Mis on barokk? 17,18 sajand. · Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast · hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism · mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik
STIILIVEAD Läbivad stiilivead: · Sõnavara piiratus, algelisus, lamedus. · Tühisõnalisus, pateetika (liigne ilukõne). · Liialdamine võõrsõnadega. Juhuslikud stiilivead: · Sõnade ja tüvede kordused. Kasuta sünonüüme või sõnasta ümber. · Kujundite küsimus: Sabloonne ehk kulunud kujund (...on langenud ...küüsi) Koomiline või konteksti sobimatu väljend. Originaalitsev või ilutsev Absurdne kujund · Asesõnade probleem: Ebamäärane asesõna (Ta ütles talle...)
Barokk · Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus,ornamentaa lsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema
Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus.
ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga ,Vastandati näilikku tegelikuga Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist ,Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) 5.*valm-õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.*satiir-pilge; pilkav kirjandusteos.*huumor-heatahtlik nali; heatahtlik-naljatlev suhtumine,*dramaturg-TEATER kirjandusnõuandja
tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Eestis on barokk stiilis ehitatud Kadrioruloss, Jeakateriina kirik ja Eliisabeti kirik Pärnus, Roosana Alliku mõis Järvamaal. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee
20. sajandi esimese poole silmapaistvaim Eesti graafik. Viiralt sündis Peterburi kubermangus, õppis Tallinna Kunstitööstuskoolis, sõdis Vabadussõjas ning äratas oma töödega tähelepanu Eesti kunsti I ülevaatusnäitusel.Viiralt õppis Pallases ning veel täiendas ennast pikemalt Pariisis. Pariisi kunst mõjutas teda väga palju. 1930. aastate lõpus pöördus Viiralt realistliku kujutamisviisi poole. ''Kabaree'' ja ''Põrgu'' suurteosestes elas edasi ekspressionismilähedane pateetika ja kriitiline vaim. Mõni aasta hiljem hakkas ta kujutama realistlikult ning rahulikus ja helges meeleolus loodust ja inimesi. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Esimest tüüpi kunstnike peaeesmärgiks oli pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige
Alles jääb vaid ülesanne rabeleda piltlikult öeldes mudast välja vooruste abil või vajude veel sügavamale, aina lähemale põrgu üheksandale ringile. Vastandumine on paratamatult ühiskonnas esile kerkinud hooti. Tegelikult on ta alati olemas olnud, lihtsalt teatud perioodidel on selle aktuaalsus kodanikkonnas kasvanud. Iseloomulikuks näiteks on barokk mitmemõttelisuse, mängulikkuse, metafooride ja allegooria ajastu, möödapääsmatuiks vastandeiks olid ilus ja inetu, pateetika ja pila, headus ja kurjus. Mõistmata üht, ei saa tundma õppida ka teist. Kontrastid on paratamatud, niisama hästi on tugevale ning robustsele maskuliinsusele vastandiks loodud õrn ja puhas feminiinsus. Variante on kaks: eksisteerivad mõlemas korraga või kumbki eales. Situatsioon, milles ainuüksi hea toidab head ning ainult kuri kasvatab kurja, saab esineda literatuurses mõttes vaid nõndanimetatud ideaalühiskonnas, kus vastandid on küllalt
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust
Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon, muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund. Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu see on eelkõige liikumine, äge võitlus on täis suuri vapustusi. Barokiajal muutusid
sabloonne kujind, elumere lainetel juhtub nii mõndagi. Kontsert mõjus nagu haaknõelaga püksitagumiku külge kinnitatud mobiiltelefon. 3. Kadaklus kenitlemine võõrsõnadega (vene tõlkelaenude asemel levivad inglise ja soome toorlaenud: shop ´äri`, poika ´sõber, poiss` Kõik eksivad, on selle loo point Kõik, mis juhtub, elan through myself. Sass Henno "Mina olin siin" on triloogia esimene osa. On lubadus to be continued 4. Tühisõnalisus ja pateetika kesine sisu loodetakse korvata kenade sõnadega Meie tegelikkus on rikas. Erksa pilguga ringi vaadates näeme uue tekkimist linnas ja maal, mandril ja saartel. Ja mis kõige tähtsam: inimesed töötavad ja võitlevad parema homse eest ja kasvavad iga päevaga. 5. Kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool tema kasutusvaldkonda. Nimisõnalembus: nimisõnade eelistamine tegusõnadele (teonimi)Ürituste ettevalmistamise läbiviimine ..
müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Maalikunst Eestis: Eesti barokk on omalaadne sulam Rootsi tagasihoidlikust kunstist ning Venemaa kaudu meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Milles avaldub barokk-kunsti kirevus? Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab. Eelkõige üllatab barokk kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu - see on eelkõige liikumine, äge võitlus - on täis suuri vapustusi.
Eestis oli barokk lihtsam kui Lääne-Euroopas. Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus. Barokk ilmneb eriti aadliarhitektuuris, kus pani aluse mõisaarhitektuurile selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Suurepäraseks näiteks loomulikult Kadrioru loss ja park. Barokk-kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk-kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Kasutatud kirjandus: 1.www.uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/konspekt.htm 2.www.tg.tln.edu
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist . Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik . Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) . Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud.
sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 5
vastaksid täpselt teemale, pea võimatuks. Lisaks on autor arvesse võtnud erinevate allikmaterjalide soovitusi ja näiteid Juhan Liivi loodusluule teemade jaoks. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut.
Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. Aastaaja luuletused Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat
Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see
dekoratiivse väärtuse. Viimased kirikumaalid on 1632. aastal valminud Ildefonso altaril Viinis, mille kesksel pildil kujutatakse, kuidas neitsi Maarja kingib Püha Ildefonsole missarüü, tiibadel aga on pildi tellijad ertshertsog Albert ja ta bikaasa Isabella koos patroonidega. Teine, eelmisega võistlev altaripilt on Rubensi hauakabelis Saint-Jaques'i kirikus Antwerpenis. See kujutab pühekutest ümbritsetud madonnat. Nende maalide kompositsioon ületab ilmeka pateetika, värvisära ja harmoonia poolest kõik seniloodu. Rubens on enda noorest naisest maalinud mitu portreed ja kompositsiooni, nt ,,Helene Fourment lastega". Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos mehega, siis jälle laste seltsis. Parimad maalid Helene Fourment'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Need on eriti väärtuslikud selle poolest, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Üks paremaid Helene portreid on maalitud taeva foonilt eralduva
Logose peamisi komponente on loogika teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest. Eetos (kr k èthos komme, harjumus, olemus, karakter, meelelaad) tähendab kõneleja mõju kuulajatele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,eetika" ja ,,eetiline". Kõrge eetosega inimene suudab publikut veenda, tema sõnumit võetakse rohkem kuulda. Paatos (kr k pathos kannatus, läbielamus) tähendab mõjutamist, apelleerides kuulajate tunnetele. Sealt on tulnud meie keelde sõnad ,,pateetika" ja ,,pateetiline". Üks veenmisprotsessi oluline osa on teiste emotsionaalne mõjutamine. Veenmisprotsessis peab arvestama kõigi kolme komponendiga: logose, eetose ja paatosega. Ainult argumendi jõust veenmiseks ei piisa, kui kõneleja staatus on kuulajate silmis madal või kui esitus jätab kuulajad ükskõikseks. Teisest küljest peab ka autoriteetne ja huvitav esineja oma väiteid suutma põhjendada, kui soovib, et 8 kuulajad teda usuksid
Elu lõpul Liivi tervis taaskord halvenes ja tekkisid suurusluulud kuninglikust seisusest. Arenes ka tiisikus. Suri 1913. aastal pärast ränka külmetust. Ta maeti Alatsivi kalmistule. Tema luulelooming on levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Aastaaegadest meeldib Liivile küige rohkem sügis ja see väljendub ka tema luuletustes. Kujunditest eelistas ta isikustamist, metafoori ja võrdlust, kuid kasutas ka palju kordusi ja algriimi. 12. Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Minu esmamuljed luulekogu lugedes olid, et see luulekogu on peaaegu põnev. Teda oli lihtne lugeda, kuna seal olid segamini erinevate teemadega luuletused. Muidugi oli
Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Barokkmuusikat iseloomustab rõõmsameelsus, rikkalikkus, pingelisus, liialdused, teatraalsus, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monoodia, pateetika, kunstide süntees. Barokiajastul levinud muusikastiilid: · Kiriklik stiil Rooma polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul · Kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. sajandi seltskondliku musitseerimise tavasid · Teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis
sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi.
on milma lavadel mängitud menukalt kõigil järgnevatel ajajärkudel. Nähtavasti tuleb see sellest, et M oskas oma kaasaja inimeses peensusteni näha ja esile tuua neid olemuslikke jooni, olgu pahesid või voorusi, mis on inimest saatnud kogu tema ajalooolisel teekonnal. 1.LOOMINGULISED EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED BAROKK *vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda jämeda meelisusega, ilus inetuga, pateetika pilaga. *mitmemõtteline ja mänguline *tõi kirjandusse maise elu tühisuse ja kaduviku *pidev näiliku ja tegeliku vastandamine *skeptiline ja pessimistlik *inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik *eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel *stiil sageli iseäratsev,raskepärane ja ülepingutatud *oma fantaasia *äärmuslike asjade teostamine
Meeldivaiks peetakse neid inimesi: kes on mingis mõttes meiesarnased, kellel on samad tõekspidamised, vaated ja omadused kui meil; kellel on teatud erilisi võimeid, andeid; kes on välimuselt meeldivad; kellel on niisuguseid positiivseid omadusi naguarukus, meelerahu, ausus, sõbralikkus; kes peavad meid meeldivaiks. 4. Otsesene füüsiline vägivald ja ähvardamine; 5. Psüühiline vägivald karjumine, hüsteeritsemine, needmine jne; 6. Demagoogiavõtted pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, enamiku arvamuse olemasolu jne.
samas majas, kus Rubens oli lapsena elanud, 1642 ehk pärast Rubensit. Üks Rubensi viimaseid religioosseid teoseid on 1632 valminud Ildefonso altar. Kesksel stseenil on kujutatud Neitsi Maarjat kinkimas pühale Ildefonsole missarüüd. Altari tiibadel on pildi tellijad ertshertsog Albert ja ta abikaasa Isabella koos patroonidega. Teine altaripilt on Rubensi hauakabelis Saint-Jaques'i kirikus Antwerpenis. See kujutab pühakutest ümbritsetud Madonnat. Nende maalide kompositsioon ületab ilmeka pateetika, värvisära ja harmoonia poolest kõik seniloodu. Rubens maalis oma noort naist palju, näiteks "Hélène Fourment lastega". Kord maalis ta naist uhkes kostüümis, kord poolalasti, kord koos endaga, siis laste seltsis. Parimad maalid Hélène'ist asuvad Münchenis, Viinis ja Pariisis. Eriti väärtuslikeks teeb nad asjaolu, et on algusest lõpuni maalitud kunstniku enese käega. Hélène inspireeris teda maalide "Kolm graatsiat" ja "Parise otsus" loomisel: Hispaania
TL lk. 317-330 ja RETSEPTSIOON). Esimene originaalne uusaja tragöödia Giraldi Obrecche (Pärsia teemadel). A.Palladio projekteeris teatri (Kuningas Oidipus). Itaalias siiski tagasihoidlik, kuid inspireeris kirjanikke FRA-s ja GB-s Prantsusmaal Jodelle´i Cleopatra (1552) Seneca teosest tuntud motiiv vaimuga, Euripidese laadis unenäojutustus). Tragöödia suurkujudeks Sophokles ja Euripides (Aischylos hiljem) GB Marlowe Tamerlan Suur Aishylose Pärslaste pateetika (kirglik vaimustus). Shakespeare tundis Sophoklest ladina ja prantsuse tõlgete vahendusel 18. sajand romantism vabaduseideaal. Saksamaal sai Prometheusest Tormi ja tungi ajastu võtmekuju. 19. saj kreeka tragöödia mõju kõikehõlmav ka muusikas 20. sajandi lõpu postmodernistlik stiil võttis kreeka tragöödiaga ette mitmeid ekstravagantsusi (naised mehe osades jne) Unt Teeba müütide ainetel " Vend Antigone ja ema Oidipus"
võõrandumine, uue(ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke(uue otsimine) Picasso „Silenos“ Ciorgio de Chirico „Adriane“ 3.Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud. Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16.saj draama)
Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: · referente sõltuvus · infosõltuvus · autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: · soovikohasele käitumisele motiveerimine · isiksuslik meeldivus · vägivald (psüühiline, füüsiline) · demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama.
käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) :
· Pidev enda ületamise püüe · Kunstivoolude teke (uue otsimine!) . Picasso ,,Silenos" , Giorgio de Chirico ,,Adriane" 3. Iseloomustage antiigi pärandi avaldumist renessansi, baroki ja romantismi ajal. BAROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline, Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika; 16
käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1. Vabaneda nendest vajadustest, mille rahuldamine sõltub teisest inimesest. 2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: referente sõltuvus infosõltuvus autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: soovikohasele käitumisele motiveerimine isiksuslik meeldivus vägivald (psüühiline, füüsiline) demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama.
20. Barokk ja klassitsism Barokk Barokk sai uueks valitsevaks kultuuritüübiks esmalt Itaalias. Sõna „barokk“ päritolu pole teada. Barokki iseloomustavad ornamentaalsus, korrapäratus, peenus, vastandlikkus ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Kui renessansis räägiti ideaalsest inimesest, siis nüüd räägitakse inimese lõhestumisest ja allakäigust. Barokk ühendab vastandid, näiteks korraga võisid põimuda ilus ja inetu, pateetika ja pila. Barokk on mitmemõtteline ja mängulik. Klassitsism Klassitsism on barokile vastanduv kultuuritüüp. Klassitsism lahutab vastandid. Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp. Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi. Ka luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Klassitsismis on oluline ühtsus. Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult
sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale"
Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on. 22. Barokk kultuuri tunnused 17-18saj Sai alguse 16saj lõpupoole Itaalias. Seda iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Ennekõike on seotud katoliiklike maadega. Valitsevate klasside kultuur. Barokk on vastandite kunst: ilus vs kole, väline näotus põimus sisemise õiglusega, pateetika pilaga. Tavaliselt iseloomustab barokk-teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk hämmastab, eelkõige üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdusega aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Barokk rõhutab, et elu- see on eelkõige liikumine, äge võitlus- on täis suuri vapustusi. Meelisteemadeks muutusid usumärtrite kannatused ja antiigikangelaste
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj
sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 7. I Romaan. E.M.Remarque`i ,,Läänerindel muutuseta": kokkuvõte süzeest; Paul Bäumeri iseloomustus; teose peamõte
Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" - annab kirjelduse maast, mida ta on ise näinud. Teda üllatavad kliima karmus, tohutu ja tundmatu mere lähedus, tihedad metsad ja läbipääsmatud sood. Kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut, usku jm. Ei idealiseeri germaanlasi, kuid osutab, et neil puuduvad hukatuslikud pahed luksus, müüdavus, ahnus, kõlvatus, orjus, mille all kannatab Rooma. ,,Uus stiil" antiteesid, lühikesed laused, pateetika. Suurim kirjandusliku portree meistreid antiikaja histog. 51. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming? Retoorikat 52. Millest kirjutas Suetonius? 120. a pKr. Gaius Suetonius Tranquillus ,,Keisrite elust" Rooma impeeriumi 12 juhi elulood. Tähelepanu keskmes on olmedetailid, eraelulised seigad ja anekdootlikud üksikasjad. 53. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse ja Apuleiuse loomingut? Nad kirjutasid argielust, nende teoste põhjal saab näiteid ja teadmisi tolle aja
meduusa. Friisil kujutatakse veel panatenaiade . Asus tööle Olümpias, kus temalt telliti Zeusi kuju krüselefantiintehnikas, 13-meetrine istuv figuur, kus paremas käes võidu jumalanna Nike, vasakus sau. Polycleitos - dooria koolkonna esindaja, inimkeha uurija, Kaanone teoreetilise raamatu autor. Kresilos, sandaali jalast võttev Nike ja nereiidide monument. Elu oli ebakindel, lihtsad vaated hääbusid, poliitilised pinged, võidutsed individualism, vabanes ühiskonnast, pateetika. Toonitatakse õrnust, materjalile eelistati marmorid Loomingust on vähe teada, osales Ateena Alea templi kaunistustöödel. "Tantsiv menaad" Praxiteles tegi üksikfiguure. (Sisalikutapja Apollon) Kreeka kultuur levis idamaadesse ja mõjutas neid. Hellenistlikud väikeriigid trumpasid üksteist üle. Peamine kultuuri raskuspunkt oli väikeriikides. · Aleksandria koolkond - Niiluse skluptuurigrupp (kujutab lamavat vanemat meest)
Lõppstseen on kahevõitlus (nagu Achilleus ja Hektor), milles võidab Aeneas. ,,A" on Augustuse-aegse rooma klassitsismi mälestis. Ses Itaalia patriotismi. ,,A" idealiseerib Rooma-Itaalia aega, kombeid, uskumusi. Aeneas on arukas, õiglane, vapper, halastamatu jms. Täienisti negatiivseid tegelasi peaaegu pole. See on ideaalsete kangelaste poeem, tsentraliseeritud iseloomustustega. Aeneast juhib ,,saatus", kõik toimib jumalate käsul. Ta on passiivne. ,,A" põhitoon on kõikide tunnete pateetika. V eesmärk vapustada, üllatada lugejat. Ülev toon. Niiet Homerose eepostega sarnane, kuid samas põhjalikult erinev. Kokkusurutud voolav stiil. Horatius 65-8 eKr Eriline autor, sest tema looming on täielikult säilinud. Vormiline uuendus, värsivorm, mida nim epoodideks. Satiir on temaga seotud. Mitte meieaja mõistes vaid teravad õpetussõnad ja moraal. Terav ja hulljulge suhtumine. Tema kajastas ka Rooma tegelikku palet läbi huumori.
kultuuripimeduse vastu. 1905 ja 1907 revolutsiooni järel arenesid Suitsu vaated esteetilise individuaismi all. Gümnaasiumipõlves mõjutasid "Postimehe" ringkonna tõekspidamised. Luule ülesandeks pidas ühiskonnas üles kerkinud probleemide ja meeleolude väljendamist, uue ja vana vahelise võitluse toetamist. Loomingut peab kandma kirjaniku sügav kaasaelamine, tungimine valguse poole, inimliku väärikuse kaitsmine. Märgatav on Eino Leino mõju, kelle jõulised sümbolid ja romantiline pateetika harmoneerusid Suitsu lüürilise tunnetusega. "Elu tule" tagapõhja kujundas revolutsiooniline õhkkond. Esimesed trükitud värsid ajalehes "Uus aeg" (1899-1901) - kaitsevad rahvuslikke huve, "Kiirte" ajaks oli Suits läbi teinud juba mõningase siseheituse. Loomingulisel teel katsetas mitmes zanris - luules, proosas, näitekirjanduses. Värsilooming kõige edukam 1903. aastast avaldas ajakirjanduses värsse Kustas Vahuri nime all "Tuulemaa" järgne luule Suitsul muutus vormis radikaalselt
klassitsismi koosmõjul, kust edasi levis see ka Eestisse ja kohalikud baltisakslased hakkasid viljelema eestikeelset kunstluulet. Barokk on keeruline, mitmemõtteline ja mänguline nähtus. Selle algeid nähakse 16.saj Itaalias, kui süvenesid kujundipeensus ja ornamentaalsus. Barokki iseloomustab rõhutatud metafoorne ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on ka vastandite ja kontrastide kunst: mütoloogia võib põimuda meelelisusega, ilus inetuga, pateetika pilaga. Hispaania barokis kerkis esile Gracian, kelle jaoks kirjandusloomes on tähtis vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine, paradoksid ja antiteesid. Seoste saadused on kontseptid vaimukalt üldistavad kujundid. Barokis levis kontseptism. Ajastu kriis, moraali ja kommete mandumine kõrvuti ideaalide kättesaamatusega tõid kirjandusse uue teema maise elu tühisus ja kaduvus. Vastandati näilist ja tegelikku. Levis kujund maailmast kui absurdsest
REKLAAM: tsensuur ja eetika ja seadus EETIKA (kreeka ethika, ethos - tava, iseloom) on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid (nt. - destabiliseeriv vast. "pateetika") On alati seotud inimesega, on alati seotud eluviisiga, kultuuriga. Mõistete ja nähtuste harmoonilise käsitluse korral kujuneb EETILINE SÜSTEEM kultuuris sisalduv ja leviv ja korduv olemise ja suhtumise "muster" Normatiivsed süsteemid nt.: · Moraal · Õigus · Religioon · Mängud · Kombed, etikett Moraal: ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum/süsteem, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
annaabi.ee 
