesothorax, metathorax); igaühel paar lülilisi jalgu. Rindmiku seljapoolel (teisel ja kolmandal lülil) enamasti kaks paari kilejaid tiibu ees- ja tagatiivad. Rindmiku sees peamiselt tiivalihased. Enamus siseelundeid tagakehas. Tagakeha 9-11 lülist, jalgadeta, viimasel lülil paar urujätkeid (cercus). Suguavad tagakeha tipus. Redeli tüüpi kõhtmine närvisüsteem peaajuga. Meeleelundeid mitmes kehaosas. Hingamine trahheedega. Eluviis: leidub nii maismaal kui vees, väga mitmekesiste kohastumustega. Loimurid (,,karuloomakesed"): ehitus: Mikroskoopilised loomakesed lühikese kere ja nelja paari lülistumata jalgadega, igal jalal mitu küünist; tagumine jalapaar kleepuv. Kehaseina kutiikel väga paks. Kehaõõs meenutab alamate usside pseudotsööli. Lihased kimpudena. Suus stilett nagu ümarussidel; imevad neelu abil taimerakkudest mahla
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja ...
Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi külgmisi tagumisi sambaid Valgeolluse sees on omakorda kimpudena väädid (juhteteed), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires. o Ülenevad juhteteed paiknevad peamiselt tagumistes sammastes, vähem ka külgmistes. o Alanevad juhteteed juhivad motoorikat – peaajust pärit motoorseid närviimpulsse juhitakse seljaaju eesmiste sarvede motoneuronitele ja nende kaudu juhitakse ka seljaaju enda segmentide vahel motoorseid närviimpulsse Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud, millest osa viivad
lõpmatuse eest, teate number kaheksa küljeli; lõpmatus lõpeb armastusega, sest see on niisuke siga. Tema on otse armastuse isa ja ema kokku, sest armastuses on ikka kas null või lõpmatus. Niisugune on armastus. Nii et seda pidage meeles, seda kaheksat, mis küljeli. Kõik muu, mida raskem ja keerulisem, seda parem. Lõpmatus ei ole nimelt sugugi raske ja sellepärast lõpebki ta armastusega. Kõik muu on raskem. Pidage meeles: meie mõtleme spermaga, mõistate, armuvõimega, mitte peaajuga, peaaju on sperma kõrval rämps, ja kui me selle võime rakendame matemaatikasse, kas või Newtoni binoomi, siis ei jätku temast enam armastamiseks ja meie olemegi naise lassost vabad. Saate aru? Nõnda on lugu armastuse ja matemaatikaga. Ainult ärge unustage lõpmatust, sest see polegi enam matemaatika, vaid seisab sealpool matemaatikat, sellepärast hoiduge tema eest. Ja kui muidu ei saa, siis tehke alguses nõnda:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
