Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Party drugs and party people: examining the ‘normalization’ of recreational drug use in Melbourne, Australia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
narkootikumid, vastaja, party, austraalia, parker, drugs, examining, australia, uurimust, käies, tiim, kanep, kõrvalnähud, depressioon, journal, policy, keskseks, uurimisteemaks, joovet, howard, kolleegide, põhilisteks, eluaastat, potentsiaalsed, niisiis, valim, umbkaudu, paljudele, eelduseks, anonüümsus, soovisid, ankeedi, tuttavatest, kokkupuuteidTöö eesmärgiks on: Saada teada, milliseid probleeme tekitavad uimastavad ained perekonnas; Uurida õpilaste suhtumist uimastitesse ning teavitada neid nende kahjulikusest; Uurimisobjektiks on autori sugulane, kes suri alkoholisõltuvusse ning Kuressaare Gümnaasiumi 9.- 12. klasside õpilased. 1.Uimastid ehk mõnuained Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsuvad esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas (Vikipeedia 2009). Uimastiteks võivad olla: ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse; alkohol, tubakas, kohv; mitmesugused lahustid, liimid, aerosoolid (Metsküll 2003). 1.1 Sõltuvus Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
html H a r r o, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. K o b i n, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. O t t e r, M. (1997). Narkootikumid. Tallinn: Huma. P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides. Akadeemia nr.1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. V õ õ b u s, V. (2008). Kanepitarvitamisega seotud riskid. Noorte perspektiiv. Tallinna Ülikool. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Magistritöö. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1971/1/V%C3%B5%C3%B5bus2008.pdf 12.06.2013 K a n e p (2013). Tervise Arengu Instituudi lehekülg. http://www
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
Opiaatide tarvitamine viib kiire psüühilise ja füüsilise sõltuvuseni, muutuvad tarvitaja isiksuseomadused. Opiaatide kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinu väärarengut ja südamerikkeid. Võimalik on südameseiskus, mis võib tekkida 3-4 sünnijärgsel nädala. Ööpäev peale sündi tekivad vastsündinul võõrutusnähud, mida iseloomustab nutmine, värisemine, imemisraskused ja südame rütmihäired. Need nähud võivad kesta 2-3 nädalat. Designer drugs · DD-illegaalselt valmistatud uimastid, mis püüavad järele aimata tuntud uimastite keemilist struktuuri. · Sünteetiline opiaat 3-metüülfentanüül e. valge hiinlane China white (turule Californias 1979) aimab järgi valuvaigistit fentanüüli, · Eestis tõrjub välja heroiini · 200 korda kangem kui morfiin- rohkelt üledoseeringuid RAHUSTID JA UINUTID
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Ülejäänud elasid maal või väikeasulates. Linnaelanikest 41 teadis ka, et nende koduasulas on olemas jäätmejaam (vt Joonis 2.17) Joonis 2.16 Elukohtade jaotus Joonis 2.17 Teadlikkus jäätmejaama olemasolust Küsitlusest selgus, et ainult 56% vastanuist on teadlikud, et apteegid on kohustatud neilt vanu ravimeid tasuta vastu võtma (vt Joonis 2.18) ning kõigest 27% kõigist vastanutest on seda võimalust kasutanud. 12% on kasutanud võimalust viia ravimid jäätmejaama ning üks vastaja on viinud nii jäätmejaama kui ka apteeki (vt Joonis 2.19). Ravimite tagastamisel on palju agaramad naised. 29-le naisele oli vastukaaluks vaid 4 meest. Nendest numbritest võib järeldada, et teavitustööd vastavate võimaluste kohta on vaja tõhustada. Kõige tõhusam meede selleks oleks reklaam üleriigilises televisioonis. 23 Joonis 2.18 Teadlikkus ravimite tagastamise võimalustest
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
empiirilise osata ja empiirilist osa ilma teooriata, teaduslikul teadmisel on olemas mõlemad pooled. Empiirilise osa abil saame uusi tähelepanekuid ja kontrollitakse ning tõestatakse teooria paikapidavust. 1.4 Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu Tinglikult võib teadustööd jaotada uurimusteks ja üldistusteks. Jaotus on väga tinglik, sest seni tehtud teadustöid ja saadavat faktilist materjali üldistamata pole võimalik teostada uurimust. Samas on uurimistöö ekstensiivne arenemine teinud vajalikuks aeg-ajalt üldistada mitmesuguste koolkondade poolt tehtut. Selliselt pannakse maha teetähised, mis aitavad orienteeruda edasised teadustegevuses. Teaduse arengus on primaarne uute faktide sedastamine otseste uurimuste (eksperimentide) teel. Iga uurimus ei ole teadus. Teadustöö nimetust väärib üksnes see uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid. See on saavutatav eksperimendi või
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
3 Oma raamatus “Raudeesriide taga” toob Heino Baskin valiku näiteid tolleaegsetest selleteemalistest ajaleheartiklite pealkirjadest “Pravdas”: “Saksofonist pussnoani on üks samm”, “Alguses džäss, siis vägista- mine” jne (Baskin 1993: 86). 4 Bebop – 1940. aastate teisel poolel tekkinud džässistiil, mis tõi kaasa palju harmoonia-, meloodia- ja rütmiuuendusi. Tähtsaimad esindajad: Dizzy Gillespie, Charlie Parker, Thelonious Monk, Kenny Clark. 11 Ajaliselt langes džässi jõudmine Eestisse väga soodsale hetkele uute arengute jaoks – riik ja rahvas oli äsja vabanenud Vene tsaaririigi võimu alt ja seega oli täiesti loomulik ka soov kiiresti vabaneda võõrvõimude poolt dikteeritud kultuurilistest piirangutest. Teisest küljest aga, nagu kirjutab ka Soome ajaloolane Kalervo Hovi (2002: 13), tingis seesama ajaloohetk
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
millised kõik muudavad tervet inimkonda? Mida teed sina erinevat võrreldes oma vastas elava naabriga ja mille poolest oled erinev koguni oma igast vennast ja õest? Inimene omab palju ühist loomadega. Sageli mõnda inimarengu seaduspärasust selgitades tsiteeritakse uurimust, mis on teostatud pigem loomadega kui inimestega. On loomulik, et mõnikord me vajame jälgimiseks loomi, sest kaasaegne uurimine, selle eetikastandardid väldivad uurimisalustena inimese kasutamist (näiteks erinevate ravimite mõju uurimine loodetele rasedatele ravimi manustamise teel). Loomadega tehtud katsete tulemused aitavad meil suhtuda eksperimentidesse ettevaatlikult ja me oskame vältida nende
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
maadesse (Aasia, Aafrika jt) ja alates 2015 aastast on neid turiste rohkem. Kõige kiiremini kasvavad piirkonnad on LõunaAasia, Lääne ja Kesk Aafrika, Ida Aafrika, KeskAmeerika ja KaguAasia. Kõige rohkem turiste suundub 2030. aastal KirdeAasiasse, KaguAasiasse, Lõuna ja Kesk Euroopasse, LähisItta ja Kesk ja IdaEuroopasse. 32. Peamised turismisihtkohad Turismipiirkonnad Euroopa, Põhja Ameerika, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika, Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
