Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5)
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses
Gustav Mahleri 8. sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171- liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90- 110 orkestranti). Algul juhatas orkestrit kas esiviiuldaja või klavessiinimängija. 19. sajandist alates saame rääkida moistest "dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirphmade sisseastumisi. Dirigent juhatab heliteost partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. Karikatruur dirigendist dirigeerimas Dirigent Partituuri üks lehekülg 20. sajandil sümfooniaorkestrit iseloomustab liikumine ökonoomsuse poole. Koosseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsingul kasutama
paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust -VAATUSED (jagunevad omakorda): -PILTIDEKS -STSEENIDEKS
a. alul välismaale, et tutvuda seal uuema muusikaga ning ühtlasi leida avaramaid tegutsemisvõimalusi. Kõigepealt peatus ta mõnda aega Pariisis, seejärel mitmel pool Saksamaal, pikemalt kuurortlinnakeses Eichwaldis, kus töötas pingsalt oratooriumi Joonase lähetamine kallal. Samal ajal otsis Tobias võimalusi teose ettekandmiseks. Selleks avaneski võimalus Leipzigis, kuhu ta asus 1908.a. lõpus ja kus ta järgmisel aastal lõpetas oma teose partituuri esialgsel kujul. Hiljem töötas autor üksikuid osi ümber seoses katkendite esitamisega "Estonia" teatrimaja avamisel 1913.a. augustis ja oma autorikontserdil Berliinis 1914.a. jaanuaris. Joonase lähetamise partituur jäi seisma, sest oli näha, et selle vastu ei ilmutatud kõige vähematki huvi. Vardo Rumessen restaureeris oratooriumi edasi, kirjutas lõpuni teise pildi klaviiri, valmistas ette piltide haaval orkestrihääledVapustavaks elamuseks nii
Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga. Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides). Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid. Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks Kontserdid Mandoliinile "Kontsert mandoliinile" C-duuris, RV 425 "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532 Plokkflöödile ja flöödile Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella" Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443 Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444 Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445
"Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett "Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele "Kratt" esietendus 1943.a märtsi Tartus "Vanemuise" teatris helilooja juhatusel "Estonias" esietendus "Kratt" 1944. a 24. veebruaril Seda lavastust saadi mängida vaid neli korda Partituuri ainueksemplar ja orkestrimaterjal põlesid ära koos teatriga Õnneks olid "Vanemuises" alles teose klaviir ja orkestri partiid OOPERID "Barbara von Tisenhusen" valmis 1968.a juunis 1971. a valminud "Reigi õpetaja" saatus on olnud keeruline Tolleaegne riigiaparaat keeldus mitmel korral "Estoniale" teose lavastamiseks luba andmast Seepärast pidi ooper ootama esietendust kuni 1979.a Tubin on traditsioonidele toetuv
sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,millele ehitataksesaateharmoonia 13.Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal-ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst 14
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber.
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust.
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad
viola d'amore, mandoliin) ja puhkpillidele (fagott, oboe, põik- ja plokkflööt, trompet). Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Vivaldi tuntuimad teosed on ,,Aastaajad'' neli esimest viiulikontserti kogumikust ,,Il cimento dell'armonia e dell'invenzione'' (,,Harmoonia ja leidlikkuse võistlus'', op. 8, 1724), mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Kontsertide aluseks on (ilmselt Vivaldi enese loodud) sonetid, mille eredamad kujundid on kirjutatud partituuri koos teravmeelsete muusikaliste vastetega, samas on see kujundlik programm elegantselt ühendatud traditsioonilise vormiskeemiga. Kiirete osade traditsioonilises vormis vaheldub refräänilaadne orkestriteema (ritornell) muutuvate soololõikudega. Vivaldi annab orkestriritornelli kanda osa üldkujundi ning kirjutab värvikalt ja dünaamiliselt vahelduvad helipildid peamiselt viiuli soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit
http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I 5. Rahvapilliorkester rahvapillid http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc 6. Jazzorkester 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp (trummid, bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi. Dirigent juhatab partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Maailmakuulsad dirigendid olid/on Leonard Bernstein (1918 1990) Herbert von Karajan (1908 1989) Nikolaus Harnoncourt (1929) Kurt Masur (1927) Claudio Abbado (1933) Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962) Kristjan Järvi (1973) Kolm Järvit: isa kahe pojaga maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid /17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda
tegevust. Peale uuslavastuste "Vanemuise" teatris juhatas ta arvukalt sümfooniakontserte ning jätkas oma tegevust TMS Meeskoori dirigendina ning kompositsiooniklassi juhatajana Tartu Muusikakoolis. 31. märtsil 1943.a. toimus "Vanemuise" teatris balleti "Kratt" esietendus Tubina enda juhatusel, mis oli esimeseks Eesti balletiks. Järgmisel aastal lavastati see ka Tallinnas "Estonias", kuid 9. märtsil 1944.a. hävis "Estonia" teater Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel koos balleti partituuri ja orkestrihäältega. Tules sai kannatada Tubina IV sümfoonia partituur, mis pääses hävingust vaid tänu sellele, et see oli paigutatud raudkappi. 20. septembril 1944.a. põgenes Tubin koos perega Rootsi. Sama aasta lõpul asusid nad koos paljude teiste Eesti kultuuritegelastega elama Neglingesse Stockholmi eeslinnas Saltsjöbadenis. 1945.a. kevadel tutvus Tubin muusikakirjastaja Einar Körlinguga, kes pakkus Tubinale tööd nootide
"Estonias" 1999. aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretd
Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi Vikerlased. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll (1938), sümfoonilise poeemi Elu (1935), kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa lapsed", "Hommik", "Öösse ära kadus" ja "Humal". Aava heliloomingut iseloomustab rahvuslikkus. LAVAMUUSIKA 1927- Vikerlased, ooper kolmes vaatuses (Libreto E. Loo) [partituuri ja klaviiri käsikirjad TMM-is] (Esietendus "Estonias" 1928) Dateerimata: Muusika Ibseni draamale "Peer Gynt" SÜMFOONILINE ja VOKAALSÜMFOONILINE MUUSIKA 1925- Kaitse, Jumal, mu isamaad kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile [ 1934- Elu, sümfooniline poeem, Meil aiaäärne tänavas, keelpilliorkestrile ja neljale metsasarvele, Süit "Vikerlaste" muusikast sümfooniaorkestrile 19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi)
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi
kujunemist. Näiteks: o E. Tubin o H. Tamberg o J. Rääts o A. Marguste · Stravinski esines ka Eestis 1937. a., mil ta juhatas Estonias enda ja Tsaikovski teoseid. · Balletti "Kevadpühitsus" on korduvalt esitanud eesti moderntantsuteater Fine5 Looming (2) · Rütm ja tämber · ema muusika rütmi iseloomustab erakordne aktiivsus ja muutlikkus. Sageli ostinaatne põhirütm on ühendatud vaba rütmilise ,,pealisehitusega" (spnkoobid, segarütmid, sagedased taktimõõtude vaheldumised). Vt. partituuri · Kunsti igipõlised teemad: hea ja kuri, inimlik tühisus ja õilsus, ürgne elujõud/inimese ja looduse suhe, vene rahvamuusika, kaasaeg ja selle rütmid... Vene periood ja balletid · Vene perioodi iseloomustab lähtumine vene rahvuslikest traditsioonidest ning temaatikast. · Väljapaistvamad teosed on balletid ,,Tulilind", ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus" · ,,Tulilinnu" aluseks on vene muinasjutt surematust Kastseist ja tsareevits Ivanist.
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise
ennustusteksite rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos HPSCHD (1969) on 1-7le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on The Seasons MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose Seventy four, millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailma muusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60.
tähelepanu, partituur hävis samuti ,,Estonia" hoone pommitamisel. Oja üheks peateoseks tõotas kujuneda ooper ,,Lunastatud vanne". Teos saavutas 1935. aastal ,,Estonia" teatri poolt välja kuulutatud lavateoste võistlusel esimese koha. Pärast võimupööret kavatseti teos 3 lavastada ning esitada muuhulgas 1941. aasta lõpul Moskvasse kavandatud eesti kunsti dekaadil. Heliloojat sunniti aga ooperit vastavalt nõukogude võimu maitsele ,,parandama". Muserdatud helilooja hävitas lõpuks partituuri ning säilinud materjalid ei ole enam esituskõlbulikud. Oja loomingu kaalukaima osa moodustavad soololaulud. Enamik neist on kirjutatud 1930. aastatel. Tema laulud on sageli äärmuseni dramaatilised, valulikud. Mart Saare kõrval on just tema suutnud Juhan Liivi luulekujundeid kõige veenvamalt muusikasse valada. Tema üks tuntumaid laule on Anna Haava tekstile kirjutatud ,,Põhjamaa lapsed". Lisaks on ta kirjutanud
Võrreldes eelkäijatega on tema muusika pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste. Beethoveni loomingusse kuuluvad: 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 1 viiulikontsert 10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga. V sümfoonia on saanud nimetuse ,,Saatusesümfoonia", sest kogu teose aluseks on motiiv, mis meenutab saatuse koputust uksele. Kogu teost läbivad võtluslikud meeleolud. VI sümfoonia kannab pealkirja ,,Pastoraalne"- see on programmiline sümfoonia, mis kujutab
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis
Dirigendi ülesanne on hoida üldist fooni tasakaalus ja olulist esile tõsta. Dirigent otsustab, kelle roll on prioriteetne. Dirigendi järgi orienteerutakse oma ülesannete täitmisel. Dirigent juhatab heliteost PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 3 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud partituuri e koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. 20. sajandi sümfooniaorkestrit iseloomustab ökonoomsus. Kooseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus uusi väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsinguil kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt vaskpillide
Töödates vaheaegadega edasi ka lastekodus. 1713. aastal läks ta kuuks ajaks Vicenzasse, et tuua lavale oma esimene ooper "Ottone in villa". 1717. aasta lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus temast sai kapellmeister Hessen-Darmstadti prints Philippi õukonnas. Ülesandeks tuua ettekandele oopereid, kantaate ja kontserte. Ta teosed valmisid sel ajal uskumatu kiirusega 1719. aastal valminud ooperi "Tito Manlio" partituuri juures märkus et see valmis viie päevaga. 1720. aastal viis elu Vivaldi taas Veneetsiasse, kirjutades oopereid Sant' Angelo teatrile, tutvus ta laulja Anna Giraud'ga ja nad kolisid kokku. Vivaldi väitis, et tüdruk pole tema jaoks enamat kui majahoidja ja sõber, nagu Anna õde Paolina, elades kõik samas majas. Carlo Goldoni sõnul treenis helilooja preili Gireaud'd lauljaks. Nad elasid koos kuni Vivaldi surmani. 1718
kolmanda osa jaoks. Oma "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust. Kord on muusika kui saladuslik sosin, kord kui pikaldane kaunis laul. Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi. Lõpuks vaibub muusika vähehaaval helges meeleolus. Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. Ta oli kinkinud partituuri Grazi linna asjaarmastajate muusikaühingule, kus see seisis unustuses ning avastati alles 1865. aastal, palju aastaid pärast Schuberti surma. Schuberti viimast, Üheksandat sümfooniat, nagu mitmeid teisigi tema teoseid , pole aga tänaseni leitud. Ka ei ilmunud Schuberti eluajal ükski tema sümfoonia trükis, ükski orkester ei huvitunud ta sümfooniliste teoste ettekandmisest. 1956. aasta oktoobris toimus Moskva muusikasõpradele suur sündmus. Üks väljapaistvamaid
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks.Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga
Essee Carmina Burana Olen sellest kantaadist kuulnud osasid numbreid, aga ma pole seda kunagi otsast peale näinud. Sellest essee tegemine oli selleks hea võimalus. Aga tean, et tegemist on 20. saj ühe suurima teosega kindlasti. Võtsin raamatukogust partituuri ja Cd ja kuulasin teose läbi. Kahju, et koolis polnud DVDd, aga vaatasin youtubest üksikuid osasid. Ka informatsiooni on tegelikult vähe selle teose kohta eesti keeles. Oleks tahtnud leida rohkem. Aga leidsin palju huvitavaid fakte inglise keeles. Leidsin ka kohe kodulehe, kus on palju materjali- http://members.optusnet.com.au/~charles57/Carmina/ Carmina Buranat on ka Eestis mitu korda esitatud. Nt. 2007 esitati Tartu Ülikooli 275. juubeli
Näiteks ,,Rändur", ,,Teisik", ,,Head ööd". Laulutsüklitest on tuntuimad ,,Ilus möldrineiu" (1823) ja ,,Talvine teekond" (1827). Esimene neist koosneb kahekümnest laulust, mis kõnelevad rändava möldriselli õnnetust armastusest. Orkestriteostest kuulsaim ,,Lõpetamata sümfoonia" si- minoor (1822). Erineb tavapärasest sümfooniast selle poolest, et koosneb nelja asemel vaid kahest osast, mis on sonaat-allegro vormis. Partituuri kinkis helilooja Grazi linna muusikaühingule, kus see unustusse vajus ning avastati alles 1865. aastal. Kammerteostest loonud näiteks 19 kvartetti, millest kolm on kaduma jäänud. Kvartett la-minoor (1823), kvintett ,,Forell" (1819). Klaveriteostest kuus ,,Muusikalist hetke", 21 sonaati, 56 klaveriduetti, 24 kogumikku tantse ja palju muudki. Elu lõpupoole valmisid ka ooperid, näiteks ,,Fierrabras", ,,Alfonso ja Estrella", ,,Kodune sõda". 1820. aastal kirjutas ainsa melodraama ,,Võluharf"
Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga, kuhu võisid kuuluda(õigeminikuhu eelistatult kuulusid)ka pillid. A cappaellastiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat. *tänapäeval Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisusee kujunes vastavalt võimalustele ja esitajate fantaasiale. Nüüdselajal seda tehakse. On välja kujunenud. 4. Koosta tabel Madalmaade koolkonna põlvkondade kohta(5) [1.)Põlvkond,tegevusaeg 2.)Heliloojad 3.)Muusika iseloomustus 4.)zanrid.] * 1. Esimene põlvkond. (Meistrid sündinud 1400. aasta paiku, tegevusaeg 14201460). 2. Heliloojad Madalmaade stiilil on eelkäijaid varasemas inglise ja itaalia muusikasJohn Dunstable, Johannes Ciconia
orkestratsiooninüanssidega kujutada valguse ja vee mängu. Järgmise paari aasta keskel lõi ta kaks klaveripalade sarja ,,Images", rõõmsa ,,Lastenurga" tütrele, kaks vihku klaveriprelüüde ja sarja orkestripilte: ,,Kevadtantsud", ,,Ibeeria" ja ,,Dziig". 1911. a proovis ta kätt balletimuusika valdkonnas Kanada tantsijannale Maude Allanile kirjutada ,,Khamma" ja 1913. kirjutas Djagilevi Vene Balletile meisterliku partituuri ,,Mängud", millega lõi koreograafia Nizinski. 6 Looming ja heli Sakslaste monopolile tegi lõpu prantsalne Claude Debussy, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse ja avastades 20.sajandi muusikale uue kõlamaailma. Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapärase seostega".Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega
väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 18351838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja mõttetu, et ta ka Milaanosse naasnult lihtsalt oleskles ning hukutavale apaatiale üha rohkem alla vandus. On täiesti mõistetav, et taolise kergusega ooperi kirjutamine ei laabunud. Partituur nõudis hiiglaslikku pingutust, enne kui ta teatri dirigendipuldile jõudis. Looming: Ooperid:
selts ja nii sai Giuseppe ühelt kohalikult aristokraadilt ka oma esimese suurema tellimuse kantaadi jaoks. Kui Verdi taas Bussetosse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Barezzi tütre Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks lavale tuua oma esimese ooperi "Oberto, krahv di San Bonifacio", mis suure eduga esietendus 1839.aasta 17. novembril La Scala teatris. Partituuri ostis koguni Milano rikkaim kirjastaja Riccordi ning La Scala esitas uue tellimuse. Paraku olid järgmised aastad Verdile tõeliseks kannatuste rajaks. Surid nii abikaasa Margherita kui nende kaks last. Nii juhtuski, et koomiline ooper "Kuningas üheks tunniks" lõppes täieliku fiaskoga. Verdi otsustas ooperist ja muusikast lahti öelda. La Scalalt aga tuli uus tellimus ning helilooja siiski ei suutnud oma kutsumusest loobuda. Ühel õhtul La Scala teatridirektor Merelli
Loomise sisu on erakordselt lihtne ja naiivne. Oratooriumi esimesed kaks osa pajatavad, kuidas maailm Jumala tahtel alguse sai. Kolmas, viimane osa räägib Aadama ja Eeva elust paradiisis kuni pattulangemiseni. Helilooja eluajal oli "Loomine" tohutult menukas ja lisas haydni kuulsusele veelgi rohkem aupaistet. Ent kõlas siiski ka kriitilisi hääli. Oratooriumi naiivne kujundlikkus sokeeris eelkõige filosoofe ja esteete, kes pooldasid "ülevamat" muusikat. "Aastaaegade" mahuka partituuri kirjapanemine ei olnud raugastuvale haydnile kerge, nõudes temalt rohkesti närvipinget ja unetuid öid. Töö lõpetamise eel piinasid teda peavalud ja apinavad muusikakatked. "Londoni sümfooniad" ja kaks oratooriumi kujunesid Haydni heliloomingu tipuks. Pärast oratooriume ei kirjutanud ta praktiliselt enam midagi. Elu oli olnud liialt pingeline. Tema jaks oli raugemas. Viimased eluaastad veetis helilooja väikeses Viini äärelinnas. Selles vaikses ja
aastal ( libreto autoreiks helilooja tütred Kirke ja Maarja Kangro). Palju lopsakat huumorit oli ka 1998. aastal ettekandele tulnud töötluses Karl August Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991)
rituaalide põhjal. Ka selles teoses on suur rõhk vaikusel ja tühjusel ning idamaisusel. Cage teos ,,HPSCHD" (1969) on 1-7'le võimendatud klavessiinile ja kuni 51-le magnetlindile. Johni lühiballett on ,,The Seasons" MK: Kontsert ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile, mis on kirjutatud Kunninghammi trupile. 1974 kirjutas John orkestriteose ,,Seventy four", millega tähistas ta oma 80-ndat juubelit. Sellel teosel pole partituuri ning tempo ja dünaamika märki, vaid tablokell oli ees. See teos on 12 minutit ja selle ajaga peab teos saama mängitud. Cage leitutised, nt prepareeritud klaveril kestavad tänaseni ning Cage mõju maailmamuusikale ja selle kujunemisele oli suurim aastatel 1950-60. Pierre Boulez (1925-....) Pierre on mõjutanud kogu maailmapilti. Ta alustas enda muusikuteed 40-ndatel Pariisi konservatooriumis Oliver Messiaeni ja Reni Leibowitzi käes all. Umbes 60
väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 18351838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Busseto filharmooniaühinguga sõlmitud lepinguaja lõpulejõudmine tõi kauaoodatud vabaduse, statsionaarse ooperiteatri puudumine Bussetos juhtis mõtted taas Milaanole ning juba pikemat aega meeles mõlkunud plaan viidi ellu. 1839. a. kolis Verdi koos perekonnaga Lombardia pealinna. Itaalia muusikakeskus ei võtnud Verdit selgi korral avasüli vastu. Tutvussidemed olid aastatega lõdvenenud. Lavignat polnud enam elavate kirjas, Verdilt ooperi
improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid. Esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika töötlused või seaded või coverid. Omapäraseks võtteks pillimuusika kirja panemisel oli tabulatuurnoodikiri. Tollel ajal ei kirjutatud muusikat partituuri, kus kõikide häälte liikumine on kajastatud samal noodilehel kohakuti, vaid iga hääl oli eraldi lehel. Ansamblipraktikas oli nii mugav, kuid soolopillil praktiliselt võimatu kõiki hääli kokku mängida. Sooloesituste jaoks kujunes välja noodikiri, milline ei pane kirja mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid (sõrmestus, klahvide tähed jne.). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid
enamasti vokaalmuusika improvisatsioonilised seaded ehk lauldi ja mängiti samu teoseid. Meloodiahäälele lisati pillipäraseid kaunistusi. Pole aga päris kindel, kas põhimeloodia keerukad kaunistused on "pillipärased" - ka lauljad kaunistasid tihtipeale meloodiaid. Esimesed instrumentaalmuusika näited on vokaalmuusika töötlused või seaded või coverid. Omapäraseks võtteks pillimuusika kirja panemisel oli tabulatuurnoodikiri. Tollel ajal ei kirjutatud muusikat partituuri, kus kõikide häälte liikumine on kajastatud samal noodilehel kohakuti, vaid iga hääl oli eraldi lehel. Ansamblipraktikas oli nii mugav, kuid soolopillil praktiliselt võimatu kõiki hääli kokku mängida. Sooloesituste jaoks kujunes välja noodikiri, milline ei pane kirja mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid (sõrmestus, klahvide tähed jne.). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid
varem kuulnud. Teadis jazzist aga mitte sellisest. Kuulis midagi mille kõnekeel oli talle tundmatu. Ta on kirjeldanud seda mida kuulis kasutades tumeduse ja segadusele kaosele viitavaid fraase. Kasutas mõistet primitiivsus, metsik alge, mida valges kultuuris polnud. Valge tutvus 20.saj afroameerika kultuuriga. Helisalvestuse tehnoloogia tegi afroameerika muusika oluliseks. Andis uue mõõtme. Esitusel on partituurivälised elemendid. Klassikaline muusika püüdis seda kontrolli alla saada – partituuri roll suur. Partituur on ideaal seal. Esituse loogika on midagi muud. Seda ei saa sellisel kujul enam taasluua. Salvestamise viis muutus, muusikas hakkasi ilmutama elemendid mida enne ei saanud jäädvustada. Saame hakata kuulama detaile, mis sõltuvad ainult konkreetsest esitusest ja saame proovida seda jäljendada. Afroameerika muusika on hästi improvisatsiooniline, seda ei saa partituuri panna. See protsess leidis aset ka klassikalises muusikas. 20
(siin olid kaastegevad oma aja kuulsaimad kunstnikud nagu Lorenzo Bernini), 5 vaatust. Naisrolle (eriti naispearolle) esitasid kastraatlauljad. Juba mainisime, et esimesi olulisi oopereid Roomas oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" (La morte d'Orfeo), tragicomedia pastorale. Kõige koomilisem roll on Charonil (bass; näiteks tema paljusalmiline joogilaul). Peale Landi tegutsesid Roomas veel Mazzocchi, Marazzoli jt. Mazzocchi ooperi ,,Adonise köidikud" (La catena d'Adonis; 1626) partituuri lõpus on märkus, kus kritiseeritakse retsitatiivsust ja rõhutatakse, et meloodilised lõigud retsitatiivide vahel ,,katkestavad retsitatiivi igavust". Neid meloodilisi vahelõike nimetab Mazzocchi terminiga mezz'arie. See on üks esimesi kordi, kui mainitakse mõistet ,,aaria", aga alles 17. sajandi lõpul, kui retsitatiivid ja pikad meloodilised lõigud on täiesti eraldunud, muutub aaria üldlevinud mõisteks. 1637
Tolleaegset vokaalmuusikat on päris stiilne ette kanda koos pillidega, nii et mõni pill võib puuduvat koorihäält asendada, samuti võivad kõik hääled olla pillidega dubleeritud. A cappella ei tähista esitust ilma pillideta, vaid kapelliga, ansambliga, kuhu võisid kuuluda(õigemini-kuhu eelistatult kuulusid)ka pillid. A cappaella-stiil tähendab lihtsalt võrdväärsete häältea ansamblipolüfooniat. *tänapäeval- Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisu-see kujunes vastavalt võimalustele ja esitajate fantaasiale. Nüüdselajal seda tehakse. On välja kujunenud. 4. Koosta tabel Madalmaade koolkonna põlvkondade kohta(5) [1.)Põlvkond,tegevusaeg 2.)Heliloojad 3.)Muusika iseloomustus 4.)zanrid.] * 1. Esimene põlvkond. (Meistrid sündinud 1400. aasta paiku, tegevusaeg 1420-1460). 2. Heliloojad Madalmaade stiilil on eelkäijaid varasemas inglise ja itaalia muusikas-John Dunstable, Johannes Ciconia
vägivaldset maailma) populaarsuse kasvuga 1950. aastatel tekkis vajadus karmimale ja jäigemale muusikale. Heliloojad hakkasid katsetama jazzi, dissonantside, atonaalsuse ja elektrooniliste helidega, et uue zanriga anda vaatajale edasi müstiline, kahtlev ja ebaselge tunne. 1956. aastal kirjutasid Louis ja Bebe Barron, mõlemad klassikalise koolitusega muusikud, esimese täielikult elektroonilistest elementidest koosneva partituuri filmile ,,Keelatud planeet" (1959), kasutades transistoreid ja lüliteid, et tekitada ,,elektroonilisi tonaalsusi". Sümfoonilist muusikat kirjutati vaid suure eelarvega filmidele ja paljudel oli hea meel selle populaarsuse languse üle. Aaron Copland, tuntud USA helilooja ja dirigent, arvas, et sümfooniline muusika filmides on liiga piirav ja ettearvatav. Igor Stravinski, kes lükkas pidevalt tagasi pakkumisi filmidele muusikat
Näitlejad treenivad keha, et saaks tegeleda psüühikaga. · Mitteargine, ebatavaline käitumine mida teeb inimene ja mida teeb ta keha etendamise ajal? · Kuidas tekib etendamise situatsioon? Mida tähendab see, kui nimetame etendamist etendamiseks? · Vastandite omavaheline suhe ja toonus kiire/aeglane, kõrge/madal hääl jne · Muudetav ehk dünaamiline tasakaal · Otsustunud keha psühhofüüsilises seisundis, kus etendaja saab etendusse astuda. · Energia vormimine partituuri järgi energia, mis tekib tasakaalu muutmisel, kui treenida oma keha lahtiseks. · Kehatreening kuidas keha liigub, kuidas liigub hääl kehas, hääleefektid. Keskkonnateater etendaja vaadeldakse suhtesolevana oma rolliga. Vaataja näeb rolli ja etendaja vahelist suhet. Näidendi tee lavale: kirjandusliku redaktsiooni (mõeldud trükis avaldamiseks ja lugeja ootustega kohandatud)
• „Mack the Knife“ • „September Song“ • „Alabama Song“ (Ajastu)ooper „Tsaar laseb end fotografeerida“ EE 1928 (Pappel ütles 1927), Leipzig Tsaarile plaanitakse korraldada atentaati. Kaunis daam võrgutab tsaari ja märguandeks atentaadile on see, kui laval pannakse mängima grammofon. Võrgutav terrorist hakkab tsaariga tangot tantsima. Daam aga armub tsaari ja loobub atentaadist. (Esimest korda oli grammofon sisse kirjutatud orkestri partituuri) 6. Weilli ja Brechti koostöö. “Kolmekrossiooper”, ooper “Mahagonny linna tõus ja langus”. Brechti teatrivaated. 1927. a. algab Weilli koostöö Brechtiga Lähemalt Bertolt Brecht’ist (1898–1956) Ta on öelnud: „Maailmas on kaks suurepärast lavastajast, Chaplin on see teine.“ Ta oli kommunismimeelne. Pärjatud 1954.a. isegi Lenini rahvusvahelise rahupreemiaga. Brechti teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata,
6. Arvutid igapäevaelus 6.1 Arvutid kodus Arvutit kasutatakse kodustes tingimustes järgmisteks vahenditeks: · Õppimine ja hobid: väga efektiivne õppimisvahend lastele ja täisealistele. Alustades lihtsatest arvutiprogrammidest lastele ja lõpetades võõrkeelte ja muude õppeainete täismahuliste õppekursustega. Trenasöörid (matkimisseadmed), mille abil saab täiustada kutsealast väljaõpet näiteks keeleõpe; muusikaprogrammid, mille abil saab heliteose partituuri koostada ja siis seda kuulata või printida. Kunstiteoste loomine arvuti abil. · Käsiraamatud, atlased ja entsüklopeediad: Ühele CD-ROM-ile saab talletada mitu entsüklopeediaköidet, muud liiki elektroonilist käsiraamatut, atlast, ajakirjade või muuseumikataloogi. Seejuures salvestatakse mitte ainult staatilisi tekste ja pilte (fotosid), vaid ka muusikat, kõnet, multifilme ja videosalvestisi. Selliste võimaluste realiseerimiseks
Rahvamuusika ja rahvakunsti kõlapildi ja intonatsiooni ning kaasaegne muusikaväljendusviis. Eelkõige kirjutas sümfooniaid (10 sümfooniat), tuntuim oli 5. sümfoonia. Tubinast loodeti, et ta jääb päriselt Eestisse, kuid ta keeldus siia tagasi pöördume, mille tõttu olid pikka aega tema teoste mängimine Eestis keelatud. Tubina muusika ja looming mõjutas kaudselt ka siinset nooremat põlvkonda. 1959 Vanemuine tegi Tubinale ettepaneku, et ta taastaks muusikali ,,Kratt" partituuri. Sellega seoses tuli ta esimest korda pagulusest Rootsi kodanikuna Eestisse. Tema looming muutus siinsetele inimestele lähedasemaks. Välis-Eestlased kritiseerisid teda tugevalt Eestisse minemise eest. Ta visati ka korporatsioonist välja. Väideti, et ta on kommunismi pooldaja. 1967 Aarne Mikk tegi Tubinale ettepanek kirjutada ooper jutustuse ,,Barbara von Tiesenhusen" alusel (ooper oli samanimeline, valmis 1968 ja 1969 lavastati Estonias. Käis seda ise koos oma naisega ka vaatamas
inimene , kes on seotud ühiskondliku tootmisega nimetab end proletariaadiks, b) sellest lähtudes võtab osa nt. üldstreigist. Ideaalne psühhoanalüüsi õpetav osakond. Freudil olid vajalikud komponendid: psühhiaatria, seksoloogia, mütoloogia, kirjanduse kriitika ja ajalugu. Lacan lisab veel retoorika, dialektika, grammatika ja poeetika. Interpretatsioon ja aeg. Lacan pöördub kõne ja keele juurde. Analüüsi kunst seisneb vaatluses uurida partituuri (üleskirjutatud kõne poolt keele registrites). Siin ilmneb äärmine determineeritus. Kõne püüab lähtuvalt sümboolsest funktsioonist transformeerida subjekti kõne adressaadiks. Et vabastada subjekti kõne, tuleb ta suunata esmase keele ehk soovide juurde. Lacani suhe tähistaja ja tähistatava vahekorra suhtes on erinev Saussure omast, kellele need olid lahutamatud. Lacanil elavad need täiesti erinevat elu, kusjuures tähistaja määrab ära tähenduse.
Tema koomilistes ooperites kasvab muusika osakaal kasvab veelgi, lisaks lauludele esineb aariaid, ansambleid, orkestripartii kajastab tegelase hingeseisundit või situatsiooni. Näit ,,Lodoïska", 1791. Tähelepanuväärne on see, et selles ooperis seostatakse muusikat otseselt lavategevusega: viimases vaatuses on võitlusstseeni saatva muusika (nn Lahingusümfoonia) puhul täpselt kirjutatud partituuri, mis laval parasjagu peaks toimuma. Erandlik o.c on ,,Medea" (1797), milles lõpp on traagiline (ainuke o.c tunnus on kõnedialoogid; hiljem tehti ümber retsitatiivideks, rohkem levinud ongi retsitatiividega itaaliakeelne variant). Tohutu populaarsuse saavutab ooper ,,Veekandja" (tegelikult Les deux journées; ,,Kaks päeva"), mille tegevus toimub küll 17. sajandil, aga tegemist on 18. sajandi lõpu segase ja
ainult teose skeleti; esitamiseks vajalikud teosest lahutamatud täiendused pidid tulema aga esitaja poolt. Möödunud mitmesaja aasta jooksul on süvamuusika heliloojad hoolega tege- lenud vormi arendamise ja täiustamisega, jõudes kohati isegi kummastavate tulemusteni, nii et “helilooja pigem tajub oma teost visuaalselt ja kontseptuaalselt, kasutades silmi sama palju nagu kõrvu” (Cook 2005: 154) või “kuulajal võib osutuda võimatuks seda muusikalist objekti haarata ilma partituuri analüüsivalt lugemata” (Cook 2005: 11) 37 . Džässmuusika areng on kulgenud teist teed mööda, kogu tähelepanu on koondunud impro- visatsiooni täiuslikkuse, seega loominguvabaduse taotlemisele, mille põhivahendina nähakse harmoonilis-laadiliste suhete arendamist ja individuaalsuse esiplaanile seadmist. Siin ongi raske otsustada, kas džässmuusikat peaks käsitlema rohkem suulise (folkloorse) või kirjaliku