Ühist ja erinevat Põhjamaade arengus 18. sajandil (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Ajaloo referaat - Skandinaaviamaad uusajal

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastaid, mis tõid kaasa nälja. Toidu

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

venestusreformidega. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Läti ala lääne tsivilisatsiooni osaks, oli jätkuvalt osa saksa kultuuriruumist. Eesti talupoja seisukohast oli tegemist suurima madalseisuga Eesti ajaloos – rüütelkondade privileegid laienesid talupoegade arvelt. Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid. Teadlikku saksastamispoliitikut mitte kunagi ei toimunud. Tänu Balti erikorrale ei toimunud venelaste massilist sisserännet 18-19 sajandil. Haldusjaotus. Jäi püsima vana rootsiaegne haldusjaotus oma põhijoontes. 2 kubermangu, Eestimaa ja Liivimaa. Saaremaa oli rüütelkonna privileegid eraldi saanud, seega oli Saaremaa Liivimaa kubermangus asuv de facto omaette provints. Eestimaa kubermangu sees moodustas Tallinna linn eraldiseisva haldusüksuse. Liivimaal sama olukord Riia linnaga. Rüütelkonna võim maapiirkondades, linnas ei olnud rüütelkondadel võimu, seal kuulus võim magistraadile. Väiksemates linnades

Ajalugu

27

doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

· korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle; · aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele; · anda oma liikmesriikidele nii lühi- kui ka pikaajalist krediiti; · formeerida(koguda) oma finantsressursid liikmesmaade osamaksudest ja toetussummadest · formeerida fondi juhtpersonal liikmesmaade kodanikest. Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid 1950. aastatel algas sõjajärgse majanduse arengus uus periood. Sellele oli iseloomulik kiire edasiminek kõikide majanduse valdkondades, eriti aga tööstuses. Faktorid, mis mõjutasid majanduse kasvu: · arengut kiirendas olulisel määral teaduse ja tehnika revolutsioon, mis avaldas mõju nii tootmise struktuurile kui ka efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud, mis võimaldasid üha ulatuslikumalt ja efektiivsemalt kasutada nüüdisaegseid materjasle, masinaid ja tehnoloogilisi protsesse

Majandus

44

docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18

Ajalugu

58

pdf

Eesti Uusaeg

2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele) - Ordul ja piiskoppidel oli vasalle: Läänimehed-mõisnikud: aadliseisuse algus. Esimesena hakkas territoriaalne vasallkond arenema rüütelkonnaks Taanile kuni 1346 aastani kuulunud Harju-Virumaal. - Vana-Liivimaa maapäev alates 1420ndatest. Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: talupoegade olukorra õiguslik alus - Sakslaste koloniseeritud Elbe idapoolses piirkonnas kasutati erinevat läänisüsteemi kui Lääne- Euroopas: läänes mitmesugused läänihärruse vormid (nt poliitiline-, majanduslik-, kohtuvõim) ei koondunud ühe isiku kätte ja talupojal oli mitu isandat - Vana-Liivimaal läänistati alad koos talupoegadega vasallidele, kes ühes isikus: 1. Kogusid makse, nõudsid töökohustusi ja mõistsid kohut lääni talupoegade üle 2. Avaik-õigulikud volitused koondusid vasallide kätte & tulemuseks nn mõisahärrus (Gutsherrschaft) 3

Eesti uusaeg

37

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

Bremeni Adana kroonikast on teada, et Bremeni piiskop määras 1070. a munk Hiltiunuse Läänemeremaade piiskopiks 1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 ­ 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 ­ 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil ­ Drang nach Osten esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa

Eesti ajalugu

70

docx

Eesti Uusaeg

Eestimaa rüütelkond. Sellega määrati kohaliku omavalitsuse õigust ja võimu. Baltisaksa, rüütlite ja linnade privileegid said õigusliku kinnituse peale kapitulatsiooni. Liivimaa ja Eestimaa jaoks võimuvahetus oli täis lootust. Baltsisakslased said rohkem privileege ja õigusi. Peeter I lubas taastada kõik privileegid ja mõisad, mis kadusid Rootsi ajal ära. Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon 29. sept 1710. 29 erinevat punkti. Artikli alguses rüütelkond esitab oma palve, et milliseid õiguseid tuleb kinnitada. Lõpus on veneväe seisukoht, et kas võetakse vastu palved või lükatakse eemale. Esimene punkt oli kaitsta enda evangeeliumi usku Augsburgi usutunnistuse järgi. (Vene tsaari võim tahtis peale suruda õigeusu, millesse Euroopas suhtuti negatiivselt), pastori valimise võim kogudusel ja kihelkonnal (Tsaar kinnitas Luteri usu). Teine punkt, kõik

Ajalugu

56

doc

Eesti ajalugu

Esimene kivilinnus ehitati Otepääle. Lõuna eestis ehitati hooneid tellistest. Suurimad kirikud olid Toomkirikud, mis asusid piikopkonna keskuses. Jaanikirik (Tartus) - väljastpoolt kaunistatud terrakotadega. TALLINN Asutati alasliselt Ojamaa kaupmeestega. 1248 - Tallinn sai Lübecki linna õigused. Linn oli jaotatud kaheks: Toompea ja Allinn. Linnas asus 2 kirikut: Toom ja Oleviste. Kõige varasemad ehitised on Romaani stiilis - madalad, paksude seintega. 14 sajandil hakkas Tallinnas levima gootistiil - akendel ja ustel teravkaared. Hooned pürgisid kõrgustesse. Keskaegsed eesti linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uuspärnu, Rakvere, Paide, Narva, Haapsalu, Viljandi. Kindluste tüübid: Kastell - nelinurkne, selleleehitati lisaks konvendi hoone. Torn kindlus - näiteks Paide. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343-1345) Muistse vabadusvõitluse jätk. Parasjagu käisid Taani ja Ordu vahel läbirääkimised, et Taani müüks oma alad Ordule.

Ajalugu

Kommentaarid (0)