talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele lugemisoskuse leviku suurenemine 1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana Talupoegadel seni keelatud õppida, sest.. talurahvaks eestlased, baltiaadlikel privileegid taheti hoida talurahvast teadmatuses, hoida pärisorjust vahelduv võim takistas püsivate haridusasutuste loomist
Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks
Eesti kirjakeel aastatel 1535-1918 Eesti kirjakeele esimesed jäljed on pärit 16. sajandist. Peamiselt on need usutekstid, kirja pandud sakslastest pastorite poolt. Esialgselt kujunes kirjakeel välja kahes variandis. Üldjuhul on eestikeelset kirjavara sellest ajast säilinud väga vähe, kuna need hävitati kas kohe pärast ilmumist või sõdade ning katoliiklaste ja protestantide usutülide tõttu. Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on pärit aastast 1535. Selle on kirjutanud tõenäoliselt Simon Wanradt ja tõlkinud Johann Koell. Tegemist on katekismusega, millest on säilinud vaid 11 lehekülge, mis leiti 1929. aastal
vastuolu eesti ühiskonnas. ,,Sakala" võitles juba eosest peale kristliku kirikuga. Jakobson kõneles oma usust inimmõistusesse. Jakobsoni arvates pidi inimene usaldama omaenda tarkust ja jõudu, mitte lootma jumalale. Siiski astus Jakobson liiga silmnähtavalt kiriku vastu välja nimetades neid kõiki pimedusekantsiks. Samas propageeris ,,Sakala" usutolerantsi. Jakobsoni suurimaks eesmärgiks oli talurahvakooli vabastamine pastorite ning mõisnikest koosenva koolivalitsuse alt. Sellega seoses kutsus ,,Sakala" rahvast üles Eesti Aleksandrikooli loomiseks. Jakobson toeats Vene tsaari. Peale erinevate reformide läbiviimist Eestimaal ta lootis, et Venemaalt on oodata avaraid võimalusi eestluse arengule. Tekkisid esimesed mõtted autonoomiast Eestile. Jakobson võttis aktiivselt osa kõigi eesti seltside -Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli
Piiskopimõisas seminar.17. Sajandil asutati esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest.Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Rootsi ajal taastati ka hävinenud kirikud ja rajati ka uusi. Sel ajal paranes ka pastorite haridustase ja nad olid võimelised pidama jutlusi ka eesti keeles. Samuti muutus talurahva suhtumine kirikusse paremaks. Rootsi ajal kasvas mõisate arv Eestis.17.sajandi lõpuksoli Eestis umbes 1000 mõisa.Laiendati ka palju mõisapõlde sest viljahinnad olid kõrged. Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud,
2.3.1.1. Kirikuhooned purustatud ja rüüstatud 2.2.3.1.2. Kogudused pastoriteta 2.2.3.1.3. Taas olid maad võtmas muinas- ja ebausk 2.2.3.1.4. Matmine toimus vanadesse kalmetesse 2.2.3.1.5. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulahutusest 2.2.3.1.6. Armulaual käijaid väga vähe 2.2.3.1.7. Pastorite haridus ja kõlblus madal 2.2.3.2. Piiskop Joachim Jhering 2.2.3.2.1. Esimene eestikeelne aabits 2.2.3.2.2. Range kirikukaristuste süsteem 2.2.3.2.2.1. Jalgade pakkupanemine kiriku ukse ees, häbipingil põlvitamine, trahvid jm. 2.2.3.2.2.2. Ei aidanud luteri usku eestlastele
Teadustöö Eestis 18. sajandi II poolel 19. sajandi I poolel. ÕES. Õpetatud Eesti Selts asutati Tartus 18. jaanuaril 1838. Seltsi eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819 loodud Eesti Õpetatud Selts ja Tartu ülikoolis alates 1831 tegutsenud teaduslik vestlusring. ÕES-i asutajaliikmeteks olid arst Friedrich Robert Faehlmann, TÜ eesti keele lektor Dietrich Heinrich Jürgenson, õigusteaduse professor Friedrich Georg v. Bunge, anatoomiaprofessor Alexander Friedrich v. Hueck, ajalooprofessor Friedrich Karl Hermann Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Tartu pastor Carl Heinrich Constantin Gehewe. 1839
riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija. Samuti loodi palju ettevõtteid, mis tootsid klaaspudeleid ja aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Samuti arenes 18. sajandil kirjaoskus ja hakati trükkima eestikeelset kirjavara. Esimene eestikeelne Piivel ilmus trükist 1739. aastal pastorite Anton Thor Helle ja Eberhard Gutsleffi tõlkes. Valgustusliikumise mõjul kehtestati 1765. aastal uus koolikorraldus Eestis, mis nõudis, et igas mõisas tuleb rajada mõisa- ehk külakool ja igas kihelkonnas köstri- ehk kihelkonnakool. Seaduse elluviimine kulges siiski aeglaselt, edenedes paremini Lõuna-Eestis. Talupoegade lugemisoskuski oli seal üldiselt parem- kohati oskas neist 2/3 lugeda, kuid kirjutamine oli jõukohane vähestele. 18
edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Sündis 1770. aastal Stuttgartis. Hegel kasvas üle pietistlikus majapidamises. Isa Georg Ludwig pärines ametnike ja pastorite suguvõsast ning ema Maria Magdalena Louisa oli pärit üsnagi jõukast perest. Hegel huvitus kooli ajal paljudest teemadest. Erilist tähelepanu pööras ta ajaloole, enamjaolt huvitus ta vanadest väljasurnud keeltest. Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima. Pärast kahte aastat õppimist, omandas Hegel filosoofias magistrikraadi. 1793
1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat.
järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739. aastal lahendati see probleem tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele ning esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris. Tänu sellele, et Piibel ilmus põhjaeesti keeles, kujunes sellest ka kirjakeele alusnorm ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis.
Sissejuhatus....................................................3 Elulugu...........................................................4 Looming........................................................7 Kokkuvõte....................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................11 2 Sissejuhatus Sel ajal, kui rahva kirjavaraks toodeti pastorite poolt puhtvaimulikku või diadaktilis- moraliseerivat jutukirjandust, lõi maarahva laulikKristjan Jaak Peterson kõlavaid oode. Ta tahtis näidata, et ka suitsutarede keeles võib sügavatest tunnetest laulda. Eesti kunstiväärtuslik lüürika algabki nüüdisaegses tähenduses Kristjan Jaak Petersonist ja tema erakordsetest oodidest. 3 Elulugu
aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahl kasutas ohtralt võõrtähti nagu ch, ck, f, ph, tz, x. Kuigi Stahli grammatika jäi rahvakeelest kaugele, loeti seda aastakümneid autoriteetseks ja vastuvaidlematuks eesti keele esituseks. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi,kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale. Ka väide, et foneetiline kirjaviis on rahvakeelele lähedasem, ei leidnud toetamist, kuna Stahli kirjaviisi toetavate pastorite meelest hääldavad talupojad eesti keelt valesti ja lohakalt. Kirjaviisi üle vaieldi nn.piiblikonveretsidel 1686.aastal Liepa mõisas Võnnu lähedal ning 1687.aastal Pilistveres, kuid üksmeelele ei jõutud. Sisuliselt olid need meie esimesed keelekonverentsid. Selle vaidluse alustas Johan Hornung 1693
Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ning aadlike epitaafe. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid.
käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: Tallinn, Harju-,
Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui
kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli
Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle) Pietism usuvool Saksamaalt (1720-1730) Ühiskonna hädad seotud talurahva kõlblustundega Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist Lähendasid rahva luteri usuga Püüdsid usudogmad rahvale arusaadavaks muuta, seletada lahti piiblitekste Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine Levis eelkõige pastorite seas Hernhuutlus vennaskoguduse liikumine Eestisse rändkäsitööliste kaudu 1730ndate alguses Võeti talurahva poolt kiiresti omaks Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asuti võitlema vanade kommete vastu (hävitati ohvrikohti jne) Suurt rõhku pandi kõlblusele (loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes) Suhtuti pooldavalt, sest tõi rahva religioonile lähemale. Kui see liikumine aga kiriku ja
keeles avaldati Uus Testament aastal 1686. Talurahva haridusele aitas Rootsi võim oluliselt kaasa. Selleks, et eestlased oleks valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI kehtestas 1686ndal aastal korra, kus seisis, et Liivimaa igas kihelkonnas peab kiriku juures asuma ka kihelkonnakool. Probleemiks oli aga hariduse arengul oli laste kohustus aidata oma suguvõsa ning kodus tööd teha. Koolid asusid ka talupidamistest kaugel ja tihti puudus riigil raha pastorite ja köstrite ülalpidamiseks, mis tegi koolis käimisekohati ebapraktiliseks. Suurteks murdepunktideks olid gümnaasiumite avamised Tartus ja Tallinnas ning 1632. aastal gümnaasiumi areng Tartu Ülikooliks, mida kutsuti algselt Gustav II Adolfi järgi Academia Gustavianaks. Alguse pandi filosoofia,- usu,- arsti- ja õigusteaduskondadele, mis on senini ülemaailmsel tasandil tasemel programmid, kuhu tulevad õppima õppurid nii Eestisiseselt kui ka ülemaailmaselt.
eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Hurt arvas et eestlased peaksid suureks saama vaimult ja kultuurilt. 1881. aastal Aleksander III märgukirjas esitatud poliitiliste nõudmised: - eestlased saaksid talude päriseks ostmisel tugineda riiklikult kindlaks määratud hinnale. - vähendati saksamaa mõju eesti ühiskonnas: et kaoks saksa keele ja sakslaste võimutsemine kohalikus kohtus. - paluti eestlaste koolid vabastada baltisaksa koolivalitsuse ja pastorite kontrolli alt. Venestamine: 1881. aastal Aleksander III algatas venestamispoliitikat Eestis Põhjused: - rahvusluse tõus Venemaal - riigi julgeolekuhuvid Venestamine: vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
gümnaasium, mille juures paiknes ka trükikoda. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus haritus ja sellega kaasnev suurenenud lugemisoskus; seega oli võimalik paremini oma usuelu elada kirikust saadav praktiline teave suurem arusaamine kirikuasjadest pastorite kõrgem haridus mõjujõu suurenemine kirikuelus Negatiivsed mõjud: Pietismi mõju vähenemine Kristlusest sai moraaliõpetus. Usu võrdumine humanismiga. ettevalmistus sekularismiks Kirikust sai haridusasutus Kirikutes ei kuulutatud enam usutõdesid Üleloomulikku häbeneti
keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti kasvumiljöö ning lähedane kontakt erinevate teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega. Lisaks teoloogiale kuulas mees ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ning rahalised raskused sundisid teda 1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Kuigi Kristjan Jaak Peterson õppis ning teadis paljusid keeli, pidas ta siiski kõige tähtsamaks oma emakeelt. (5) Peale õpingute katkestamist läks ta jalgsi Tartust Riiga vanematekoju tagasi ning hakkas seal tunde andma
nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer. Lutheri kirik aitas kaasa "rootsistumisele" ja aitas vastu seista uute usuvoolude tulekule. Rootsi võimu ajal muutus lutheri usk valitsevaks usuks Eestis. Lutheri kirik Eestis, võitlus väärusuga
ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jms. Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad, alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad, sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19.sajandil. 19. - 20. sajandi vahetuseks hakkas rahvaluuleteadus iseseisvana välja kujunema, eristudes etnograafiast ja arheoloogiast. Eesti rahvaluuleteaduses sai ainuvaldavaks võrdlev- ajalooline meetod, tugev oli Soome koolkonna mõju, mis kestis läbi 20. sajandi.
Hakati piirama mõisnike õigusi talupoja suhtes. Talupoeg võis mõisniku peale isegi kaevata. Koostati vakuraamat, kus olid kirjas talupoegade koormised mõisale, mis sõltusid nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati adramaade järgi. Võib öelda, et usu- ja hariduselu käisid Rootsi ajal käsikäes. Peale Liivisõda olid kõik kirikud purustatud, kogudused ilma õpetajateta, loobuti ristimisest ja pastorite haridus oli väga kehv. Rootsi võimudele oli tähtis luteri usu kehtestamine Eesti alal, kuna nad tahtsid Eestit eelkõige rootsistada. Luteri usu levitamiseks püüdis Rootsi võim edendada kooliharidust, välja anda rahvakirjandust ja pidada jumalateenistusi eesti keeles. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Selleks valiti Tartu oma soodsa geograafilise asendi järgi. Ülikooli asutas Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tartu Ülikool avati 1632
Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7. Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast 8. Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest- jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9. Mida on vaja teha, et saaks sarvedel meloodiat mängida? Meloodiat sai alles siis mängida kui
Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastorite vastu, väljarändamine, usuvahetus, eepiline sisu. 7)Kui vana on torupill? Torupill on Indiast pärit antiikajast. 8)Millest tehakse torupill? Torupill koosneb hülge või mine muu suurema looma maost tehtud tuulekotist, mille külge on kinnitatud 1 või 3 toru. Ühel torul-sõrmisel-mängiti meloodiat, teisest-jämedast bassitorust-udaas 1 bassina kaasa toonikat ja teine dominanti. 9)Millal jõudis meile torupill? Torupill jõudis meile keskajal 15.-16. Sajand.
Maa põhielanikkonna õpetamisel ei jõudnud katoliku kirik formaalsetele usutõdede päheõpetamine katsetest kaugemale. Koolide reformatsioonist Liivi sõjani (1520-1550.a.) Pandi alus Eesti ala linnade haridusolude kujunemisele 3-ks sajandiks. Sellega kaasa läinud linnaraed saavutasid suhtelise iseseisvuse haridusküsimuste lahendamisel ning jõukama saksa kodanikkonna teenistuses seisvate pastorite ja kooliõpetajate valikul. Raad oli sunnitud tuginema linnaeestlastest jt ,,mittesakslastest´´ alam- ja keskkihile ning nende seas reformatsiooni liikumine kaasatõmbamise huvides teatud määral haridust toetama. 16 saj- teiseks veerandil jäi luteri kirik veel passiivseks 1542.a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. 1552.a. määras raad ühe oma liikmeist vaeste poiste hoolekandesse. 1555.a
erinevad muudest lauludest rütmi poolest, millega antakse edasi suure külakiige õõtsumist 4.Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Peamiselt Kagu-Eestis ja saartel. 5.Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? Uuem rahvalaul hakkas levima 18. Sajandi lõpul, kuna inimeste maailmapilt avardus ning puututi kokku ka erinevate rahvaste kultuuridega. 6.Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? a)meeste teemad: pahameel mõisnike ja pastorite vastu; sõjad ja revolutsioonid; usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda!
Telemann, Luther. Samuti lauldi ka Taize kogumikulaule. Kohta oli küll vähe tornisaalis, aga inimesed olid toredad ja lasid abistavalt treppidest läbi. Vaatamata sellele, et paljud istusid trepiastmetel, nautisid nad ikkagi kõlavat muusikat. Orelil mängisid 3 inimest - Julia Lotova, Denis Zalnin ja Irina Vavilova. Flööti mängis Oleg Zalnin. Plokkflööti mängisid Irina Vavilova ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti
2. 3. Valgustus Forseliuse seminar Katariina II asehalduskorra ajal loodi rahvakoolide võrk Valgustajate pastorite tegevus 18. saj. lõpus Merkeli teos talurahva olukorrast näeb ette mässu võimaluse
haridustasemest, õigemini selle puudulikkusest, ning sellest, kui tugevalt kirik rahva meelsuse üle valitses ning seda kallutas. Eestikeelse hariduse algus Luterliku arusaama kohaselt oli vaja elanikele usu põhitõdesid küll tutvustada, kuid sealjuures oodati, et ka iga inimene iseseisvalt tutvub nii Piibli kui teiste usuliste teostega. See eeldas seda, et lihtrahvas pidi oskama lugeda. Esialgu jagasid ärksamatele talulastele kirjatarkust pastorite abilised köstrid. Sellisel viisil levis aga kirjatarkus väga visalt, sest köstreid polnud kuigi palju. Oli vaja ette valmistada suuremal hulgal õpetajaid. Seda ülesannet asus täitma pastori poeg Bengt Gottfried Forselius. 1684. aastal avas ta Tartu lähedal Piiskopimõisas nn. Forseliuse seminari, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. 1687.aastal nõustus Liivimaa rüütelkond, alguses küll vastumeelselt, kohustusega luua igasse kihelkonda kool
kussu. Setulaul on mitmehäälne. Oma näoliseks teeb selle see, et koor astub eeslaulja järel ootamatult, poolesõna pealt sisse. Vanem rahvalaul püsis muutumatuna sajandeid. Muutused tulid aga 19.saj keskel. Kui vanem rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, siis uuem rahvalaul avas tee eepilisele-jutustava sisuga ja meeste temaatikale avatud maailma. Edasi suurenes meeste osatähtsus rahvaloomingu loomisel ja ka esitamisel. Need laulud jutustavad päevamuredest, võitlus mõisnike ja pastorite vastu, olmemured jne. Naiste repertuaar kaldub veelgi rohkem sentimentaalsustesse ja armuromantikasse. Tekstidele avaldas tugevat mõju Saksa tõlkekirjandus: hüljatud armastus, kloostrid, kuritegevus jne. Uuem rahvalaul võttis üle ka mitmed regilaulu omadused ja säilitas need. Püsima jäid ka enamus regilaulu liike. Aga päris uueks sai olmelaul. Uuem regilaul erines vanast ka vormiliselt. Siin koonduvad värsi read salmideks. Esialgu levisid laulud suusõnaliselt kuulmise järgi
Herder. Herder tutvustas Euroopas eesti rahvaluulet saksa keele vahendusel. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, seal mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Rahvaharidus. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud, ning rahvahariduse edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest,
lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas. Eestimaal suutis luteri kiriku üles töötada piiskop Joachim Jhering, kes töötas välja kirikukaristuste süsteemi. Samas hakkas Rootsi võim välja juurima eestlaste muinasusku. Algas ka nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 1626
Pärnus tegutses ülikool kuni vene võimud vallutasid pärnu ning taastati alles 1702. Aastal. Siis kahanes õpilaste arv 30-40ni. Ka kiriku elu uuendati. Luteri kiriku olukord oli peale Liivi sõda oli üsna täbar. Kirikuid oli käidud rüüstamas ning olid tõsiseid kahjustusi saanud, sammuti puudusid enamikel kirikutel kirikuõpetajad. Rahvas võttis tagasi muinasaja kombed: surnuid maeti vanadesse haudadesse, loobuti abielu sõlmimistest ja ristimistest. Sammuti jättis soovida ka pastorite haridus ja kõlblus. Eestimaal tegi suure töö kirikute ülesehitamisel ära J.Jhering. Ta töötas välja kirikutele iseloomuliku rangete karistuste süsteemi. Näiteks nagu kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, erinevate rahatrahvide kehtestamine ning häbipingil põlvitamine. Kirikust koristati ära kõik vitraasid, maalid ja muud kaunistused, et juhtuda inimeste tähelepanu üksnes jutlusele. Et rahvale jutlusi arusaadavamaks teha, hakati neid pidama emakeeles.
rahvakeelest kaugeks. Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, õppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jõudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuõpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686
Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist
eripäradest. Tekkis koolikohustus. 2. Õpimetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega (lapsepärasuse nõue). St hakati õpetama alguses lihtsamaid asju, hiljem mindi keerulisemate asjade juurde. 3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus). Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 6Reformatsiooniaegsed koolisüteemid: Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja kirikulaule. Üldiselt käisid seal vaesame pere lapsed. Ladina ehk triviaalkool ( mis jaotati kolmeks astmeks. Esimeses astmes oli ladina keel, lugemine ja kirjutamine
5. 20.PTK 1. Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane: Mõlemad rõhutasid eestlust, kritiseerisid baltisakslasi. Erinev: Jakobson oli julgem, ei kartnud öelda karmilt, Jakobson ründas luteri usku mis Hurdale ei meeldinud 2. Mis viis rahvusliku liikumise lõhenemiseni? (Rahvusliku liikumise juhtidel olid eriarvamused mõndade asjade kohal. Jakobson pidas liitlasteks vene keskvõimu ja ründas baltisaksa pastorite kõrval ka luteri usku, aga Hurt arvas, et eestlaste tulevik tugineb läänelikule Saksa põhjalisele kultuurile, milles luterlusel keskne oht.) Rahvusliku liikumise lõhenemiseni viis see kui Hurt astus Sakala toetajate hulgast välja see tõttu et jakobson kritiseeris luteri usku 3. Võrdle Hurda ja Jakobsoni tegevust rahvuslikuliikumise juhina. 4. Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks
Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit, 3. lugemisoskust. - Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste
mõistust arendama, täiendama, ja sellepärast ei jätku ka Petersonil tühjade moekommete õppimiseks aega. Ta peab ,,tarkust õppima". Individuaalse ,,mina" surematuse küsimuses on Peterson sel arvamisel, et inimese vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda varjule, taevas suure jumala juures. Kuigi Petersoni ajal ,,kõike ilmlikku juttu ja kõnet peeti lori asjaks" (K. A. Hermann) ja ,,... taeva ja põrgu võtmed olid ikka pastorite käes, kes oma karja peale ses sihis (vaimulikkuse poole) mõju avaldasid", nagu G. Suits seda iseloomustab (Sihid ja vaated), siiski ei alistu Peterson sellele ajavaimule. Tema suhe kirikusse ja selle traditsioonidesse on koguni teistsugune, kui teiste tolleaegsete juhtivat osa etendavate kirjameeste omad. Kuigi ta toetajate soovil ülikoolis üksvahe usuteadust õpib, ei ole tal selleks mingisugust sisemist tungi
1) Rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost. 2) Katoliku kiriku poolt tuima ja üksluise õpetamise asemele tõi M.Luther lapsepärasuse nõude, s.t. õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega. Selleks ilmusid M.Lutheri sulest spetsiaalsed lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. *Koolikirjanduse moderniseerimine 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsioonaegne koolisüsteem: Koolitüüp Õppetöö sisu RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste
mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika jt), alates 17. sajandist ka kohtu- jm ülekuulamisprotokollid, pastorite märkmed ja aruanded, reisikirjad (nt Adam Oleariuse "Uus Pärsia reisikiri"), sõnaraamatud jms. Varaseimad regilaulutekstide ülestähendused näiteks pärinevad 1660. aastatest. Seoses romantismi ja rahvusliku ärkamisega elavnes huvi Eesti rahvaluule vastu 19. sajandil. Esimesed selles vallas olid baltisaksa estofiilid. Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust
1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda. Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu all oli üle 100 pastori) mõistis Riia ringkonnakohus Villem Reimani vaimulikuseisusest lahti ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega. 1896 ostis grupp eesti tegelasi (Villem Reiman,Oskar Kallas ja Heinrich Koppel- uueks toimetajaks kutsuti Jaan Tõnisson ) Villem Reimani algatusel K.A. Hermannilt "Postimehe"(vältimaks lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte), millest Jaan
Suur nälg oli 1695-1697. Selle peamiseks põhjustajaks olid ilmastikuolud. 20% rahvast hukkus. LUTERI KIRIK EESTIS 20. Kuidas suudeti luteri kirik viia kindlale alusele? · Loodi luteri kiriku valitsus; · vaimulike ette valiti kindral Superindendent; võimu piirid suured; · suhtuti eitavalt teistesse usuvooludesse; · takistati õppima asumist teistesse ülikoolidesse. VÕITLUS VÄÄRUSUGA 21. Mis oli väärusund luteri pastorite arvates? Nad pidasid bväärusuks usku, kus inimesed uskusid muinasusku ja katoliku usku korraga. 1642 Pühajõe mäss (talurahva rahutus) Nõiaprotsessid kiriku poolt rahva aktiivsemate ja andekamagte inimeste jälitamine ja karistamine. RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE 22. Kes olid B. G. Forselius ja milega ta tegeles? Millega ta läks ajalukku? Ta oli Eesti kooli- ja kultuuritegelane. Rajas Tartu lähedale piiskopimõisa seminari Eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1684
Vilja ostmine väljaspool linna keelatud. Talupojad müüsid linnas kaupa sõbrakaubanduse põhimõttel.Oluliseks kauplemiskohaks laat. Põhja-E vahetuskaubandus Soomlastega. Kagu-E levis salaviina põletamine->Venemaale !*salakaubandus- !*Käsitöö ja tööndus-Tsunftid, manufaktuurid Vaimuelu 17-18saj vastureformatsioon Poola ajal *jesuiitide tegevus-Poola ajal 1583jõudsid Tartusse, rajasid sinna Gümnaasiumi, tõlkide seminari *luteri kirik Rootsi ajal-jäi eestlastele võõraks, pastorite põhiül võitlus väärusuga *Hermann Samson-kindralsuperindent, seati rootsi ajal vaimulikkonna etteotsa !*talurahva suhtumine kirikusse-rootsi ajal muutus,........ *Nõiaprotsessid-algasid rootsi ajal üle kogu maa. 1699 mõisteti süüdi viimane nõid !*rahvahariduse edendamine-Karl XI reformid,.......... *B.G.Forselius-1684 asutas tartu lähedale õpetlaste seminari, 86 koostas aabitsa, 88 hukkus meretormis, tema seminaritevuse jooksul sai õpetuse 160 poissi. Eestikeelne kirjasõna
Forselius, kes oli väga tähelepanelik ja rahvaga kokku puutus, ôppis juba noores eas elavalt rahvakeelt tundma. Ta jôudis kindlale otsusele, et senist kirjaviisi tuleb parandada ja kirjandus rahvale arusaadavaks teha. Selleks kirjutas ta eestikeelse aabitsaraamatu, mis kirikuôpetajate keskel suurt poolehoidu leidis. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686
Positiivsed ja valitseva seisundi, aitasid keda ärgitas kõlblusele ja levikule ning koolide Negatiivsed kirikut kiiremini üle saada vagadusele. rajamisele. Eestlased küljed Põhjasõja järgsest Positiivseks oli talurahva hakkasid oma madalseisust. lähendamine usule ning selle taluümbruse eest hoolt Levis pastorite, vaimulike selgitamine lihtrahvale, kanda, loomad viidi seas. kuritöö vähenes, algas teatav soojal ajal lauta. Emasid Positiivseks usu lähendamine vaeste hoolekanne. õpetati lapsi paremini rahvale, püüti asendada Negatiivseks küljeks oli see, et kasvatama ning lapsi
annaabi.ee 
